4-13-7211/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

4-13-7211

Otsuse kuupäev

04. november 2013.a

Kohtunik

Eha Popova Kohtuasi E.P

(isikukood XXX, eluk XXX) väärteoasja

liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3, 234 lg 1, 242 lg 1 järgi;

Asja läbivaatamise kuupäev

04. november 2013.a

Istungil osalenud isikud Põhja Prefektuuri liiklusmenetlustalituse ametnik Hannes Küünarpuu, menetlusalune isik E.P, kaitsja Dmitri Školjar Resolutsioon

Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111:

1. Tunnistada süüdi järgi ja mõista karistuseks

E.P LS § 227 lg 3 arest

3 (kolm) päeva.

2. Tunnistada süüdi

järgi ja mõista

E.P LS § 234 lg 1, 242 lg 1 KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks arest

3 (kolm) päeva.

3. KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 227 lg 5 p 2 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuks

3 (kolmeks)

4. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 03.11.2013.a. kell 18.22

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. 03.11.2013 koostati väärteoprotokoll nr AB 1320619, mille kohaselt E.P

03.11.2013 kella 13.08 ajal Järvevana-Veerenni tänaval juhtis mootorsõidukit MBML 420 CD14MATIC reg nr XXX asulasisesel teel kiirusega 105+/-4 km/h; lubatud kiirus 50 km/h; ületas kiirust mitte vähem kui 51 km/h ning eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud eessõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Juhtis mootorsõidukit ning liikumise ajal kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita; eiras liiklusmärgi nr 53 (sõidusuund paremale) nõudeid, sõites otse ning eiras teekattemärgistuse nr 916 (ohutussaar)

nõudeid, ületades selle, pannes seega toime LS § 227 lg 3, 234 lg 1, 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Kohtuväline menetleja leiab, et E.P süü on tõendatud. Tal puudub juhtimisõigus.

Varasemad korduvad karistused ei ole teda mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Käesoleva väärteo eest tuleks karistada arestiga 10 päeva.

3. Menetlusalune isik seletab, et ta tunnistab end täielikult süüdi. Temale helistas sõidu ajal abikaasa, kes ütles, et nende väikesel lapsel on hingamisraskused ja laps ei hinga. Seletuse kirjutamisel ta lihtsalt ei osanud kirja panna olulist. Ta sai aru, et politsei annab märku peatumiseks, kuid ta samas proovis ühendust saada abikaasaga, et teada saada, kas kiirabi on tulnud. Kui ta sai teada, et lapsel on parem siis ta kohe peatus. Teda on varem liiklusrikkumiste eest karistatud. Käesolevaks ajaks on ta aru saanud, et isegi lapse seisund ei andnud temale alust selliselt käituda. Ta kahetseb oma tegu.

4. Kaitsja leiab, et väärteod on toime pandud, tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Isik kahetseb toimepandud, mis on kergendav asjaolu. Ta on juba kaks päeva viibinud arestimajas ning kohus võib piirduda juba kantud karistusega. Juhul, kui kohus leiab, et põhjendatud oleks lisakaristuse kohaldamine, siis piisav oleks kolm kuud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud väärtegude toimepanemine E.P poolt ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3, 234 lg 1, 242 lg 1 järgi. Väärteod on tõendatud: kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ja tunnistaja T. Korenevi ütlused.

6. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. E.P on varasemalt korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma.

Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist rahatrahviga ning karistuse eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga. Arvestades E.P liiklusalaste süütegude iseloomu, on ta liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele. Eeltoodut arvestades tuleb kohaldada lisakaristust ja eemaldada E.P liiklusest, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse ajaks kui temalt on juhtimisõigus ära võetud ja ta mõnda aega liikluses juhina ei osale.

Eha Popova Kohtunik