Legislator Case Law & Legislation
2-11-65069/33 AI generated

2-11-65069/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-11-65069/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kevili Põllumajandusühistu (uus ärinimi Põllumeeste ühistu KEVILI) esitas 30.12.2011 teravilja hankijatena, kaupade tarnijatena ja teenuste kasutajatena. Hageja juhatuse liikmeks

Legislator headnote

AI generated

2-11-65069/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hageja juhatuse liikmeks

Keywords

AI generated
project funding execution project obstacles to development investment project failure to prove solvency lack of financial resources
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-65069

Tsiviilasi

Põllumeeste ühistu KEVILI (endine ärinimi Kevili

Põllumajandusühistu)

hagi

Hanno

Niinepuu

vastu

kahjuhüvitise 24 844,24 eurot ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

21 034,58 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. novembri 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hanno Niinepuu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

15. oktoober 2013

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) – Hanno Niinepuu (ik: XXX), esindaja

Andres Vutt

Vastustaja

(hageja)

–

Põllumeeste

ühistu

KEVILI

(rk: 11107675), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Maakohtu 19. novembri 2012 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maakohtus 85% ulatuses Hanno

Niinepuu kanda ja 15% ulatuses Põllumeeste Ühistu

KEVILI kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus

Hanno Niinepuu kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kevili Põllumajandusühistu (uus ärinimi Põllumeeste ühistu KEVILI) esitas 30.12.2011

maakohtule Hanno Niinepuu vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks

juhatuse liikme kohustuste rikkumisega hagejale tekitatud varalise kahju hüvitis

24 844,24 eurot ja TsMS § 367 alusel viivis seadusega sätestatud määras kohtuotsuse

tegemisest kuni kahjuhüvitise nõude rahuldamiseni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja tulundusühistu, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada

oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad

teravilja hankijatena, kaupade tarnijatena ja teenuste kasutajatena. Hageja juhatuse liikmeks

valiti alates 04.08.2010. a 3-aastase tähtajaga kostja. Kostjaga sõlmiti 04.08.2010 ka juhatuse

liikme leping. 2010. a lõpul otsustas kostja ainuisikuliselt viia läbi mahukaid ümberkorraldusi

majandustegevuses ning laiendada tegevust hageja toodangu jaemüügile ja ekspordile Soome:

- 25.11.2010 tellis kostja Viiking Turundus ja Reklaam OÜ-lt Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutusele (EAS) esitamiseks ekspordi arendamise projekti ettemaksuga 144 000 krooni

ehk 9201,30 eurot;

- 14.01.2011 sai kostja väidetavalt Scandinavian Consulting OÜ-lt konsultatsiooni Soome

jaemüügituru kohta maksumusega 2496,39 eurot;

- 20.12.2010 ja 31.01.2011 andis kostja nõustumused Viiking Turundus ja Reklaam OÜ

hinnapakkumistele

Kevili

jaekaubandustoodete

kaubamärgi

loomiseks,

Kevili

jaekaubandustoodete pakendi kontseptsiooni loomiseks ja Kevili logo uuenduseks.

28.02.2011 esitas Viiking Turundus ja Reklaam OÜ hagejale arve nr 2011098 „Kevili

Logotüübi uuendamine, manuaali koostamine, paraadtrükiste loomine; Kaubamärgi loomine

KEVILI FOODS, manuaali koostamine; Pakendite kontseptsiooni väljatöötamine“

9969,60 eurot;

- 07.02.2011 esitas kostja projekti EAS-ile ekspordi arendamise toetuse taotlemiseks;

- 09.02.2011 saatis kostja hageja nõukogu esimehele Jaak Läänemetsale kirja, milles kirjeldas

oma plaane seoses hageja tegevuse laiendamisega ekspordile ja jaemüügile. Ühtlasi saatis

kostja nõukogu esimehele uue korporatiivgraafika variandid.

11.02.2011 keelas nõukogu esimees kostjal ekspordiprojektiga edasi tegelemise. Hageja

nõukogu 22.02.2011 otsusega kutsuti kostja juhatuse liikme kohalt tagasi. Kostja

tagasikutsumise kohta tehti kanne äriregistris 03.03.2011.

Kostja tegevuse analüüsimisel ilmnes, et kostja on tekitanud hagejale täiendavat kahju

vähemalt 876,13 eurot, soetades 07.02.2011 sülearvuti Dell Latitude E6410 põhjendamatult

kõrge hinna eest oma lähituttavaga seotud äriühingust. Samuti tellis kostja hageja jaoks

mittevajaliku töö „Märgi loomine“, Viiking Turundus ja Reklaam OÜ-le tasuti 2300,82 eurot.

Kostja kasutas juhatuse liikmena ära hageja usaldust ja käitus teadlikult hageja huvide

vastaselt ning enda ja endaga seotud isikute huvides. Kostja on oluliselt rikkunud

tulundusühistuseaduse (TÜS) § 55 lg-test 4 ja 5 tulenevaid kohustusi kooskõlastada olulised

tehingud ühistu nõukoguga ja teavitada nõukogu ühistu majandustegevusega seotud olulistest

asjaoludest ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35, TÜS §-st 631 ja juhatuse

liikme lepingu p-st 2.2 tulenevat juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt oli kostja hageja juhatuse liikmeks

valimisel hageja majanduslik olukord halb. 2010. a kohta olid rapsi- ja teraviljaostulepingud

ühistu liikmetega sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, arvestatav hulk liikmeid jättis

oma kohustused täitmata ja pani ühistu keerulise olukorra ette. Uue juhatuse liikme

kohustuseks oli leida lahendused, kuidas edaspidi sarnaseid olukordi vältida ning vähendada

börsihindade mõju liikmete toodete realiseerimisel. Sellest lähtuvalt saigi lisandväärtusega

toodete ekspordikava välja töötatud. Kostja müügitöö tulemusel õnnestus sügisel 2010

sõlmida suurele kogusele toidunisule ja rapsile väga headel tingimustel müügilepingud ning

kahjumit oluliselt vähendada, jõudes jaanuariks 2011 sisuliselt jooksvasse kasumisse.

Hageja on aastaid üritanud leida võimalusi enda toodete väärtustamiseks. Üheks võimaluseks

oli enda elevaatori käivitamine, kuid see projekt on lõpule viimata. Kuni oma tootmise

käivitamiseni oli kavas kasutada allhankijate teenuseid. Kostja esitas hageja juhatuse liikmeks

kandideerides ka oma nägemuse äritegevuse arendamiseks, sh oli kava toodangu ekspordiks.

Ekspordikava oli planeeritud selliselt, et hageja taotleb kulude katteks toetust EAS-ist

(taotluses 50%). Selleks oli vaja luua eeldused (tootesari, tootemärk jms), millele tehtavate

kulude katmiseks oli võimalik saada toetust PRIA-st. Kui asjad oleks lõpule viidud, oleks

suure tõenäosusega saavutatud töötav ekspordisüsteem, mille rakendamiseks oleks arvestades

võimalikke toetusi pidanud tegema minimaalselt kulutusi. Kostja ametiaja kestvuseks oli

kokku lepitud kolm aastat, kuid kostja sai projektiga tegeleda ainult kolm kuud. Kui hageja on

neist plaanidest loobunud, siis ei saa tehtud kulutusi lugeda kostja tekitatud kahjuks.

Kostja informeeris tegevusest jooksvalt nõukogu esimeest. Samuti tutvustas kostja kavasid

korduvalt erinevatele foorumitele, kus toimusid ka arutelud. 01.10.2010 esitas kostja hageja

liikmete korralisel üldkoosolekul tegevuskava, kus oli ekspordikava välja toodud.

Üldkoosolek kinnitas tooterühmana tunnustamise kava, mis oli eelduseks PRIA-le taotluse

esitamiseks. 22.11.2010 osalesid kostja ja hageja nõukogu esimees nõupidamisel Viiking

Turundus ja Reklaam OÜ-s. 24.11.2010 toimus Mäos nõupidamine, millel osalesid kostja,

hageja nõukogu esimees ja üks hageja tegevliige ning kus arutati muuhulgas EAS-i projektis

osalemist. 30.11.–01.12.2010 toimus nõukogu liikmete osavõtul Tamsalus arenguseminar, kus

kostja esitas arengukava, mis puudutas muuhulgas eksporditegevuse arendamist. Kuna hageja

nõukogu ei teinud otsust, millega oleks vastava tegevuse keelanud, eeldas kostja nõukogul

olevat teavet arvestades nõukogu nõustumuse olemasolu.

Hageja etteheited kulutuste tegemisele projekti kirjutamiseks ja konsultatsioonideks on

põhjendamatud, kuna hoolsuskohustuse üheks elemendiks on see, et juhatuse liige peab

otsustusteks omama piisavalt teadmisi ja informatsiooni. Kõik tehtud kulud vastasid

hetkeolukorrale ja turutingimustele. Kostja ei ole tehingutest saanud mingit isiklikku kasu.

Hageja kahju arvestus ei ole õige, kuna tehingute puhul tuleb elimineerida käibemaks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 19. novembri 2012 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja

H. Niinepuult Kevili Põllumajandusühistu kasuks varalise kahju hüvitise 21 034,58 eurot ja

viivise protsendina põhinõudelt (21 034,58 eurot) alates 20. novembrist 2012 kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Poolte menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel 85% ulatuses kostja ja 15%

ulatuses hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja tegevuse keskmes olnud liikmete abistamine

toodangu hulgimüügil ja hulgitoodangu kvaliteedi tõstmine, saamaks selle eest kõrgeimat

võimalikku hinda. Nimetatud eesmärgil oli prioriteet Sõmeru elevaatori käivitamine, mille

maksumus oli ligikaudu 8 miljonit eurot ning mille ehitamine ei ole veel alanudki. Sellises

olukorras ei olnud mõeldav alustada paralleelselt peaaegu sama mahukat jaemüügiprojekti.

Ühistu majandustegevuse prioriteetide ja üldiste tegevussuundade muutmine on ühistu

igapäevase majandustegevuse raamest väljuv tegevus, mis vajab TÜS § 55 lg 4 kohaselt

ühistu nõukogu heakskiitu. Kostja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest nähtuks, et ta

oleks tutvustanud hageja nõukogule või liikmetele konkreetseid plaane seoses jaemüügi

alustamise ja jaetoodangu ekspordiga Soome, küsinud nõukogult nõusolekut vastavate

tegevuste alustamiseks ning sellega seonduvate tehingute tegemiseks ega isegi teavitanud

nõukogu sellest, et ta on asunud jaemüügiga seonduvaid tegevusi reaalselt ellu viima.

Põhjendamatu on kostja väide, et jaemüügi- ja eksporditegevuse alustamise kulud oleksid

saanud kaetud toetustest. PRIA meetmesse 1.9 esitatud taotlus ei sisaldanud taolisi kulutusi.

Ka kostja enda esitatud taotlus EAS-ile ei oleks katnud kulutusi projektikirjutamise- ja

konsultatsiooniteenusele. Seega oleks vastavad kulud tulnud igal juhul katta hagejal endal.

Kostja ei ole tõendanud, et ta tutvustas hageja liikmete 01.10.2010 üldkoosolekul jaemüügi ja

eksporditegevuse ettevalmistamisega seotud konkreetset tegevust. Hageja on selgitanud, et

üldkoosolek salvestati diktofonilindile, kust selgub, et kostja tegi üksnes ettepaneku, et hageja

võiks jaekaubanduse teemat tulevikus arutada. Teist korda näidati kostja slaide (tl 61)

koosoleku teise poole lõpus, kus arutati hageja järgneva aasta tegevusi. Koosoleku juhataja

küsimusele, mida nad bränditeemast arvavad, vastas hageja nõukogu liige Mati Nurm, et aeg

on selle jaoks liiga varajane ning tänasel etapil saab mõelda vaid selle peale, et Kevili nimetus

kaubamärgina ära kaitsta. Mingit arutelu ega hääletamist sel teemal ei toimunud. Hageja on

selgitanud veel, et üldkoosoleku alguses andis kostja ülevaate hageja tegevusest ning kinnitas,

et „plaanid edaspidiseks on ikkagi jätkata samu suundi, mis meil on tugevad – ehk siis

sisenditemüüki, vahendamist liikmetele, liikmete toodangu realiseerimist parimatel

võimalikel tingimustel, info- ja planeerimissüsteemi lõplik käivitamine, arengukavade

koostamine, koostöö ka veel põllumajandusõppeasutustega ning osalemine eesti bio-etanooli

klastri tegevuses.“ PRIA-le tootjarühmana tunnustamise taotluse esitamise peamine põhjus oli

hageja soov turustada oma liikmete toodangut ühtse tunnustatud tootjarühmana, millised

tegevused piirduvad seniste tegevusvaldkondade, sh hulgimüügiga. Ka taotles hageja

tootjarühmana tunnustamist vaid ühe toote – rapsi – osas. Kostja jaemüügi- ja

eksporditegevuse plaanid keskendusid teraviljatoodetele, mille osas hageja ei olnud

tootjarühmana tunnustamist taotlenud (tl 119).

Tunnistaja J. L. ütlustest nähtub, et kostja rääkis tunnistajale, et tal on tuttav, kes on osav

EAS-ile projektide esitamisel ja pakkus välja kokku saada. Kokkusaamine leidis aset 2010

novembri lõpus Tallinnas Viiking Turundus ja Reklaam OÜ büroos. Suurt arutelu ei

toimunud ja milleski kokku ei lepitud. Ideena pakuti välja jaeturundusprojekti Soome ning

tehti selgeks, et projekti on võimalik ellu viia nii, et kogu omaosalus on projekti sisse

kirjutatud. Tunnistaja vastus kostjale oli, et tegevus peab olema aus, selge ja läbipaistev;

hageja ei ole valmis selliste asjadega tegelemiseks, sest käsil on suur elevaatori projekt ning

kui EAS-ist midagi taotleda, siis testimise jaoks, kas ollakse finantseerimiskõlbulikud,

alustades lihtsamatest asjadest nagu voldikud, reklaamtrükised, sümboolika. Tunnistaja

ütluste kohaselt eeldas ta, et enne projekti esitamist võetakse projekt nõukogus arutusele.

24.11.2010 kohtumise kohta Mäos seletas tunnistaja, et kokkusaamise eesmärgiks oli koostöö

arendamine erinevate põllumajandusühistute vahel. Hageja jaeturundusprojektist juttu ei

olnud. 30.11.2010 arenguseminaril võis projekt kusagil rühmatöös arutusel olla, kuid päevade

üldkokkuvõttes see kõlama ei jäänud.

Nähtuvalt e-kirjavahetusest (tl 26–27) sai hageja nõukogu esimees kostja ekspordiplaanist ja

selle elluviimiseks alustatud tegevustest teada kostja 09.02.2011 e-mailist. Nõukogu esimees

teavitas 11.02.2011 e-kirjaga kostjat, et nõukogu ei ole projektist teadlik, puudub eelarve ja

äriplaan, ning keelas nõukogu nimel kostjal projekti arendamisega edasi tegelemise ja

igasugused projektiga seotud rahalised tehingud.

Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud TÜS § 55 lg-st 5 tulenevat nõukogu ühistu

majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest informeerimise kohustust ja TÜS § 55

lg-st 4 tulenevat keeldu teha igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ilma

nõukogu vastava nõusolekuta.

Üheks olulisemaks äriühingu juhatuse liikme kohustuseks on juhatuse liikme üldine

hoolsuskohustus (TsÜS § 35; § 631 lg 1, juhatuse liikme lepingu p 2.2). Riigikohus on

juhatuse liikme hoolsuskohustust sisustanud lahendis nr 3-2-1-45-03 (p 21). Eelnevast

tulenevalt oli kostja kohustatud täitma oma kohustusi hageja juhatuse liikmena juhtorgani

liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, st hoolsusega, mida korralik ettevõtja ja/või mõistlik

inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks ning hagejale majanduslikult kõige

otstarbekamal viisil, olles otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud.

Kostja tellis hagejale ebavajalikud ja kulukad projektikirjutamise- ja konsultatsiooniteenused,

tegi kulutusi korporatiiv- ja tootegraafikale ning ostis sülearvuti, küsimata hinnapakkumisi ja

võrdlemata erinevaid teenusepakkujaid. Selle tulemusel on kostja tellinud turuhinnast

kordades kõrgema hinnaga teenuseid ja ostnud toote. Kostja tegi kulutused olukorras, kus

hagejal puudusid selleks planeeritud vahendid, vastavaid kulusid ei olnud ette nähtud PRIA

projektis ning EAS-ile esitatud ekspordiprojekti tulemused ei olnud teada. Seega võttis kostja

hageja nimel põhjendamatu ja ebamõistliku riski, asudes ekspordi- ja jaemüügikava ellu viima

enne rahaliste vahendite leidmist. Sellega rikkus kostja kohustust käituda viisil, nagu seda

teeks mõistlik ettevõtja temaga sarnases olukorras. Samuti rikkus kostja kohustust teha

informeeritud otsuseid, mis oleksid hagejale majanduslikult kõige otstarbekamad.

Kostja tellis EAS-i projektitaotluse Viiking Turundus ja Reklaam OÜ-lt ja tasus projekti eest

144 000 krooni (9203,28 eurot). Projektiekspert OÜ hinnapakkumisest (tl 29) nähtub, et

EAS-i ekspordi arendamise programmi jaoks projekti kirjutamise põhitasu on 1350 eurot,

millele lisandub käibemaks. Mõistlik ettevõtja valib hoolega, kellelt sedavõrd olulisi ja

mahukaid teenuseid tellida. Mõistlikeks valikukriteeriumideks on lisaks hinnale ka

teenusepakkuja kogemus, reputatsioon ja klientide rahulolu. Kostja tellis mahuka projekti

ettevõttelt, kelle tegevusvaldkonnad on seotud turunduse ja reklaamiga (tl 30), mistõttu on

alust kahelda ka teenuse kvaliteedis. Nähtuvalt OÜ Õnnetehas hinnapakkumisest (tl 117) on

taotluse koostamise maksumus 2400 eurot, millele lisandub käibemaks, mis on enam kui

kolm korda soodsam kui Viiking Turundus ja Reklaam OÜ-le tasutud summa. Ühe Eesti

hinnatuima ning seetõttu ka kallima projektide kirjutamisele spetsialiseerunud ettevõtte

OÜ Vertex Investment hinnapakkumine on 4160 eurot, millele lisandub käibemaks

(tl 128–129), kusjuures pakkumine sisaldab ka Soome turu- ja konkurentsiuuringut. Tellides

mõlemad teenused OÜ-lt Vertex Investment, oleks kostja säästnud hagejale 6707,67 eurot.

Kostja on märkinud, et EAS-i konsultandi Pille Raamatu tagasiinfo kohaselt vastas projekt

meetme tingimustele ja määrusele, mis aga ei tähenda, et projektil oli reaalne potentsiaal

toetust saada. Tunnistaja J. L. ütlustest nähtub, et esialgne hinnang EAS-i projektile oli, et see

ei ole pädevalt koostatud ja selle rahastamine on vähem kui tõenäoline ning et hagejale ei

jääks märki negatiivse toetusotsuse kohta, võeti projekt tagasi.

Konsultatsiooniteenus Scandinavian Consulting OÜ-lt oli majanduslikult ebamõistlik ja

sellele puudus praktiline väljund. Konsultatsioon toimus suulises vormis kostjale, ehkki

projekti koostajaks oli Viiking Turundus ja Reklaam OÜ. Konsultatsioon toimus oluliselt

pärast seda, kui projekt pidi olema kostjale üle antud (konsultatsioon toimus 14.01.2011

(tl 18–19), projekt tuli üle anda 25.12.2010 (tl 32–33). Seega on kostja väide, et

konsultatsioon oli vajalik projekti koostamiseks, põhjendamatu. Ühtlasi olid konsultatsiooni

teemad sellised, millest ei oleks saanud olla projekti koostamisel abi.

Hageja jaoks ebavajalik on ka kostja tellitud korporatiiv- ja tootegraafika, sest hageja ei tegele

jaemüügiga. Kostja pidi teadma või vähemalt arvestama ohuga, et ilma EAS-i toetuseta ei ole

hagejal võimalik projekti ellu viia.

Lisaks soetas kostja hageja väitel sülearvuti Dell Latitude E6410 turuhinnast ligi kaks korda

kõrgema hinnaga oma lähedase äripartneri T. T. pojale kuuluvalt ettevõttelt. Sülearvuti Dell

Latitude E6410 ostuhind koos käibemaksuga oli 1834,80 eurot (tl 35). Võrdlusena esitatud

OÜ Annus & Alaniit arve sama arvuti mudeli eest on koos käibemaksuga 958,67 eurot (tl 36).

Hageja on esitanud veel kolm hinnapakkumist mudeli Dell Latitude E6410 ja selle uuema

versiooni Dell Latitude E6420 kohta (tl 139–141), mille tehnilised konfiguratsioonid on

sarnased kostja ostetud arvutiga. Kolme hinnapakkumise keskmine hind on 924,33 eurot.

Kohus, arvestades, et kostjale ei olnud seatud piiranguid väikevahendite soetamiseks ei hinna

ega soetamise viisi suhtes, võttis pakkumised keskmise turuhinna arvutamisel arvesse

tavahinnaga ja käibemaksuta. Kostja ei ole esitanud sülearvuti kohta selliseid tehnilisi

andmeid, mille tõttu peaks kohus käsitama kostja soetatud arvutit keskmisest turuhinnast

kõrgema hinnaga. Kohus nõustus kostja vastuväitega, et kahju arvestusest tuleb elimineerida

käibemaks. Kolme hinnapakkumise keskmine hind on seega ((658,33 + 999,17 + 999,17) : 3))

885,56 eurot. Hinnavahe kostja soetatud arvutiga on 643,44 eurot, milline summa on käsitatav

hagejale tekkinud kahjuna.

Lojaalsuskohustuse (TsÜS § 35; § 138 lg 1, juhatuse liikme lepingu p 2.3) aluseks on üldine

põhimõte, mille kohaselt juhatuse liige ei tohi olla oma otsuse tagajärjest isiklikult huvitatud,

ta peab ühingu juhtimisel vältima enda ja ühingu huvide konflikti (3-2-1-41-05; 3-2-1-41-03;

3-2-1-67-03). Äriregistri andmetest nähtuvalt on kostja olnud väga tihedalt seotud

T. T. kes on Viiking Turundus ja Reklaam OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja ja T. T. on

olnud

samaaegselt

osanikud

ja

juhatuse

liikmed

äriühingutes

OÜ

Teligents,

OÜ KvaliteetGrupp, Baltic Egg OÜ ja Eesti Pastatooted OÜ. Kostja ja T. T. niivõrd ulatuslik

äriline seotus annab alust arvata, et kostja on isiklikult huvitatud T. T. ettevõtete heast

majanduslikust käekäigust. Loogiline ja eluliselt veenev on hageja väide, et T. T. on aidanud

kostjal täita kostja ja T. T. solidaarseid võlakohustusi krediidiasutuste ees seoses

pankrotistunud Baltic Egg OÜ ja Eesti Pastatooted OÜ kohustuste käendamisega. Arvestades

kostja sõlmitud tehingute kahjulikkust hagejale, võib Viiking Turundus ja Reklaam OÜ-ga

koostöö tegemist seletada kostja sooviga toetada hageja vahendite arvelt T. T., kes omakorda

aitab täita kostja isiklikke kohustusi kreeditoride ees, ettevõtet. T. T. soovitusel pöördus kostja

Scandinavian Consulting OÜ poole ning T. T. pojale kuulub ka äriühing, kellelt kostja soetas

sülearvuti. Seega on kostja kõikide vaidlusaluste tehingutega soodustanud T. T., mis ei saa

olla juhuslik, vaid on kantud kostja tahtest teha endale isiklikult majanduslikult kasulikke

tehinguid. Ka suurem osa EAS-i projekti eelarves ette nähtud kuludest oli mõeldud T. T. enda

või temaga lähedalt seotud ettevõtetele. Projekti 222 407 euro suurusest kogumaksumusest

152 103 eurot, st ligi 70%, oleks tasutud T. T. ettevõttele Viiking Turundus ja Reklaam OÜ

või tema poja ettevõttele OÜ Subdivision (tl 145–177, 30–33, 137–138).

Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, milleks on väärtusetule

eksporditaotlusele, konsultatsiooniteenusele ja korporatiivgraafikale tehtud kulud ning

sülearvuti turuhinnast enammakstud kulu. Kostja poolt juhatuse liikme lepingu rikkumise ja

hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hagejale ei oleks kahju

tekkinud, kui kostja ei oleks juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud (oleks teavitanud

nõukogu plaanidest seoses jaemüügitegevuse ja jaetoodangu ekspordiga Soome ning küsinud

nõukogult nõusolekut, täitnud hoolsus- ja lojaalsuskohustust). Hageja kahju on hõlmatud

lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kahju oli

lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS

§ 127 lg 3), sest vastavad juhatuse liikme kohustused olid sätestatud temaga sõlmitud lepingu

p-des 2.2, 2.3, 2.4, 2.5, 6.1. Eelnevast tulenevalt on kostja hageja juhatuse liikmena eiranud

oma kohustusi määral, mis toob kaasa tema vastutuse hagejale tekitatud kahju eest (VÕS

§ 127 lg 1, TÜS § 631 lg 2, hageja põhikirja p 10.8, juhatuse liikme lepingu p 6.1).

Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitas kostja hagejale varalist kahju 21 034,58 eurot,

sh kulutused EAS-i ekspordiprojekti koostamisele 7669,40 eurot, kulutused Soome

jaemüügituru

konsultatsiooniteenusele

2496,39

eurot,

kulutused

korporatiiv-

ja

tootegraafikale 10 225,35 eurot, sülearvuti Dell Latitude E6410 eest enammakstud ostuhind

643,44 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitisena välja mõista. Ka

hageja lisanduva viivise nõue on VÕS § 113 lg 2 ja TsMS § 367 alusel põhjendatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. H. Niinepuu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19. novembri 2012

otsuse tühistamist osas, milles hagi rahuldati, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi

täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) rikkus kohus TsMS §-s 436 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, kuna rajas otsuse hageja seisukohtadele

ja jättis vastamata kostja vastuväidetele, ei hinnanud tõendeid, kohtu järelduste põhjendused

ei ole järgitavad ning ei tulene asjaoludest ega tõenditest.

Kohtuotsuse põhjendava osa p-d 4 ja 5 kordavad sisuliselt sõna-sõnalt hageja seisukohti.

Kohus on viidatud 01.10.2010 helisalvestusele, mis ei ole asjas tõendiks. Koosolekul

toimunut on kohus kirjeldanud täpsusega, mida kogutud tõendid ei võimalda.

Kohus ei analüüsinud kostja põhjendusi, miks kostja alustas jaekaubandusprojekti

ettevalmistamist. Selle asemel võttis kohus aksioomiks hageja seisukoha, et vastavat kava ei

olnud vaja. Lisaks jättis kohus arvestamata, milline küsimus kuulub tavapärase juhtimise alla

ja milline vajab erakorralisena nõukogu nõusolekut. Jättes kõrvale asjaolu, et kostja oli

nõukogu esimeest toimuvast korduvalt informeerinud ja nõukogu esimees oli tegevustesse

kaasatud, ei muutnud kostjale etteheidetavad tegevused põhimõtteliselt hageja tegevussuunda.

Kohus ei hinnanud õigesti tunnistaja J. L. ütlusi. Tunnistaja on hageja nõukogu esimees,

kellel on endal juhtimiskohustus ja kohustus edastada temal olevat infot nõukogule. Seega ei

saa olla tegu erapooletu isikuga, vaid isikuga, kellel on asjaga seotud vahetud huvid.

Kohus ei analüüsinud kostja väidet, et projekti õnnestumisel oleks saanud kõik kulud katta

EAS-i ja PRIA toetuste arvelt (sh ei ole kohus hinnanud Tootjarühma tegevuskava p 13,

milles on toetuse saamiseks esitatud tegevus „Jaekaubandusbrandi lanseerimine (õlid, jahud

jne“, p-s 15 on nimetatud samuti õlide ja jahude tootmist tulevikutegevusena). Kohus ei

hinnanud ka kostja väidet, et nõukogu esimees pidi tavapärase arusaamisvõime juures olema

kostja tegevusest informeeritud;

2) on maakohus Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-45-03 tsiteerinud ebatäpselt, märkides, et

juhatuse liige peab tegutsema ka majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Riigikohus on

seda seisukohta pehmendanud sõna „kõige“ osas, taandades vastava põhimõtte üldisele

hoolsusele. Hoolsuskohustus koosneb mitmetest komponentidest, kuid kohtuotsusest ei ole

võimalik saada aru, mida kostja kohtu arvates rikkus.

Hoolsuskohustuse hindamisel on oluline ajaline faktor. Olukorda, milles kostja asus

juhatajana ametisse, kirjeldas kostja hagivastuses ja hageja ei ole sellele vastu vaielnud.

Jaekaubandusprojekti eesmärgiks oli suurendada ühingu kasumlikkust. Ühingu juhtimisel

peab arvestama nii pikaajaliste kui lühiajaliste perspektiividega ning oleviku arvel tuleviku

hüveks tehtavad kulutused loetakse üldjuhul vajalikuks. Tõendamiskoormis võimaliku

tulevikus saabuva tagajärje osas on hagejal, kes ei ole kavade perspektiivitust tõendanud.

Lisaks on olukorras, kus jaemüügikavaga tegelemine ei jätkunud, hageja ennast ise

kahjustanud ja VÕS § 139 lg 1 alusel tuleks vähendada kahju suurus nullini. Juhatuse liikme

tegevuse seos ajaga on oluline seoses sellega, et ei ole võimalik hinnata millegi edu või

ebaedu ennustamise teel ning eriti olukorras, kus positiivse tulemuse saavutamine ei ole

juhatuse liikme tagasikutsumise ja selle järel toimunud tegevuste tõttu võimalik.

Hoolsuskohustuse üheks elemendiks on juhatuse liikme tegutsemine piisava informeerituse

olukorras. Põhjendamatu on kohtu väide, nagu ei oleks konsultatsioonid Scandinavian

Consulting OÜ-st olnud vajalikud. Mittevajalikkust ei saa järeldada asjaolust, et hageja on

ekspordiprojektist loobunud. Asjaolu, et konsultatsioonid osutati pärast seda, kui projekt oli

käivitatud, ei tähenda nende mittevajalikkust, tegu on asjaajamise juhusliku järjekorraga;

3) ei ole kohus lojaalsuskohustuse rikkumise osas tuginenud ühelegi tõendile, vaid on üksnes

ümber kirjutanud hageja oletusi. Lojaalsuskohustuse rikkumisega on tegu olukorras, kus

juhatuse liige teeb tehingu, millest ta saab ise kasu. Selliseid asjaolusid ei esine. Asjaolu, et

tehingute teisel poolel olid isikud, keda kostja tundis, ei anna iseenesest alust väita

lojaalsuskohustuse rikkumist;

4) ei ole õige kohtu järeldus, et kõik kostja sõlmitud lepingud olid hinnaga, mis oli oluliselt

suurem turuhinnast. Hageja poolt hinnaerinevuse kohta esitatud dokumentide alusel ei ole

võimalik teha järeldust, et tegu on turuhinnaga. Hinnavõrdlus saab toimuda konkreetses ajas,

kuid esitatud dokumentides on hind näidatud oluliselt hilisema ajaga. Samuti saab võrrelda

seda, milline on samalaadsete tehingute tegelik hind. Projektiekspert OÜ hinnapakkumises on

tegu põhitasuga, mille eest tegelikult soovitud tulemust ei saa. Samuti on teistes pakkumistes

tegu põhitasuga või orienteeruva tasuga. Samuti on üldteada asjaolu, et uue kliendi saamisel

tehtav hinnapakkumine on sellises valdkonnas pigem madalam, tegelik teenuse hind kujuneb

läbirääkimiste käigus. Madalam hind kajastab üldjuhul ka teenuse kvaliteeti. Üksnes

hinnakriteeriumi alusel teenuste tellimine või kaupade ostmine ei saa olla õigustatud.

Arvutite puhul on ajaline faktor erilise tähtsusega, kuna nende hinnad muutuvad äärmiselt

kiiresti. Lisaks tuleb arvuti puhul lähtuda tehnilistest parameetritest. Hageja poolt võrdluseks

esitatud andmed pärinevad teistest aegadest, samuti ei kattu seal toodud näitajad konkreetse

arvuti tehniliste näitajatega (nt võimsam aku). OÜ Annus & Alaniit arve põhjal ei ole

võimalik üldse kindlaks teha, millise konfiguratsiooniga ja seisundis arvutiga on tegu.

Kahju suuruse arvestamisel võttis kohus arvutit puudutavas osas arvesse kostja vastuväidet, et

summat tuleb arvestada käibemaksuta, kuna hageja on arvel kajastatud käibemaksu

sisendkäibemaksuna deklareerinud, kuid ei arvestanud sama põhimõtet muude summade

puhul. Kohus oleks pidanud hageja nõutud summast käibemaksu maha arvama

(24 000 krooni, s.o 1533,88 eurot + 363,47 eurot + 1661,60 eurot, kokku 3558,95 eurot).

5. Põllumeeste ühistu KEVILI vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle

rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) vastavad kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 ja 2 nõuetele. Ühistu põhitegevus oli

suunatud teraviljasaaduste hulgimüügile ja suurema projektina oli käsil Sõmeru elevaatori

arendus. Kostja tegi tehinguid jaekaubandusprojekti arendamiseks Soomes. Arvestades, et

tegemist oli tegevuses uue suunaga ja märkimisväärsete investeeringutega (üle 24 000 euro),

oli tegemist tavapärase majandustegevuse raamest väljumisega, kuid nõukogu nõusolekut

tehingute sõlmimiseks vastavalt TÜS § 55 lg-le 4 ei olnud. Konkreetsest tegevusplaanist

kirjutas kostja nõukogu esimehele alles 09.02.2011, kui oli juba tellinud projekti, läbinud

konsultatsiooni ning esitanud projekti EAS-le. Nõukogu esimees ei kinnitanud oma

teadlikkust kostja plaanidest. Nõukogu esimehe juhtimiskohustus ei mõjutanud tunnistaja

J. L. ütluste väärtust. Kohus on vastanud ka kostja väitele kulude katmisest EAS-i ja PRIA

toetuste arvelt. Kui juhatuse liige võtab kulude katmise aluseks potentsiaalselt saadavad

toetused, siis võib seda käsitleda kui viidet hoolsuskohustuse rikkumisele, kuna juhatus on

teinud investeeringuid väga ebakindlatel alustel. Kohtuotsuse järeldusi ei muuda

helisalvestuse kasutamine, sest otsuses viidatud asjaolud tulenevad ka teistest tõenditest

(üldkoosoleku ettekande slaidid, tunnistaja J. L. ütlused);

2) rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust (TÜS § 631 lg 1). Ka tulevikuperspektiive

silmas pidavad tegevused peavad olema seaduslikud, lähtuma ühistu eesmärkidest ja

otstarbekusest. Juhatuse liikme lepingu p-st 2.2 tuleneb selgelt kostja kohustus täita vajalikke

ülesandeid. Kostja kasutas ühistu vara ebamõistlikult. Apellandi viide VÕS § 139 lg-le 1 on

asjakohatu. Hageja ei saa olla kohustatud jätkama kostja omavoliliselt algatatud

jaemüügikava. Samuti on asjakohatu kostja väide, et konsultatsiooniteenus oli vajalik piisava

informeerituse tagamiseks. Konsultatsiooni ajaks oli tellimus EAS-i projekti koostamiseks

esitatud ning konsultatsiooni läbis kostja ainuisikuliselt. Lisaks oli tegemist nõukoguga

kooskõlastamata tegevusega, ebamõistlikult kuluka ja ebavajaliku konsultatsiooniga;

3) rikkus kostja lojaalsuskohustust. Apellatsioonkaebuses on sisustatud lojaalsuskohustust

liiga kitsalt. Lojaalsuskohustuse sisuks on ühistu huvides tegutsemine, mis hõlmab kohustust

vältida ühistu ja enda huvide konflikti (3-2-1-41-05 p 31; 3-2-1-41-03 p 10). Hageja on

näidanud, et kostja soodustas tehingutega T. T., kes on äriliselt kostjaga vahetult seotud

olnud. Mitmel korral koos äriühingutes tegutsemine viitab, et isikute vahel on teatav

usaldusvahekord. Kohus on rikkumise tuvastamisel tuginenud objektiivsetele faktidele, mis

nähtuvad äriregistrist ning vaidluse dokumentatsioonist;

4) mõistis kohus kahjud välja põhjendatud ulatuses. Hageja poleks kostja kohustuste

rikkumiseta vaidlusaluseid tehinguid sõlminud ega kulutusi kandnud. Hageja esitas kostja

tehingutele alternatiivsed hinnapakkumised, et näidata kulutuste ebamõistlikkust ja kostja

hoolsuskohustuse

rikkumist.

Hageja

pidas

hinnapakkumiste

küsimisel

silmas

ka

teenusepakkujate kvaliteeti, samuti pole alust arvata, et vahepealsel ajal oleksid muudatused

teenuste ja kaupade hindades olnud niivõrd olulised, et pakkumised oleksid võrreldamatud.

Arvutite puhul samaväärse toote hind ajaga pigem langeb, sest turule tuleb paremini

varustatud tooteid. Lisaks on arvuti pakkumistest aluseks võetud pakkumiste keskmine. Seega

on hüvitise määramisel arvestatud arvutite hindade varieeruvusega.

Hageja on kõik viidatud kulud kandnud, mistõttu on nende väljamõistmine taotletud

summades õiguspärane. Vaidluse lahendamisel ei ole relevantne, kuidas hageja oma

maksuarvestust on pidanud ja kas mingis osas on käibemaks tagastatud või mitte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

19. novembri 2012 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis

nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel

vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

7. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu

kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning

põhjendatult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju 21 034,58 eurot.

7.1. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 436

lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Üksnes asjaolust, et kohus nõustus hageja seisukohtadega ega

nõustunud kostja vastuväidetega, ei saa järeldada, et kohtuotsus ei ole seaduslik ja

põhjendatud. Maakohtu otsuses tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused põhinevad

asjas esitatud tõenditel ning maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele.

Maakohus on hinnanud õigesti tunnistaja J. L. ütlusi ning ainuüksi see, et tunnistaja puhul on

tegemist hageja nõukogu esimehega, ei anna alust järelduseks, et tunnistaja ütlused oleksid

erapoolikud. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et kostja ei ole omalt poolt

esitanud tõendeid, mis tunnistaja J. L. ütluseid ümber lükkaks.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohus on otsuse põhjendavas osas

viidanud muu hulgas 01.10.2010 helisalvestusele, mis ei ole antud asjas tõendiks. Samas ei

ole nimetatud asjaolu kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuna maakohtu järeldused põhinevad

asjas esitatud tõenditele.

7.2. TÜS § 55 lg 4 teise lause kohaselt tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse

raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. TÜS § 55 lg-st 5 tuleneb, et kui ühistul

on nõukogu, peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate ühistu

majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe ühistu majandusliku

seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ühistu majandustegevusega seotud olulistest

asjaoludest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja poolt hageja majandustegevuses

kavaldatud ümberkorraldused, millega laiendati hageja tegevust toodangu jaemüügile ja

ekspordile Soome, väljuvad hageja tavapärase majandustegevuse raamest ning sellele

suunatud tegevusega rikkus kostja TÜS § 55 lg-tes 4 ja 5 sätestatud juhatuse liikme kohustusi.

TÜS § 64 lg 2 kohaselt nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt

äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatud, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. ÄS

§-s 320 sätestatust tulenevalt on nõukogu esimehe peamiseks ülesandeks nõukogu tegevuse

korraldamine. TÜS § 55 lg-test 4 ja 5 tuleneb üheselt, et juhatus peab teatama nõukogule kohe

ühistu

majandustegevusega

seotud

olulistest

asjaoludest

(juhatuse

liikme

informeerimiskohustus) ning et igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid

võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Kuivõrd kostja ei informeerinud nõukogu

hageja

kavandatavast

majandustegevuse

ümberkorraldustest

seoses

ekspordikava

väljatöötamisega hageja toodetega Soome turule minekuks, siis ei ole tähendust kostja väitel,

et nõukogu esimees pidi tavapärase arusaamisvõime juures olema kostja tegevusest

informeeritud. Vaidlust ei ole selles, et nõukogu kui kollegiaalne organ kostja tegevusest ei

teadnud ning kostja ei ole ka tuginenud sellele, et ta oleks nõukogu oma tegevusest

informeerinud. Ringkonnakohus rõhutab, et kostja poolt hageja nõukogu esimehe

informeerimine kavandatava tegevuse esialgsetest plaanidest ei ole võrdsustatav nõukogu

teavitamisega ja nõukogult nõusoleku saamisega. J. L. vastus kostja e-kirjale (I kd, t.l 26-27)

ja J. Läänemetsa ütlused (I kd, t.l 192-195) tõendavad, et kostja ei olnud ekspordiprojektist

nõukogu teavitanud ning puudus nõukogu nõusolek projekti ja sellega seotud tehingute

tegemiseks.

7.3. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et lisaks TÜS § 55 lg-tes 4 ja 5 sätestatud

kohustustele rikkus kostja ka temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu p-s 2.2 sätestatud

kohustust tegutseda ühingu jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, täita kõiki

vajalikke ülesandeid ning ilmutada oma ülesannete täitmisel selleks vajalikku hoolt.

Nimetatud kohustus hõlmab endas juhatuse liikme üldist hoolsuskohustust, milline on

sätestatud TÜS § 631 lg-s 1 ja TsÜS §-s 35.

Kostja poolt tehtud kulutuste tegemiseks (ekspordiprojektiga seotud tehingud) puudus

nõukogu nõusolek ja need ei olnud seetõttu hageja jaoks vajalikud. Seega ei ole tähendust

apellandi väitel, et ekspordiprojekti eesmärgiks oli suurendada ühingu kasumlikkust. Kostja

rikkus hoolsuskohustuse sisuks olevat nõukogu informeerimiskohustust (TÜS § 55 lg 5) ning

kuna kostjal puudus nõukogu nõusolek vaidlusaluste tehingute tegemiseks, siis on

põhjendamatu apellandi väide, et konsultatsiooni saamine Scandinavian Consulting OÜ-lt oli

vajalik.

7.4. Juhatus liikme üldiseks seadusest tulenevaks kohustuseks on lisaks hoolsuskohustusele ka

lojaalsuskohustus, mis seondub eelkõige usaldusega. Seega tähendab juhatuse liikme

lojaalsuskohustus seda, et juhatuse liige peab eelistama oma tegevuses juriidilise isiku huve

enda isiklikele või kolmandate isikute huvidele (vältima huvide konflikti). Eelnevast

tulenevalt on lojaalsuskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui juhatuse liige enda poolt

tehtud tehingutega eelistab kolmanda isiku huve juriidilise isiku huvidele ning ise seejuures

otsest kasu ei saagi.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et hageja ei ole kostja poolt lojaalsuskohustuse

rikkumist tõendanud. Äriregistri väljavõtted (I kd, t.l 37-46) tõendavad kostja ja T. T.

varasemat ärilist seotust ning vaidlusaluste tehingute tegemine valdavas osas Viiking

Turundus ja Reklaam OÜ-ga, mille ainuosanik ja juhatuse liige oli T. T., tõendab, et kostja

lähtus T. T. ja enda, mitte hageja huvidest. Maakohus on õigesti märkinud, et

lojaalsuskohustuse rikkumisele viitab ka see, et EAS-i projekti eelarves ettenähtud kuludest

olid mõeldud ligi 70% T. T. enda ja temaga lähedalt seotud äriühingutele.

7.5. Kostja rikkus vaidlusaluste tehingute tegemisega TÜS § 55 lg-tes 4 ja 5 sätestatud

juhatuse liikme kohustusi ning seega on need tehingud ebaseaduslikud sõltumata lepingute

hinnast. See, et maakohus võrdles kostja poolt tehtud tehingute hindasid muude

hinnapakkumistega, näitab üksnes kostja tehtud kulutuste ebamõistlikkust hoolsuskohustuse

kontekstis. Seega kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumisele hinnangu andmisel ei ole

tähtsust apellandi arutlusel selle üle, kas kostja poolt sõlmitud lepingute hind ületas oluliselt

turuhinda või mitte.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 1834 euro (koos käibemaksuga) eest sülearvuti Dell

Latitude E6410 ostmisega rikkus kostja hoolsuskohustust käituda majanduslikult kõige

otstarbekamal viisil ning turuhinnast ligi kaks korda kõrgema hinna eest arvuti ostmisega ei

tegutsenud kostja hageja huvides. Maakohus on õigesti leidnud, et kolme sarnase arvuti

hinnapakkumise keskmine hind on 885,56 eurot ning hinnavahe kostja poolt ostetud arvuti

hinnaga on 643,44 eurot, mis on käsitletav kostja tekitatud kahjuna.

Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud arvutite hinnapakkumistes (I kd, t.l 139-141)

kajastatud arvutid on oma tehniliste parameetrite poolest võrreldavad kostja poolt ostetud

arvutiga ning ainuüksi sellest, et kostja ostetud arvutil on võimsam aku, ei saa järeldada, et

hageja esitatud hinnapakkumisi ei saaks arvestada. Samuti ei ole usutav ega tõendatud kostja

väide, et arvutite hindades oleksid toimunud muudatused, mis ei võimaldaks kostja ostetud

arvuti hinda võrrelda hageja esitatud hinnapakkumistes kajastatud hindadega. Maakohus ei

ole arvutite hindasid võrreldes tuginenud OÜ Annus ja Alaniit arvele ning apellandi

vastupidine seisukoht on põhjendamatu.

7.6. Õige ei ole apellandi seisukoht, et maakohus on jätnud kahju arvestamisel käibemaksu

arvestamata. Maakohtu otsuse p-s 9 on kohus kahju arvestamisel võtnud arvesse teenuste

hinnad ilma käibemaksuta (vt I kd, t.l 17, 20, 24, 34 ning otsuse p 6.4 arvuti osas) ning selle

tulemusel saanud kostjalt väljamõistetavaks kahjusummaks 21 034,58 eurot. Hageja ei ole

seda maakohtu otsustust vaidlustanud. Seetõttu puudub alus kostjalt väljamõistetava

kahjusumma vähendamiseks.

8. Seoses

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega

jäävad

menetluskulud

apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja