4-13-6114/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06

.11.2013 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-13-6114 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi T.B väärteoasi Liiklusseaduse §224 lg.2 ja Liikluskindlust -1 lg.1

use seaduse §66 järgi Kaebuse esitaja T.B sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht xxx Kohtuväline menetleja Heiki LINDUS

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve

- talituse vanemliiklusametnik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametnik Heiki LINDUSE 02.09.2013 otsus väärteoasjas

nr.2230,13,034786 T.B karistamise osas Liiklusseaduse §224 lg.2 ja Liikluskindlustuse seaduse §66 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 -1 lg.1 kohaldamisega

rahatrahviga 162 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 648 (kuussada nelikümmend

kaheksa) eurot ja lisakaristusena Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 6 – jätta muutmata. (kuus) kuud

T.B

kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v es 06.11.2013. õimalik tutvuda alat

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija

Piirivalveameti

korrakaitsepolitseiosakonna

liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik koostas 03.08.2013 väärteoprotoko xx xx

lli

nr.20130803225201 T.B kohta selles, et viimane juhtis 03.08.2013 kell 19.50 Ida-Virumaal Iisaku vallas Jõuga – ndal kilomeetril mootorsõidukit Raudi tee 3- isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui

0,35 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,4 mg/l +/- 0,05 mg/l. Juhtis

mootorsõidukit, mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Sellega rikkus Anton parve Liiklusseaduse §69 lg.5 ja §33 lg.2 p.9 sätteid ning pani

toime Liiklusseaduse §224 lg.2 ja Liikluskindlustuse seaduse §66 1 lg.1 sätestatud - väärteod.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametnik Heiki Linduse 02.09.2013 otsusega väärteoasjas nr.2230,13,034786 määrati T.B-le Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 162 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 648 € ja lisakaristusena Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 järgi juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud.

T.B esitas 17.09.2013 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Politseija

Piirivalveameti 02.09.2013 otsu

s tühistada lisakaristuse osas. Kaebuse kohaselt palub selle esitaja jätta alles juhtimisõigus, kuna tema töö sõltub paljuski juhiloast ja igapäevastest sõitmistest nii töö kui lisatöö asjus. -

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 18.10.2013 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1/156079-3

palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud ning määratud karistus on põhjendatud. Väärteootsuse koostamisel

arvestati järgmiste asjaoludega: lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis

mootorsõiduki juhtimisega seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervis; menetlusalune isik oli enne väljasõitu tundnud endal alkoholi lõhna, kuid asus

ikkagi mootorsõidukit juhtima; menetlusalune isi tunnistas süüd ja kahetses

toimepandut; karistuse määramise hetkel oli menetlusalusel isikul 2 kehtivat

kriminaalkaristust KarS §424 alusel, seega on isik varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, kuid mõistetud karistused ei ole suutnud panna teda seadusekuulekalt käituma.

Lisaks eeltoodule märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et kaebuse kohaselt on juhtimisõigust menetlusalusel isikul vaja seoses töö ja lisatöö asjus sõitmisega, kuid - samas pole ta lisanud ühtegi tõendit, mis seda vajadust kinnitaks.

Maakoh

tu otsuse põhjendused

3 Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et T.B kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest (lk 1), et ta ei soovi osaleda kohtuistungil.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 04.11.2013 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1/156079-5 Viru Maakohtu 31.10.2013 teistkordsele p -13-

äringule väärteoasjas nr.4 6114

nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et T.B suhtes on koostatud

väärteoprotokoll Liiklusseaduse §224 lg.2 ja Liikluskindlustuse seaduse §66-1 lg.1 rikkumise kohta.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

0,25 0,74 milligrammi. –

Liikluskindlustuse seaduse §66 1 lg.1 näeb ette vastutuse - liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest.

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas T.B juhtis väärteoprotokollis sätestatud ajal ja kohas mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse kohaselt ja kas T.B juhtis mootorsõidukit, millel puu

dus liikluskindlustuse leping või kehtiv poliis.

Vastavalt Politsei- -24 lg.1 kontrollib politsei ja piirivalve seaduse §7

indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab

alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse

indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise

vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres.

4

Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast tõendusliku alkomeetri

kasutamise 03.08.2013 protokollist koos väljatrükiga (lk 15), on alkoholijoove T.B

tuvastatud 03.08.2013 kell 20.07 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest

7110 Typ MKIII EST nr.JLT3, seerianumber ARBK-0035, lõplik lugem oli 0,35 mg/l. Samast protokollist nähtub, et joobeseisundi tuvastamisele allutatud isik nõustus andmetega ja kinnitas seda oma allkirjaga.

Maakohus leiab, et eeltooduga, samuti menetlusaluse isiku enda kinnitusega kaebuses,

on tõendatud, et T.B juhtis väärteoprotokollis sätestatud ajal ja kohas mootorsõidukit, ületades seejuures lubatud alkoholipiirmäära. Alkoholijoove käesolevas asjas on kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime

pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi õigesti kvalifitseeritud.

Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Asja materjalide ja menetlusaluse isiku st ülekuulamise protokollist nähtub, et mootorsõidukil oli seisuga 03.08.2013 liikluskindlustus lõppenud.

Maakohus leiab, et Liikluskindlustuse seaduse §66 1 lg.1 sätestatud väärteokoosseis - on täidetud. Väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku väärtegu on Liikluskindlustuse seaduse §66 1 lg.1 järgi õigesti - kvalifitseeritud.

Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni ja

Liikluskindlustuse seaduse §66 1 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 - trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele

isikule kahe väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 162 trahviühiku

ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud süü tunnistamist ja raskendavad asjaolud puudusid.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse

5 karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas asjas on rahatrahvi keskmine määr kahe väärteo puhul kokku 200 trahviühikut. Arvestades 2 erineva väärteo toimepanemist, varasemat karistatust

kriminaalkorras ning süü tunnistamist ja kahetsust, peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra.

Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud T.B süü

Liiklusseaduse §224 lg.2 ja Liikluskindlustuse seaduse §66 1 lg.1 järgi, leiab -

maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja õigesti hinnanud

Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja

juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratu

d

suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 6 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on põhjendatud. Maakohus

arvestab siinjuures seda, et varasemalt on menetlusalune isik pannud toime samalaadseid süütegusid kriminaalkorras.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut varem kahel korral

karistatud kriminaalkorras KarS §424 järgi, kusjuures Viru Maakohtu 03.01.2011

otsusega mõistetud karistuse alusel kulgeb menetlusalusel isikul käesoleval ajal katseaeg (lõpeb 02.01.2014). Seega on tegemist süstemaatilise alkoholijoobes sõidukit

juhtiva isikuga. Lisakaristust kriminaalko kohaldatud ei ole. rras süüdimõistmise korral Kuna eeltoodust nähtub, et üksnes põhikaristuse määramine ei ole menetlusalusele isikule piisavalt mõjuv karistus, mistõttu maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine

on põhjendatud. Põhjendatud on ka lisakaristuse kohaldamise tähtaeg – 6 kuud. Tegemist ei ole maksimaalse tähtajaga, vaid keskmise määraga. Minimaalse tähtaja kohaldamine ei ole seoses varasemate samalaadiliste karistustega põhjendatud.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus lisakaristuse kohaldamise osas jätta

muutmata.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus, et kohtupraktika kohaselt juhul, kui

isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, tuleb

temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib

lisakaristuse jätta kohaldamata. Ühiskonna turvalisuskaalutluste arvestamine ei ole

vastuolus süüpõhimõttega. Liikluses osalemisega ja sõiduki juhtimisega alkoholijoobes on ilmselgelt ühiskonna turvalisus häiritud. Maakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud ühelegi sellisele asjaolule, mida maakohus saaks arvestada

6

erandlikuna antud väärteoasjas. Juhtimisõiguse omamine töölkäimise

ks ei ole ilmselgelt erandlikuks asjaoluks käesolevas väärteoasjas.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik