4-13-6273/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-13-6273

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg

22. oktoober 2013, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2013.a Haapsalu Väärteoasja number 4-13-6273 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Väärteoasi

E.S väärteoasi § liiklusseaduse lg 2, liikluskindlustusseaduse § 661 lg 1 järgi

Istungil osalenud isik

ud

Menetlusalune isik , isikukood xxx, E.S elukoht *, emakeel * keel, *

Ko ne menetleja htuväli

Haapsalu Lääne Prefektuuri

politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. E.S karistada arestiga 21 Süüdi tunnistada l

201 lg 2 ja iiklusseaduse § järgi ( )

kakskümmend üks päeva.

2. 06.11.2013 kell 10.00 Ko ilmuma aresti kandma hustada E.S . Arest kuulub

kandmisele PPA Prefektuuri arestimajas ( Kui E.S ei Põhja Rahumäe tee 6 Tallinn).

ilmu E.S sundtoomiseks karistus määratud ajal aresti kandma, teeb kohus määruse e kandmisele.

3.

suhtes VTMS § lg p alusel lõpetada väärteomenetlus E.S Liikluskindlustusseaduse § 66 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

4. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

5. Saata kohtuotsus täitmiseks Põhja PPA prefektuuri arestimajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Maakohtu Haapsalu kohtumajja Pärnu

7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamis apellatsiooni Pärnu Maakohtu Haapsalu e ning esitades st

4-13-6273

kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Väärteoprotokolli nr AB 1286889 /tl 6/ 09.08.2013 , koostatud , kohaselt süüdistatakse E.S selles, et tema 09.08.2013 kell 20.30 Lihula vallas Risti-Virtsu mnt Lääne maakonnas 43.km, liikus Virtsu suunas, Ford Escort Turnier reg.nr * vastava kategooria juhtis mootorsõidukit sõiduki juhtimisõigus a. Juhiloa kehtivusaeg lõppenud 28.02.2013. Juhiluba kehtetuks tunnistatud. et

S b kehtiv kindlustuspoliis

õidukil puudu , lõppenud 28.03.2013. Rikkus liiklusseaduse . § 33 lg 2 p 9, § 90 lg 1 p 1, § 124 lg 3 p 1 Väärteo kvalifikatsi iiklusseaduse § liikluskindlustusseaduse § 66 oon l

201 lg 2, -1 lg 1.

Menetlusalune isik on 09.08.2013 ülekuulamisel öelnud /tl 4/, et teadis, et puudub juhtimisõigus, aga kuna * a Lihulas Lukoili tarvitas tanklas alkoholi, istus auto rooli ja tahtis sõita Tõstamaale, ag tanklast välja sõites ja Risti-Virtsu maanteele keerates peatas teda politsei. Tl 12 on väljavõte ARK-st, mille kohaselt E.S esmane on kehtetuks tunnistatud juhiluba 28.02.2013.

Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt, et E.S väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Tema juhiluba oli kehtetuks tunnistatud 28.02.2013. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. E.S on oma tegevusega eelpoolnimetatud norme rikkunud. E.S tegevus vastab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokirjeldusele – ta juhtis mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja tema mootorsõiduki juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. E.S on oma vastulauses /tl 7/ avaldanud, et püüab edaspidi olla tähelepanelikum, kuid kohtule jääb arusaamatuks, mille suhtes. Tema kui juhtimisõiguseta isik ei tohi mootorsõidukit juhtida, ta teadis, et tal

juhtimisõigust pole, siis õigusrikkumise toimepanemine ei tulenenud mitte tähelepanematusest vaid õigusrikkumine oli toime pandud otsese tahtlusega teadis, et tal ei . E.S ole juhtimisõigust, sellest hoolimata istus ja autorooli ja juhtis mootorsõidukit. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et E.S on talle süüks arvatud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, uuritud et väärteoasjas tõenditega on tõendamist leidnud,

et E.S pani toime

201 lg 2 väärteo, mis täidab LS § sätestatud väärteokoosseisu, tegu on õigusvastane ja E.S on väärteo toimepanemises süüdi.

E.S-ile arvatakse väärteoprotokollis süüks ka seda, et sõidukil mida ta juhtis, puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis, lõppenud 28.03.2013. Tl 11 on väljatrükk Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt, mille kohaselt autol regi , Ford Escort Turnier (s.o auto, mida streerimismärgiga 297AVM

E.S juhtis), ei olnud 12.08.2012 kehtivat kindlustuskaitset. Ühtki muud tõendit kehtiva kindlustuspoliisi olemasolu või puudumise kohta kohtule esitatud ei ole. Seega leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et E.S-i poolt juhitaval autol 09.08.2013 puudus kehtiv liikluskindlustuspoliis ning seetõttu tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada E.S suhtes väärteomenetlus Liikluskindlustusseaduse § 66 1 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos - . Karistus.

4-13-6273 Vastavalt toimepandule tuleb E.S ka karistada.

LS § 2 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis

. KarS E.S

puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et E.S suur, sest ta on teo toime pannud otsese süü on tahtlusega, asunud autorooli, teades, et tal juhtimisõigust ei ole.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E.S on ülekuulamisprotokollis tunnistanud oma süüd

. Politseile esitatud vastulauses /tl 7/ on

E.S avaldanud, et väga kahetseb, et selline intsident juhtus Seega esineb karistust kergendav asjaolu

KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 13-15 on E.S kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on E.S karistusregistri teatis korduvalt karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest: 1)29.07.2013 PPA Ida Prefektuu karistatud LS § 201 lg 2, § 227 r otsusega 29.07.2013 on E.S lg 1 järgi rahatrahviga 512 eurot; 2)Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 15.07.2013 kohtuotsusega on E.S karistatud LS § 201 lg 2 järgi arestiga 15 päeva; 3)Harju Maakohtu Liivalaia karistatud LS § 201 kohtumaja 26.11.2012 kohtuotsusega on E.S lg 2 järgi arestiga 15 päeva; 4)Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 22.08.2012 kohtuotsusega on E.S karistatud LS § 201 lg 2 järgi arestiga 1 päeva;

5)Pärnu Maakoht Rapla kohtumaja karistatud LS § 210 lg 2 järg 08.08.2012 otsusega on E.S i a

restiga 15 päeva.

Eelkirjeldatu näitab, et käesolev on juba kuues järjestikune samalaadne rikkumine E.S poolt.

E.S on juba eelnevalt kolmel korral karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest arestiga. ohus leiab, et E.S on isikuks, kelle puhul karistuse Lähtudes eeltoodust k eripreventiivse eesmärgi täidab vaid raskeim karistus, milleks on arest. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. ei hooli kehtestatud liiklusreeglitest, järjepidevalt juhib mootorsõidukit, kuigi E.S

tal selleks õigust ei ole ja see tähendab, et oma jätkuva õigusvastase käitumisega on ohuks kaasliiklejatele. Võttes kokku kõik KarS § 56 lg 1 sätestatud ja eelpool analüüsitud karistuse mõistmise alused, leiab kohus, et E.S tuleb toimepandud väärteo eest karistada arestiga, sest kergema karistusliigiga, milleks käesoleva väärteo puhul on rahatrahv, ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Kuigi esineb karistust kergendav asjaolu, ei ole võimalik mõista karistust alla karistuse keskmise määra, vaid üle keskmise määra, sest kaks korda on E.S juba samaliigilise teo eest karistatud 15- päevase arestiga, kuid see ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. VTMS § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest. Otsuse tegemisel juhind

29 lg 1 p 1, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111, 199 lg 3, ub kohus VTMS §§ L

201 lg . S §§ 2, KarS §§ 56 lg 1

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik