1-13-4793/25 · Tallinna Ringkonnakohus

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2013. a, Tallinn kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-13-4793 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla Kriminaalasi G.P süüdistuses KarS § KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 ning § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 4 ja 8 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10.06.2013.a. otsus

Apellant Süüdistatav Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav

G.P isikukood xxx; kodakondsuseta; haridus 7 klassi; viibib

vahi all Tallinna Vanglas; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 6 korral, s.h. -

08.03.2007 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 ja § 200 lg 2 p 7 järgi - vangistus 5 aastat tingimisi 3-aastase

katseajaga; pöörati täitmisele Harju Maakohtu 25.03.08

määrusega täitmisele (vabanes 15.06.12 seoses karistsue ärakandmisega);

- 23.07.2012 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 4 kuud algusega 21.07.12;

Kaitsja Jugans Grossmann

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 10.06.2013. a otsus osas, millega mõisteti G.P-lt välja menetluskulud 1028 eurot täies ulatuses kohustusega tasuda need 12 kuu jooksul. Teha ses osas uus otsus, millega mõista G.P-lt KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes menetluskulud välja 480 euro ulatuses ja jätta ülejäänud osas riigi kanda.

Määrata, et G.P peab välja mõistetud menetluskulud tasuma 40 euro suuruste

2 (4)

osade kaupa 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Igakuine makse tuleb tasuda kuu viimaseks kuupäevaks. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus mõistis 10.06.2013. a otsusega mõisteti G.P süüdi KarS § 199 lg 2 punktide 8 ja 9 ja KarS § 25 lg 2 - § 200 lg 2 punktide 4, 8 järgi ning teda karistati vastavalt 2- ja 3- aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, vähendas kohus mõistetud liitkaristust

KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Lühendatud karistuseks jäi 2 aastat 4 kuud vangistust.

Maakohus mõistis G.P-lt kannatanutele õigusvastaselt tekitatud kahju katteks välja

hüvitised kokku 3172,7 euro ulatuses. Samuti mõistis maakohus G.P-lt riigi kasuks välja

määratud kaitsjale makstava tasu 228 eurot ja sundraha 800 eurot. Kohus määras, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Maakohtu otsuse peale esitas G.P tähtaegselt kaks samasisulist apellatsiooni, milles

vaidlustab temalt menetluskulude välja mõistmist. G.P taotleb, et tal võimaldataks asuda menetluskulusid hüvitama 6 kuud pärast vanglast vabanemist, tasudes siis menetluskulusid osade kaupa aasta jooksul. Samuti taotleb ta, et riik võtaks menetluskulud osaliselt enda kanda. Oma taotlust põhjendab G.P sellega, et tal ei ole vangistust kandes võimalik menetluskulusid tasuda. Isegi vanglas töötades ei oleks teenistus nii suur, et sellest oleks võimalik menetluskulusid maksta. G.P lisab, et tal ei ole ka vanemaid ega kedagi teist, kes saaks teda finantsiliselt toetada. Lisaks on talt välja mõistetud ka menetluskulud teistes kriminaalasjades. Võimalust asuda menetluskulusid tasuma kuus kuud pärast vanglast vabanemist soovib G.P põhjusel, et sellisel juhul oleks tal esmalt võimalik leida endale töökoht ja seega tekiks tal võimalus

menetluskulusid tasuda. Arvestades menetluskulude suurust ei ole tal aga võimalik tasuda neid korraga ja täies ulatuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

3.1 Kohtu pädevust menetluskulude süüdimõistetult välja mõistmisel reguleerib KrMS § 180. Viidatud paragrahvi lõige 3 annab kohtule õiguse jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, samuti määrata, et süüdimõistetu peab kriminaalmenetluse kulud hüvitama ositi. Seadustik ei näe aga ette,

3 (4)

et kohus võiks lükata edasi menetluskulude tasumise tähtaega. Seega ei ole võimalik rahuldada

apellatsioonis esitatud taotlust, et menetluskulusid saaks asuda maksma 6 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist.

3.2 Maakohus asus otsuses seisukohale, et kohtule ei ole esitatud andmeid või tõendeid, mis

tingiksid osa menetluskulude riigi kanda jätmist, kuid G.P-le tuleb anda võimalus

menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Viimast seisukohta põhjendas maakohus süüdimõistetu varalise seisundiga, asjaoluga, et vanglas tööle asudes ei saa süüdimõistetu töötasu olema suur, ning sellega, et süüdistataval tuleb hüvitada kuriteoga tekitatud kahjud, nii et kohene menetluskulude hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu.

Seoses maakohtu otsuses väljendatud seisukohtadega märgib ringkonnakohus esiteks, et maakohtu

otsuse resolutiivosa ei näe erinevalt otsuse põhiosas väljendatud seisukohale ette, et G.P

peaks tasuma menetluskulud osade kaupa. Otsuse resolutiivosas märgib kohus üksnes, et

„menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest“. Maakohtu otsuse põhiosas ja resolutsioonis märgitu ei ole samasisuline – isikule tasumiseks 12-kuulise tähtaja andmine ei tähenda automaatselt kohustust tasuda osade kaupa. Kuna KrMS § 180 lg 3 lubab kohtul määrata üksnes, et süüdimõistetu võib menetluskulusid tasuda osade

kaupa, on isikule lihtsalt 12-kuulise tähtaja määramine vastuolus ka menetlusseadustikus

sätestatuga. Asjaolu, et maakohus on otsuse põhiosas märkinud, et G.P peab maksma

menetluskulusid ositi, ei ole piisav. Resolutiivosa on see kohtuotsuse osa, mille alusel toimub

otsuse täitmine, mistõttu peavad otsuse täitmiseks vajalikud andmed olema kajastatud otsuse resolutiivosas. Määrates KrMS § 180 lg 3 alusel, et süüdimõistetu peab menetluskulud tasuma ositi, peab kohus ühtlasi otsuse resolutiivosas ära näitama, milline osa (summa) menetluskuludest mis ajaks tasuda tuleb. Kirjeldatud vastuolu maakohtu otsuse põhiosa ja resolutiivosa vahel ei kujuta

endast KrMS § 339 lg 1 p-s 8 nimetatud vastuolu tõendamiseseme tuvastatud asjaolude ja resolutiivosa järelduste vahel, mistõttu on ringkonnakohtul endal võimalik teha uus otsus.

Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et kriminaalasja materjalides esineb andmeid, millest

tulenevalt tuleb menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. Kohtupraktikas on küll korduvalt väljendatud seisukohta, et ainuüksi isiku vangistuses viibimine ei anna alust jätta menetluskulusid osaliselt riigi kanda, seda aga põhjusel, et esiteks ei sõltu isiku võime menetluskulusid tasuda ainult tema sissetulekust, vaid tema varast tervikuna, ning teiseks ei ole välistatud, et isik vanglas töötab ja saab sissetulekut. Käesoleval juhul on igati alust arvata, et G.P ei ole selliseid varasid,

mille arvel menetluskulusid tasuda. Maakohtu otsusest nähtuvalt on G.P elukoht Alasi 8,

Tallinn, mis on üldteada olevalt kodutute öömaja, töökohta ega eriala (G.P ei ole põhiharidust) tal ei ole. Toimepandud varavastaste kuritegude iseloom viitab sellele, et G.P paneb toime kuritegusid enda elatamiseks. Üldteada on see, et vanglas makstavad töötasud ei ole suured (sellele on viidanud oma otsuses ka maakohus), mistõttu leiab ringkonnakohus, et isegi kui G.P vanglas töötab, on 1028 euro tasumine ka ositi 12 kuu jooksul (s.o 85,7 euro kaupa kuus) raskendatud. Arvestada tuleb sellegagi,

et G.P-lt mõisteti kannatanute kasuks välja 3172,7 eurot. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et umbkaudu pool menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda, mõistes G.P-lt menetluskulud välja 480 euro ulatuses ja jättes menetluskulud 548 euro ulatuses riigi kanda. Kuna

4 (4)

ülejäänud osas eeldab menetluskulude tasumine G.P võimalust töötada, võimaldab ringkonnakohus tasuda menetluskulusid osade kaupa 12 kuu jooksul, seega 40 eurot kuus.

4. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4, KrMS § 339 lg 2, KrMS § 338 ja § 340 lg 2 p-le 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse osas, millega mõisteti G.P-lt

välja menetluskulud 1028 eurot täies ulatuses kohustusega tasuda need 12 kuu jooksul. Uue

otsusega mõistab ringkonnakohus G.P-lt KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes menetluskulud

välja 480 euro ulatuses ja jätab ülejäänud osas riigi kanda. Välja mõistetud menetluskulud peab G.P tasuma ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Sten Lind

Pavel Gontšarov

Ivi Kesküla