3-13-1352/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht

04. november 2013 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-13-1352 Haldusasi B.Z kaebus kohustada Narva Linnavalitsust väljastama ettekirjutus nõudega taastada põrand vastavuses ehitusprojektiga ja kahju hüvitamiseks.

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr. 3-13-1352 menetlus.

2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale ja teadmiseks Narva Linnavalitsusele Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.06.2013 saabus Tartu Halduskohtule B.Z 18.06.2013 allkirjastatud kaebus kohustada Narva Linnavalitsust väljastama ettekirjutus nõudega taastada põrand vastavuses ehitusprojektiga ja kahju hüvitamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. 19.08.2013 küsis kohus Narva Linnavalituselt seisukohta kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks. 28.08.2013 saabunud vastuse kohaselt on Narva Linnavalitsuses seisukohal, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu kaebajale tagastada ja/või kaebetähtaja ületamise tõttu menetlus kaebuses lõpetada. Vastustaja leiab, et isik võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Vastustaja teatas kaebajale 23.09.2011 kirjaga nr 1-12.2/6604, et on tehtud päring korteri nr 41 omanikule eesmärgiga saada informatsiooni müra taseme mõõtmise kohta korteris nr 38. Samuti teatati 22.04.2013 kirjaga nr 1-12.2/2801 kaebajale tema korteris müra taseme mõõtmise vajadusest ning paluti teatada sobiv kuupäev müra mõõtmise teostamiseks. Kaebaja keeldus oma korteris müra mõõtmisest, põhjendades seda sellega, et müra mõõtmist kui tehnoloogilist protsessi teostatakse pärast korteris nr 41 põranda taastamistöö läbiviimist.

Vastustaja teatas 22.08.2011 kirjaga nr 1.17/5378-2, 1.17/6245-2 kaebajale, et ruumide ümber planeerimine mittekandvate vaheseinte lammutamise ja uute püstitamise teel ning vana põrandakatte vahetamine laminaadi vastu ei kuulu ehitusseaduse mõistes ehituse alla. Samuti selgitati kaebajale 31.05.2013 kirjaga nr 1-12.2/4207 tema korteris müra mõõtmise vajadust ning esitati Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht, et põrandakatte vahetamine korteris nr 41 ei ole ehitusloakohustuslik ehitusseaduse mõistes. Vastustaja on seisukohal, et ühtegi muud ehitusseaduse § 61 lg 1 loetletud alust, millest lähtuvalt saaks vastustaja väljastada korteri nr 41 omanikule ettekirjutuse, pole kaebaja kohtule ega vastustajale esitanud. Kaebajal on ainult oletused tema korteris müra kohta. Seega ei ole vastustajal ettekirjutuse tegemiseks korteri nr 41 omanikule põrandakatte taastamiseks mingit õigust. Vastustaja on seisukohal, et kaebus korteri nr 41 omanikule ettekirjutuse tegemiseks on esitatud kaebetähtaega ületades. Narva Linnavalitsus juhib tähelepanu asjaolu, et korteri nr 41 omanikule ettekirjutuse tegemisest keeldumine on kaebajale teatavaks tehtud 22.08.2011. Vastustaja taotleb kaebetähtaja ületamise tõttu käesolevaga kaebuse menetluse lõpetamist.

3. 04.09.2013 määrusega kohus jättis kaebaja kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kohus selgitas, et kaebajal on võimalus esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles tuleb ära näidata, millistel põhjustel ei esitatud kaebust tähtaegselt. Juhul kui kaebetähtaja ennistamise taotlust ei esitata või kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab kohus asjas menetluse. 27.09.2013 saabus kohtule kaebaja 26.09.2013 vastus (tl 65) 04.09.2013 kohtumäärusele. Kaebaja märgib vastuses, et taotluses linnavalitsusele palus kaebaja anda ettekirjutuse koopia, milles on täpsustatud ettekirjutuse täitmise tähtaeg. Samuti märgib kaebaja, et taotleb kaebaja palve, välja mõista mõistlik summa linnavalitsuselt kaebaja tervisele tekitatud moraalse kahju eest, annulleerida.

4. 23.10.2013 määrusega kohus jättis kaebaja avalduse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus tuvastas, et 27.09.2013 kohtule saabunud vastus on allkirjastamata. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb esitada kohtule vastus, mis on allkirjastatud. 01.11.2013 saabus kohtule kaebaja poolt 31.10.2013 allkirjastatud vastus (tl 73).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

6. Kaebaja palus kaebuses kohustada Narva Linnavalitsust tegema ettekirjutus korteri nr 41 omanikule nõudega taastada põrand vastavuses ehitusprojektiga ning määrata ettekirjutuse täitmise tähtaeg. Seega kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse. Tulenevalt HKMS § 46 lõige 2 kohaselt kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Narva Linnavalitsuse 28.08.2013 vastusest (tl 43 ja 43p) nähtub, et korteri nr 41 omanikule ettekirjutuse tegemisest keeldumine on kaebajale teatavaks tehtud 22.08.2011 kirjaga 1.17/5378-2 ja 1.17/6245-2 (tl 25).

7. HKMS § 38 lõige 5 kohaselt kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. 31.10.2013 vastuses leiab kaebaja, et ta ei ole rikkunud kaebetähtaega põhjendusel, et kaebaja esitas taotluse linnavalitsusele, milles palus anda kaebajale ettekirjutuse koopia, milles on täpsustatud ettekirjutuse täitmise tähtaeg. Narva linnavalitsus ei rahuldanud kaebaja taotlust ning kaebaja esitas 18.06.2013 kaebuse kohtule. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.

8. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2 kohaselt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise korral lõpetada, kui kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses palunud välja mõista mõistlik summa linnavalitsuselt kaebaja kasuks kaebaja tervisele tekitatud moraalse kahju eest. 31.10.2013 vastuses (tl 73) märgib kaebaja, et ta ei taotle linnalt kaebaja tervisele tekitatud moraalset kahju. Seega on kaebaja kahju hüvitamise nõudest loobunud. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. HKMS § 152 lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 3–5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

9. Menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik