2-13-12597/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

04. november 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-12597

Tsiviilasi

OÜ Palu Steel Constructions hagi OÜ SCM Assets vastu

üürilepingu

erakooralisel

üleütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. juuni 2013 määrus

Menetlustoiming

Tagatise määramise taotluse lahendamine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Palu Steel Constructions määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

OÜ

Palu

Steel

Constructions (RK: 11970055), seaduslik esindaja Aivar

Pungas

Vastustaja (kostja): OÜ SCM Assets (RK: 12193613),

esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 17. juuni 2013.a määrus ja

teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata OÜ

SCM Assets taotlus menetluskulude katteks tagatise

määramiseks.

2. Rahuldada

OÜ

Palu

Steel

Constructions

määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule

(TsMS § 196 lg 4).

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohtu menetluses on OÜ Palu Steel Constructions hagi OÜ SCM Assets vastu

üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

Kostja esitas 24. mail 2013 kohtule taotluse, milles palus kohustada hagejat tasuma kostja

menetluskulude katteks kohtu deposiiti tagatise summas 3 000 eurot. Avalduse kohaselt

peaks tagatis katma kostja edasisi õigusabikulusid esimese astme kohtus. Taotluse kohaselt on

hageja nõude rahuldamine ebatõenäoline. Kuna hagejal puudub vara, on menetluskulude

väljamõistmine raskendatud ning vastava kostja nõude rahuldamine hageja vastu ei ole

võimalik. Hageja esitatud nõue tsiviilasjas nr 2-13-1022 jäeti läbi vaatamata, kuna hageja ei

suutnud tasuda riigilõivu ning lõpetatud tsiviilasjas nr 2-12-48364 ei ole hageja hüvitanud

kostjale menetluskulusid.

2. Viru Maakohus rahuldas 17. juuni 2013 määrusega kostja taotluse osaliselt ja kohustas

hagejat tasuma kohtu deposiiti menetluskulude katteks tagatise summas 2000 eurot 10

kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruse põhjendustes märkis kohus, et kostja on piisavalt põhjendanud hageja keerulist

majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmine hagejalt võib olla

raskendatud hageja majandusliku olukorra tõttu. Kohus leiab, et kostja poolt pakutud tagatis

summas 3000 eurot on ebamõistlikult suur. Arvestades vaidluse asjaolusid, on põhjendatud

menetluskulude katteks tagatise määramine summas 2000 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. OÜ Palu Steel Constructions esitas Viru Maakohtu 17. juuni 2013 määruse peale

määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada teha uue määruse,

millisega jätta vastustaja taotlus tema eeldatavate menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks

rahuldamata.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei edastanud kohus vastustaja taotlust määruskaebuse esitajale. Ka Riigikohtu lahendist

nr 3-2-1-158-09 tuleneb, et selleks, et kohus saaks hinnata TsMS § 196 lg-s 21 nimetatud

eeldusi, peab kohus andma hagejale võimaluse esitada kostja taotluse kohta oma seisukoht.

Kui kohus vastavat võimalust hagejale ei anna, on rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet.

Lisaks tuleneb TsMS §-st 328 lg 2, et kohus tagab poolele võimaluse vastaspoole taotlustele

ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti;

2) ei ole tagatise nõudmine põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt kohus

nõustub vastustaja taotluse põhjendustega. Vastustaja taotlusest aga ei nähtu, milles keeruline

majanduslik olukord seisneb. Viru Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-13-1022 ei tõenda, et

hageja ei olnud võimeline tasuma riigilõivu, vaid tõendab et hageja ei tasunud seda. Määruse

lk-lt 2 nähtub selgelt et hageja ise taotles hagiavalduse menetlusse võtmata jätmist;

3) ei ole hageja kostjale tsiviilasjas nr 2-12-48364 menetluskulu hüvitanud, kuna vastustaja

esitab põhjendamatuid menetluskulude nõudeid ja käesoleval

hetkel on pooleli

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetlus;

4) ei ole kostja tõendanud, et hagejal puuduks vara. Vara olemasolu on tõendatud ka

määruskaebuse esitaja poolt vastustajale teostatud üüri tasumisega perioodil detsember 2012

kuni aprill 2013 summas 3259,49 €. Kui hagejal puuduks vara, siis ei oleks võimalik ka

tasuda üüri;

5) tuleb TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaselt kohtul hinnata, kas menetluskulude sissenõudmine

oleks ilmselt raskendatud. Kui asudagi hüpoteetilisele seisukohale, et üürileping on lõppenud

ülesütlemisavalduses märgitud tähtajal, on vastustaja käsutuses hageja alusetult tasutud

üürimakseid summas ca 1800 €. Vastavalt üürilepingu p-le 3.10. on määruskaebuse esitaja

tasunud tagatisraha summas 14 000 kr ehk 894,76 €, mis üürilepingu lõpetamisel kuulub

määruskaebuse esitajale tagastamisele. Seega oleks vastustaja käsutuses määruskaebuse

esitaja rahalisi vahendeid summas ca 2700 € ning sellest summast oleks võimalik tasuda

vastustaja menetluskulud. Seega on tagatise nõudmine välistatud TsMS § 196 lg 2 kohaselt;

6) tuleks Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-39-08 p 16 kohaselt tagatise andmise taotlus jätta

rahuldamata, kuna taotlus on esitatud pärast kulu kandmist, s.o vastuse koostamist. Vastustaja

on oma 24. mai 2013 menetlusdokumendis esitanud vastuse hagile;

7) ei ole kostja taotlus piisavalt põhjendatud ja on seega vastuolus TsMS § 230 lg-ga 1.

Taotlusest puudub kuluprognoos. Maakohus ei ole taotluse osalisel rahuldamisel hinnanud

2000 € suuruse kulutuse adekvaatsust;

8) oleks tagatise nõudmine ebaõiglane ja tagatis tuleks jätta nõudmata TsMS § 196 lg 2¹

alusel. Hagi läbi vaatamata jätmisega kaasnevad määruskaebuse esitajale äärmiselt rasked

tagajärjed. Hagi on esitatud seoses kostja initsieeritud tegevusega (üürilepingu üles ütlemine).

Kui vastavat tegevust ei ole oleks olnud, siis ei oleks ka esitatud ka hagi käesolevas

menetluses.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

4. OÜ SCM Assets vaidles määruskaebusele vastu ja palus menetluskulud jätta

määruskaebuse esitaja kanda.

Vastustaja vastuväidete kohaselt

1) on vaidlustatav määrus seaduslik ja põhjendatud, mistõttu selle tühistamiseks puudub

õiguslik alus. Vastustaja jääb oma taotluses ja maakohtu määruses toodud põhjenduste juurde

ega hakka neid üle kordama;

2) soovib kostja nõuda tagatist oma edaspidi eeldatavate kulude katteks, mitte juba kantud

kulude katteks;

3) riigilõivu tasumata jätmise tõttu hageja nõude menetlusse mittevõtmine tsiviilasjas 2-13-

1022 tõendab hageja rahalisi raskusi ja võimetust tasuda kostja menetluskulusid. Juhul, kui

hagejal oleks olnud raha, oleks ta kohtu määratud summa tasunud vähemalt osaliselt. Ka

määruskaebuse esitamisel ei tasutud riigilõivu õigeaegselt;

4) ei tõenda üksikute rahaliste kohustuste täitmine hageja maksejõulisust. Üürilepingust

tulenevate rahaliste vahendite arvestamine menetluskulude katteks on ebaõige ning

põhjendamata. Kostjal on igal juhul suured rahalised nõuded (üüri ja kahju hüvitamise

nõuded) hageja vastu seoses sellega, et hageja ei vabasta üüripinda ning hageja ei ole

korrektselt tasunud üüri. Hageja väidab ebaõigesti, et tasub kostjale üüri, sest mitte ühtegi

summat ei ole pärast 10. aprilli 2013 makset laekunud. Kui hageja leiab, et üürisuhe kehtib,

siis peaks ta maksma üüri. Samuti ei ole hageja kostjale tagatisraha tasunud;

5) peab menetluskulude hüvitamine olema tagatud viivitamata pärast kohtulahendi jõustumist

ning seda on võimalik tagada üksnes hagejate poolt tagatise maksmisega kohtu

deposiitkontole. Hageja on loonud põhjendamatu kohtumenetluse ja tekitab sellega kostjale

täiendavaid põhjendamatuid kulutusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu 17.06.2013 määrus menetluskulude katteks

tagatise määramise kohta tuleb menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uue määruse, millega jätta rahuldamata OÜ

SCM Assets taotlus kohustada hagejat andma tagatis kostja menetluskulude katteks.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

6. Alused, milliste esinemise korral võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma

kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, on sätestatud TsMS § 196 lg-s 1. Kuna

käesoleval juhul on hageja juriidiline isik (äriühing) asukohaga Eesti Vabariigis, saab kõne

alla tulla tagatise andmiseks kohustamine TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud sätte

kohaselt võib hagejat kohustada tagatist andma, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või

muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud,

eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või

kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et

täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.

Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud andmeid selle kohta, nagu oleks välja kuulutatud

hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või et aasta jooksul enne hagi esitamist

oleks hageja vara suhtes edutult läbi viidud täitemenetlust.

7. Ehkki TsMS § 196 lg 1 p 3 ei ole sõnastatud ammendava loeteluna, on ringkonnakohus

seisukohal, et kostjal tulnuks põhistada, et hageja majandusliku seisundi tõsidus on vähemalt

võrreldav pankrotieelse seisundiga või on alust arvata, et käesoleval ajal hageja vara suhtes

läbiviidav täitemenetlus ei võimaldaks ilmselt nõudeid rahuldada. Hageja poolt oma rahaliste

kohustuste täitmata jätmine, muuhulgas teises tsiviilasjas riigilõivu tasumata jätmine, ei viita

iseenesest niisuguste majanduslike raskuste olemasolule, mis annaks alust TsMS § 196 lg 1 p

3 kohaldamiseks. Riigilõivu mittetasumisel võib olla tegemist hageja poolt oma

menetlusõiguste käsutamisega ning ka tsiviilasjas nr 2-13-1022 tehtud 01.02.2013.a

kohtumäärusest nähtub, et hageja taotles kohtult hagiavalduse menetlusse võtmata jätmist.

TsMS § 196 lg 1 mõtte kohaselt tuleks esmalt taotluse esitajal (kostjal) põhistada hageja

maksejõuetust ning alles vastavate tõendite (põhistuse) olemasolul tuleks hagejal omalt poolt

põhistada oma maksejõulisust. Käesoleval juhul ei ole kostja oma taotluse esitamisel ega ka

määruskaebusele vastates tuginenud muudele asjaoludele kui hageja poolt tsiviilasjas nr 2-13-

1022 riigilõivu mittetasumine summas 650 eurot ning teiseks, et lõpetatud tsiviilasjas nr 2-12-

48364 ei ole kostjale menetluskulu hüvitatud. Esitatud ei ole andmeid, mis võimaldaksid

asuda seisukohale, et hageja näol ei ole tegemist jätkuvalt tegutseva äriühinguga, kellel

esineks süsteemseid raskusi oma rahaliste kohustuste täitmisel.

8. Määruskaebuse lahendamisel ei ole asjakohased kostja (vastustaja) väited, et hageja ei täida

oma kohustust tasuda kostjale üüri või alternatiivselt hüvitada kahju, kuna tegemist on

vaidlusaluste õigussuhetega ning nende mittetäitmine ei anna alust kohustada hagejat TsMS §

196 lg 1 alusel tagatise andmiseks.

Kuna kostja ei ole põhistanud hagejal püsiva iseloomuga majanduslike raskuste olemasolu,

siis ei anna alust kohustada hagejat tagatist andma ka ainuüksi seetõttu, et kostja arvates on

vajalik hagejat distsiplineerida ning et ta soovib hagi rahuldamata jätmise korral saada oma

kulude katteks hüvitist viivitamatult.

9. TsMS § 196 lg 4 kohaselt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/