4-13-3021/15 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoober 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-13-3021 Kohtunik Epp Tombak Väärteoasi

E.M-i kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse Koidula tollipunkti vaneminspektori 29.04.2013 otsusele väärteoasjas nr 930013000693-2 tolliseaduse (TS) §

73 lg 1 alusel Menetlusalune isik

E.M, isikukood 271088-11447(LV); elukoht xxxxxšxx E-post: Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet, Narva mnt. 9j, 15176, Tallinn; E- post:emta@emta.ee

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 2 alusel

1. Tühistada Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse Koidula tollipunkti vaneminspektori 29.04.2013 otsus väärteoasjas nr 930013000693-2 osaliselt.

2. Karistada E.M-i TS § 73 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o. kakssada (200) eurot.

3. Kohustada E.M-i tasuma rahatrahv kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr. 10052031000004 SEB Pank või 221013264447

Swedbank või 17002872300 №rdea Pank või 333499990003 Danske Bank

AS Eesti filiaal, viitenumber 000330175281, selgitus: väärteoasja nr. 930013000693-2.

4. Jätta rahuldamata kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse Koidula tollipunkti vaneminspektori 29.04.2013 otsusele väärteoasjas nr 930013000693-2

E.M-ile kuuluvast

2 (6) sõidukist ära võetud kuue tuhande kolmesaja kahekümne (6320) Venemaa maksumärkidega sigareti

„Bayron“

ja teo toimepanijale kuuluva sõiduki Mercedes-Benz , Läti Vabariigi

registreerimismärgiga FU1117 konfiskeerimise kohta ning jätta kohtuvälise menetleja otsus konfiskeerimise kohaldamise kohta muutmata.

Edasikaebamise kord V™S §-de 155 lg 1 p 1 ja lg 2 ning 156 lõigete 1-3 alusel

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu

Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kaebuse arutamisel kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kaevatava otsuse sisu

Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse Koidula tollipunkti vaneminspektori 29.04.2013 otsusega väärteoasjas nr 930013000693-2 karistati E.M-i tolliseaduse (TS)

§ 73 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses so 400 eurot seoses sellega, et

31.03.2013 kell 00.10 sisenes Koidula tollipunkti kaudu Venemaalt Eestisse sõiduauto

Mercedes-Benz, registrimärgiga FU1117, mida juhtis 27.10.1988.a. sündinud E.M .

Kontrollradadel isik midagi deklareerida ei soovinud. Sõiduki täiendaval kontrollimisel avastati selle küljekarpidest 6320 vene maksumärkidega sigaretti „Bayron“. Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKES) § 57 lg 1 kohaselt on vähemalt

18 aastasel reisijal lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks aktsiisivabalt toimetada Eestisese koos temaga liikuvas pagasis tubakatooteid mitte rohkem kui 40 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 50 suitsetamistubakat või 50 g närimistubakat.

TS § 73 lg 1 sätestab vastutuse kauba ebaseadusliku Eestisse toimetamise eest, s.o deklareeritava kauba toimetamise eest ühendusevälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoidudes, seda kaupa deklareerimata jättees või muul pettuslikul viisil toimides.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud kohtuvälise menetleja ostuse kohaselt puuduvad.

Kaebuse esitaja taotlus ja selle põhjendused

E.M on esitanud kohtuvälise menetleja otsuse peale kohtule kaebuse, milles taotleb otsuse osalist tühistamist temale kuulunud auto Mercedes–Benz 300, riikliku registreerimismärgiga FU-1117, WIN-kood WDB1241301A962171 konfiskeerimise osas.

Kaebuse põhjenduste kohaselt tegi kaebuse esitaja koostööd tolliinspektoriga, nimetades kolme sõiduki numbrid, mis toimetavad Venemaalt Eestisse salasigarette. Tolliinspektor

3 (6) väitis, et auto tagastatakse, kui menetlusalune isik annab üles vähemalt kaks autot, mis veavad salasigarette. Menetlusalune isik aitas lahti kruvida peidikud, kus olid sigaretid. Sõiduki konfiskeerimisel ei ole arvestatud proportsionaalsuse printsiipi – eraisiku õiguste ja huvide oluline piiramine saab olla õigustatud ainult olulise ühiskondliku hüvega. Menetlusalune isik ei ole varem analoogilist rikkumist sooritanud ning puudub alus arvata, et ta teeb seda edaspidi. Sigarette tõi ta esimest korda isiklikuks tarbimiseks.

Konfiskeeritud sõiduk on menetlusaluse isiku peres ainuke auto. Perekond (E.M koos vanavanematega) elab külas, kus lähim linn, pood, haigla ja post asuvad 7 km kaugusel ning ühistranspordi peatus 2 km kaugusel. E.M õpib Riia Tehnikaülikoolis ning ei oma püsivat sissetulekut. Sigarette tõi ta esmakordselt isiklikuks tarbimiseks. Ta kahetseb toimepandud rikkumist.

Menetlusalusele isikule teadaolevalt on kaks Läti sõidukit, milles olid samuti peidikud sigarettide salakaubaveoks ning mis olid kinni peetud salasigarettidega tagastatud seaduslikele omanikele.

Kohtuvälise menetleja seisukoht esitatud kaebuse suhtes

Kirjalikus vastuses kaebusele leiab kohtuväline menetleja – Maksuja Tolliamet (edaspidi

MTA), et kaebuses toodud väited ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks veoki suhtes konfiskeerimise kohaldamise osas.

Kõigepealt märgib MTA, et kaebuse esitaja väidetav koostöö väärteoasja vahetult menetlenud ametnikuga ei olnud sellist laadi, mis tingiks menetlusaluse isiku leebemat kohtlemist. Ta nimetas küll kahe auto numbrid, kuid kontrollimisel selgus, et üks neist ei ole kunagi Eesti- Vene piiri ületanud ning teise sõiduki kontrollimisel midagi ei leitud. Koostöö menetlejaga võib olla karistust kergendav asjaolu, see ei välista konfiskeerimise kohaldamist.

Sõiduauto konfiskeerimine ei ole menetlusaluse isiku suhtes ebaproportsionaalne meede, arvestades väärteo objektiks olnud salasigaretiide märkimisväärset kogust – Eestisse toimetada üritatud sigarettide kogus ületab maksuja deklareerimisvaba kogust enam kui 150- kordselt. Väärteo toimepanemise vahendina kasutatud sõiduki konfiskeerimise eesmärgiks on edastada nii teo toimepanijale kui laiemale avalikkusele sõnum, et salakabavedu ei tasu ennast ära.

Asjakohatu on E.M-i väide temal varasemate karistuste puudumise kohta, kuna konfiskeerimise kohaldamine ei eelda retsidiivi. Varasema TS § 73 alusel karistatuse korral oleks E.M-i tegu kvalifitseeritav kuriteona karistusseadustiku (KarS) § 391 järgi. Kas isik tulevikus veel paneb toime analoogseid rikkumisi või mitte, ei ole kellegi võimuses arvata, kuid sõiduki konfiskeerimine kindlasti raskendab sarnaste rikkumiste toimepanemist.

Menetlusalune isik ei ole esitanud koos kaebusega ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik kontrollida kaebuses esitatud väiteid tema perekonna koosseisu ja transpordivajaduse nagu ka püsivate tuluallikate puudumise kohta. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et nende paljasõnaliste väidetega ei peaks kohus arvestama. Samas on tähelepanu vääriv, et E.M oli töötu ja sissetulekuta isikuna võimalus omandada Venemaalt 316 pakki sigarette, mille turuhind on ca 316 eurot. Ka esmakordselt ning oma tarbeks sigarettide ebaseaduslik toimetamine Venemaalt Eestisse ei välista konfiskeerimise kohaldamist. Tulenevalt KarS § 83 lg 1 on väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise eelduseks tahtlik tegu. E.M pani väärteo toime vähemalt otsuse tahtlusega, kuna ta teadis väärteokoosseisu moodustavaid faktilisi asjaolusid.

4 (6)

Sigarettide avastamise järgselt koostöö tegemine tolliga ei oma väärteoasjas tähtsust, sest reisijal lasubki tollikontrolli läbiviimisel koostöökohustus tolliga. Koostööst keeldumise korral on tollil võimalik rakendada sundi. Kahetsus on vaadeldav KarS § 57 kohaselt karistust kergendava asjaoluna.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole võimalik kaebuse lahendamisel arvestada menetlusaluse isiku väidetega kahe Läti elaniku sarnaselt toimepandud väärtegude puhul sõidukite konfiskeerimata jätmisega. Tulenevalt V™S § 87 arutatakse väärteoasja kohtus väärteoprotokolli piirides ja ainult menetlusaluse isiku suhtes. Tekib küsimus millistel asjaoludel teab menetlusalune isik Armand Krusti ja Artis Punculi väärtegudest, kui MTA ei ole neid otsuseid avaldanud ei E.M-ile ega avalikkusele.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused

V™S § 132 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis V™S §-s 108 nimetatud küsimustes. Tulenevalt V™S § 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

31.03.2013.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt sisenes 31.03.2013.a. kell 00.10 Koidula

TK kaudu Venemaalt Eestisse sõiduauto Mercedes-Benz, registreerimismärgiga FU1117, mida juhtis E.M, sündinud xxx Kontrollradadel isik midagi deklareerida ei soovinud. Sõiduk suunati täiendavasse kontrolli väikeautode kontrollhalli. Sõiduki küljekarpidest avastati 6320 vene maksumärkidega sigaretti „Bayron“. E.M-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud TS § 73 lg 1 järgi, mis sätestab vastutuse deklareeritava kauba toimetamise eest ühendusevälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoidudest, kauba deklareerimata jättes või muul pettuslikul viisil toimides.

Kohtule esitatud kaebuses ei ole menetlusalune isik vaidlustanud väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist.

Lisaks menetlusaluse isiku poolt süü omaksvõtule on käesolevas väärteoasjas tõenditeks veoki läbivaatuse akt nr.13-12.1-5/00/4237 (tl.31), millest nähtub, et 31.03.2013.a. kell 01.27 on vaadatud läbi sõiduauto Mercedes Benz, registreerimismärgiga FU1117 (Läti). Kontrolli käigus avastati sõiduki küljekarpidest 6320 vene maksumärkidega sigaretti „Bayron“. Sõiduk peeti kinni asjaolude selgitamiseni.

Tl.32-33 on sõiduauto Mercedes Benz registreerimismärgiga FU1117 vaatluse protokoll. Vaatluse käigus on tuvastatud, et sõiduauto küljekarbid on keevitamise teel ümber ehitatud.

Neisse on tehtud spetsiaalsed väljalõiked esirataste koopast salakauba sissepanekuks ja väljavõtmiseks. Väljalõiked on suletud plekist kaanega, mis oli kruvidega kinnitatud auto kere külge. Väljalõigete kohad olid pahteldatud ja pealmine pind kaetud auto korrosioonitõrje vahendiga. Küljekarpidel olid seestpoolt näha mitmed keevitusjäljed, muud avad neil puudusid.

Hinnates käesolevas asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et E.M-i käitumises esinevad kauba ebaseaduslikult ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. E.M

ületas 31.03.2013.a. Venemaalt Eestisse sõites Euroopa

5 (6)

tollipiiri. Tema sõidukis oli peidetuna 6320 vene maksumärkidega sigaretti, mida ta ei deklareerinud tollile.

Vastavalt ATKES § 57 lg 1 sätestatule võib reisija väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks aktsiisivabalt toimetada Eestisese koos temaga liikuvas pagasis mitte rohkem kui 40 sigaretti, s.o 2 pakki. Menetlusaluse isiku poolt oli Eestisse toimetatud üle lubatud koguse 316 pakki sigerette. Arvestades sigarettide peitmist sõidukisse selleks spetsiaalselt ehitatud kohta ning nende deklareerimata jätmist, on võimalik teha järeldus, et E.M

pani teo toime kavatsetult. Menetlusalune isik tahtis toime panna süüteokoosseisule vastavat tegu, seadis selle eesmärgiks. Tema teo õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Kuna E.M on süüdi õigusvastase teo toimepanemises, esineb alus tema karistamiseks.

Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku karistamisel järginud KarS §-des 56 -58 sätestatud aluseid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja otsusest (tl.5-6) nähtub, et E.M-i karistust kergendavad ja raskendavad asdjaolud puuduvad. Kuid kohtu hinnangul oleks pidanud karistuse määramisel arvestama karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust, mida menetlusalune isik on avaldanud väärteoprotokollis antud ütlustes (tl.8).

Samuti on jäänud menetlusalusele isikule karistuse määramisel arvestamata tema suhtes kohaldatud muu mõjutusvahendi – konfiskeerimise toime.

Kuna menetlusalune isik on oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale vaidlustanud eelkõige sõiduki konfiskeerimise, hindab kohus järgnevalt konfiskeerimise kohaldamise formaalsete aluste esinemist ning proportsionaalsust võrreldes süüteo iseloomu ja selle toimepanemise asjaoludega.

KarS § 83 võimaldab kohaldada süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti suhtes konfiskeerimist. Tulenevalt KarS § 83 lg 6 võib kohtuväline menetleja KarS § 83 lõigetes 1,2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme.

KarS §-s 83 lg 1 on sätestatud tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise võimalus, kui see kuulub toimepanijale.

TS § 94 lg 3 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada TS §-des 73 -76 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks obketiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt KarS § 83. Tulenevalt TS § 94 lg 4 võib kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerida tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümberehitatud transpordivahendi, millega või mille abil pandi toime tollieeskirjade rikkumine.

Kohtuväline menetleja on 29.04.2013.a. tehtud otsusega TS § 94 lg 3 ja KarS § 83 alusel konfiskeerinud 6320 vene maksumärkidega sigaretti ning sõiduauto Mercedes-Benz, Läti Vabariigi registreeimismärgiga FU1117.

Kohus leiab, et konfiskeerimise kohaldamiseks esinesid seaduses sätestatud alused – Venamaa maksumärkidega sigarettide näol on tegemist väärteo vahetuks objektiks olnud ainega. Väärteomenetluses on tõendatud, et transpordivahend, mida E.M kasutas, oli eriliselt ümber ehitatud tollieeskirjade rikkumise eesmärgil.

6 (6)

Transpordivahendi konfiskeerimine on kohtu hinnagul proportsionaalne abinõu, arvestades rikkumise iseloomu – eelkõige deklareerimata kauba kogust. Ei ole usutav 316 paki sigarettide ebaseaduslik toimetamine Eestisse vaid isikliku tarbimise eesmärgil.

Transpordivahendi ümberehitamine salakaubaveoks võimaldab arvata, et isikul oli kavatsus seda kasutada mitte ühel korral ning ta võib sama õigusrikkumist korrata. Seetõttu on selliselt ümberehitatud sõiduki konfiskeerimine põhjendatud, kuna võimaldab ära hoida uute süütegude toimepanemist nii konkreetse isiku poolt kui teiste isikute poolt, kes võivad salakaubaveoks kohandatud transpordivahendit kasutada. Kohus ei saa arvestada käesolevas asjas menetlusaluse isiku poolt esiletoodud asjaoluga, et temale teadaolevalt kahel juhul on jäetud konfiskeerimata Läti kodanikele kuuluvad sõidukid, mis vedasid salasigarette. Kohus saab teha otsuse konkreetse väärteo asjaolude alusel ning kohtul ei ole teada, mida arvestas kohtuväline menetleja otsuse tegemisel teistes asjades. Peale menetlusaluse isiku väite ei ole tõsikindlalt tõendatud sõidukite konfiskeerimata jätmine teistes väärteoasjades.

Kuid kohus on seisukohal, et konfiskeerimise kui mõjutusvahendi kohaldamist tuleb arvestada isikule karistuse määramisel või mõistmisel.

Eesti Vabariigi Riigikohus on kohtuotsuses nr.3-1-1-37-07 märkinud, et süüteo toimepanemise vahendi ehk isikult õiguserikkumise toimepanemiseks kasutatud eseme äravõtmisega väljendatakse ka hukkamõistu toimepandud teo eest. Kui konfiskeerida suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv. Konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus, millel on märkimisväärne preventiivne toime.

Eeltoodud põhjendustel – kohtuväline menetleja on E.M-ile karistuse määramisel

jätnud arvestamata karistust kergendava asjaoluna kahetsuse ning konfiskeerimise üldja eripreventiivse toime, leiab kohus, et E.M-ile määratud karistust tuleb kergendada, vähendades TS § 73 lg 1 alusel määratavat rahatrahvi 50 trahviühikuni.

Epp Tombak

Kohtunik