2-13-12603/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06.11.2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-12603 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX), seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Tamara Vologžanina (e-post tamara@professionalgrupp.eu)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova, OÜ Simhes Consult, epost simhes@gmail.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

15.10.2013.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista XXX XXX kasuks elatis summas 100 eurot kuus alates 16.03.2013.a. kuni XXX täisealiseks saamiseni XXX.a.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: XXX on kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise üle kandma XXX arveldusarvele IBAN XXXXXXXXXXXXX Swedbank iga jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks (selgitusse märkida „X elatis`“).

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

XXX esitas 19.03.2013.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse oma emalt XXX

160 euro elatise saamiseks alates 19.03.2013.a. Kohus tegi 02.04.2013 XXX makseettepaneku. XXX esitas 18.04.2013.a. nõudele vastuväite. Seoses XXX vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 06.05.2013.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus 08.05.2013.a. määrusega andis hagejale tähtaja hagiavalduse esitamiseks.

XXX (hageja) palus 31.05.2013.a. esitatud hagis mõista XXX (kostja) alates 19. märtsist 2013.a. välja elatise 160 eurot kuus.

Hageja esitas hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg 3 järgi oma seaduslikuks esindajaks oleva isa vahendusel, paludes kohustada kostjat maksma raha TsMS § 445 lg 1 kohaselt oma isa pangakontole.

Hagiavalduse kohaselt 2010.a. hageja vanemate abielusuhted lõppesid. Kostja elab hageja ja tema isaga ühes korteris, kuid millegi eest ei maksa, hageja ja tema venna eest ei hoolitse ega pea neid üleval 2013.a. märtsikuust, kuigi saab laste ülalpidamiseks lastetoetust. Hageja eest hoolitseb ja teda peab üleval tema isa XXX . Hageja vajadused ühes kuus moodustavad 425 eurot: eluasemele 60 eurot, toidule 120 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiule 15 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, riietele ja jalanõudele 150 eurot, spordiklubi 20 eurot.

Kostja vastuväited

12.07.2013.a. esitatud vastuses palub kostja jätta hagi rahuldamata (tl 44-45). Kostjal on hagejaga ühine elukoht, kostja täidab kõiki kohustusi hageja ülalpidamises ja kasvatamises. Kostja muretseb toidu ostmise eest, tehes seda omal kulul, valmistab toitu kogu perele, sh ka hageja isale, koristab korterit, ostab lapsele riideid, annab taskuraha, kontakteerub õpetajatega jne. Kostja leiab, et hagiavalduses näidatud kulud hageja ülalpidamiseks on ülepaisutatud. Kostja ei nõustu, et lapse riietele ning jalanõudele kulutatakse igakuiselt 150 eurot, nimetatud kulude igakuiseks suuruseks on keskmiselt ca 20-30 eurot. Kulud toidule ei ületa 80-100 eurot. Kostja arvates kulutatakse hageja ülalpidamiseks ca 350 eurot. Kostjalt elatise väljamõistmine nõutavas suuruses oleks vastuolus PKS § 102 lg 1 ning lg 2 sätestatuga. Kostja igakuine töötasu moodustab ca 490 eurot kuus, millele lisandub peretoetus 38,36 eurot. Kostjal on ülalpidamiskohustus ka vanema poja, XXX.a. sündinud XXX, suhtes. Hetkel abistavad kostjat nende ülalpidamisel vanemad. Kostjalt elatise väljamõistmisel rahas faktiliselt hageja isa kasuks tähendaks kostja piisavate vahenditeta jätmist kostja vältimatute vajaduste rahuldamiseks. Samuti on kostja seisukohal, et noorema poja ülalpidamiseks elatise väljamõistmine nõutavas suuruses kahjustaks vanema poja õigust kostjalt ülalpidamise saamist.

Kohtuistung

Kohtuistungil märkis hageja seaduslik esindaja, et tema peab lapsi ülal ja ostab neile riideid, samuti majapidamistarbeid (hambapasta, tualettpaberi, koolitarbed), spordiriided ja –jalatsid. Riideid ostetakse perekaubamajst, kus on odavam. Sööki valmistab kostja väga harva. Kui hageja andis vanemale pojale raha Itaaliasse sõitmiseks, siis kostja nõudis vanemalt pojalt osa rahast endale. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on väga palju alkoholipoe külastusi. Kulud korterile talvel ca 200 euro. Viimane arve oli 105 eurot, lisaks elekter ja vesi. Umbes 100 eurot lisandub küte. Mõlemad lapse käivad trennis, mõlema eest maksab hageja. Igakuiselt kulub ühele lapsele ca 425 eurot. Kui laste ema ja isa elavad koos ja laste ema ei osale lapse ülalpidamises, ei pea laste isa üksinda kandma kuni ühisvara jagamiseni laste ülalpidamiskohustust. Kostja on kihutanud poeg Ivani kodunt välja kuna tahtis lõbutseda, korteriühistu esimees kurtis, et kella 2-3 ajal öösel lõbutsetakse ja segatakse naabreid. Koolis töötab söökla ja sealt saab tasuta süüa. Hageja seaduslik esindaja oleks nõus ka 100 euroga kuus. Hageja seadusliku esindaja töötasu on 600 eurot kuus.

Kostja väitel ostab ka tema riideid, viimati ostis septembris jalanõud ja kerge jope maksumusega 60 eurot. Lastetoetuse eest ostab riideid, toitu ja majapidamistarbeid. Kostja nõustub, et hageja tasub korteri eest, aga hageja nõuab kostjalt osa kuludest ühisvara jagamisel. Kostja on nõus maksma 100 eurot korteri eest. Kostja leiab, et täidab hageja ülalpidamiskohustust vähemalt 160 euro ulatuses. Mõistlik kulu riietele ja jalanõudele aastas on 1000 eurot. Mõistlik oleks lahendada elatise vaidlus siis kui nad elavad eraldi. Laste isa töötab, ei viibi kodus, tegeleb suvilaga ja tal on teine naine. Lastega isa ei tegele. Lastele annab kostja taskuraha 2-10 eurot mitte niisama, ainult koolisöögi jaoks. Kostjal on ammu alaline töökoht, mistõttu ei vasta tõele hageja väide kostja joomise ja lastega mittetegelemise kohta. Kostja on nõus elatisega 50 eurot kuus.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma

XXX.a. sündinud pojale XXX(sünnitunnistus tl 23) on, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PKS § 100 lg 1 sätestatust, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Nimetatust tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele elatist anda seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

Kohus kontrollib kõigepealt, kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte.

Asjas ei ole vaidlust, et hageja elab koos isa ja ema (kostja) ning vanema vennaga ühes korteris. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja täidab hageja ülalpidamiskohustust.

Kohus peab tuvastama, kas kostjalt on alus elatis välja mõista ja kui on, siis millises summas.

Kohus leiab, et iseenesest ei välista elatise nõude rahuldamist ka see, et lapsevanemad elavad koos lastega ühises eluruumis. Sellises olukorras on raske hinnata ülalpidamiskohustuse täitmise ulatust ning arvestada sealjuures väidetavalt ülalpidamist mitteandnud vanema muud rahaliselt hinnatavat panust laste kasvatamisesse, kuid vanem, kelle vastu nõue esitatakse peab sellisel juhul esile tooma asjaolud, mis kinnitavad, et ta täidab elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt.

PKS § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale.

Lapse isa on esitanud tõendid selle kohta, et ta kannab kulud eluasemele, internetile, samuti sidekulud (tl 24-25, 34-36). Kostja ei vaielnud vastu ka sellele, et lapse treeningute ja võistlustega seotud kulud, samuti kulud spordiriietele ja jalatsitele on lapse isa kanda. Samuti ei vaidlustanud kostja lapse isa poolt lapsele riiete, hügieenivahendite ja koolitarvete ostmist. Hageja esitas kohtule Maxima kviitungi kostja ostust (tl 75) tõendamaks et kostja ostetu läheb kostja enda tarbeks. Kohus nõustub lapse isaga, et lastele vajalikuks ostuks ei saa pidada õlle ja džinni ostmist.

Kostja esitas vastuväite, et tema on kulutusi teinud ja esitas kulutuste kohta konto väljavõtte ajavahemiku 01.11.2012-13.05.2013 kohta (tl 47-51), millest nähtuvalt on ostud tehtud kauplustest Maxima ja Rimi, aga ka tihti kauplustest Araxes ja Radelis, mis teadaolevalt müüvad enamasti alkohoolseid jooke.

Kohus leiab, et kostja esitatud tõendiga on raske tõendada elatise nõuetekohase täitmise kohustust. Kostja sisuliselt leiab, et tal ei olegi kohustust elatist tasuda, kuna ta osaleb igapäevaselt laste kasvatamises, panustab hageja ülalpidamisse, samuti ostab toiduaineid. Kohtuistungil nõustus kostja tasuma elatist 50 eurot kuus.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et hagejat peab põhiliselt üleval lapse isa ja last põhiliselt ülalpidaval vanemal peab vaidluse korral olema otsustusõigus lapse ülalpidamiseks vaja mineva raha hulga ning kulutuste tegemise osas.

PKS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kostja leiab, et kulud lapsele on ülepaisutatud. Kuna käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt elatist miinimumsuuruses, ei ole vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 19.03.2013.a.

Kohtu hinnangul ei täida kostja elatise andmise kohustust nõuetekohaselt. Kostja on mingil määral, mida saab lugeda ebaregulaarseks ja ebapiisavaks, lapsele elatist andnud. Kuna hageja seadusliku esindaja sõnul nõustub ta ka 100 euroga, mõistab kohus kostjalt välja elatise 100 eurot kuus alates 19.03.2013. kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostjalt hageja kasuks elatise 100 eurot kuus väljamõistmine ei kahjusta kostja vanema poja õigust saada kostjalt ülalpidamist.

Kohus märgib, et kostja on kasutanud kohtumenetluses juristi teenust, mis annab tunnistust, et kostja ei ole sellises majanduslikus olukorras, et oleks pidanud taotlema riigi õigusabi. Seega on ka elatise summas 100 eurot kuus tasumine kostjale jõukohane.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

Menetluskulude jaotus

Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik