1-13-9283/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSüüdi tunnistada T.G KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.07.2013, so 1 (üks) päev, ning kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
Legislator headnote
AI generated1-13-9283/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.07.2013, so 1 (üks) päev, ning kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.novembril 2013, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-9283 Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Katrin Lopsik
Kriminaalasi
T.G süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Natalja Kutepova Süüdistatav
RESOLUTSIOON
Nimi:
T.G
Eluvõi asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX
Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik
Haridus:
põhiharidus
Emakeel:
eesti keel Töökoht või õppeasutus: ei tööta
Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 5-l korral. Tõkend: 13.07.2013 T.G suhtes on kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld
1. Süüdi tunnistada T.G KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.
2.
KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.07.2013, so 1 (üks) päev, ning kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
3. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust 11 (üksteist) kuud 29
(kakskümmend üheksa) päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS §
75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
4. Määrata T.G Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.
5. T.G suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
6. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.G-lt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 480 eurot.
7. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.G-lt menetluskulud:
- Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 48 eurot.
- Joobeseisundi tuvastamise tasu kokku 132 eurot (Uuringuakti nr 2306T, proovi markeeringu ja protokolli number 314/12).
- Kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 0,45 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-9283, T.G ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.
Edasikaebamise kord
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.
Kohtuotsuse põhiosa
SÜÜDISTUS
T.G juhtis 13.07.2013 kella 08:27 ajal Harjumaal Kiili vallas Sausti-Kiili tee 2.
kilomeetril liikudes Kiili suunas, mootorsõidukit Renault Megane, reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (narkojoove), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava Seega pani T.G kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav T.G ning tema kaitsja Natalia Lausmaa kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust.
Kohus leiab, et süüdistatava T.G poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus leiab, et T.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega.
KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 3,4,9.
Leo Kunman Kohtunik