4-13-5434/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-5434 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Silva Kulagina Väärteoasi V.B kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 16.07.2013.a. väärteootsuse peale väärteoasjas 2302, 13, 008137 Menetlusalune isik V.B (isikukood XXX; XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht: XXX) Kriminaalkorras karistamata, väärteokorras eelnevalt karistatud Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus Asja läbivaatamise aeg ja koht 16.10.2013.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik V.B

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas:

Jätta V.B kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 16.07.2013.a. väärteootsus väärteoasjas 2302, 13, 008137 muutmata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

4-13-5434

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 07. novembril 2013.

Asjaolud ja menetluse käik

30.06.2013 koostati Politsei ja Piirivalveameti põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo ametniku poolt väärteoprotokoll nr AB 1346235 selle kohta, et V.B juhtis sõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga XXX Tallinn-Narva mnt 34 kilomeetril asulavälisel teel kiirusega 116+/-4 km/h, lubatud antud teelõigus 90 km/h, ületades kiirus mitte vähem kui

22 km/h.

Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 16.07.2013.a. väärteootsus väärteoasjas 2302, 13,

008137 määrati menetlusaluse isikule LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. 12.08.2013 esitas V.B nimetatud otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. Kaebuse kohaselt ei ole ta toime pannud protokollis märgitud kiiruseületamist, kuna tema auto oli kruiiskontrolli režiimil kiirusega 96 km/h. Kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kuna kaebuse esitaja andis oma ütlused liikluspolitseinik Margus Huntile, on antud juhul rikutud V™S § 49. Asjas on tunnistajana osalenud ametnik, kelle menetluses on väärteoasi. Kohtuväline menetleja on teo kirjeldusena esitanud väärteokoosseisu kirjelduse. Kohus ei tohi menetlusalust isikut karistada teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud

Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 16.07.2013 otsus väärteoasjas nr 2302,12,008137 muutmata.

LS § 15 lg 1 p 1 alusel on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kaebuse esitaja ei ole oma väidetes valitud sõidukiiruse kohta järjekindel. Kaebuses kirjalikult esitatud väite kohaselt liikus tema auto oli kruiiskontrolli režiimil kiirusega 96 km/h. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja, autos viibinud XXXütluste kohaselt ütles V.B talle, et pani kruiiskontrolli kiirusele 96 km/h. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et ta pani kruiiskontrolli lubatud sõidukiiruse, so. 90 km/h peale.

Tunnistaja XXXütlused ei tõenda, et V.B juhitus sõiduk liikus väärteoprotokollis kajastatust väiksema kiirusega. Nähtuvalt tunnistaja ütlustest ei veendunud ta ise spidomeetri näidus, vaid menetlusalune isik ütles talle seda. Nii tunnistaja X kui ka menetlusalune isik väidavad, et nägid politseipatrulli kiirust mõõtmas. X sõnul märkasid nad patrulli 30-40 meetrit enne – mõõtjal oli seljas politseinikuvest ja ta oli hästi nähtav. V™S § 99 lg 8 korras avaldatud tunnistaja Heli Hiiemäe ütluste kohaselt 30. 06. 2013 kella 13:53 ajal teostas ta

Kuusalu vallas Tallinn- Narva mnt 34 km-l mootorsõidukite sõidukiiruse mõõtmist. Talle läheneva musta värvi maasturi sõidukiiruseks mõõtis 116 km/h. Mõõdetav mootorsõiduk liikuss mööda teist sõidurada ning lähenes 1. sõidureal sõitvale sõidukile. Musta värvi maasturit mõõtis tunnistaja kolm korda. Igal korral oli kiirus 116 km/h.

Tunnistaja Hiiemäe ütlustest kolm korda sõidukiiruse fikseerimise kohta, menetlusaluse isik ütlustest ja tunnistaja X ütlustest järeldab kohus, et menetlusalune isik kasutas kruiiskontrolli režiimi. Samas oli see fikseeritud 116 km/h. Ilmselt eeldas V.B nimetatud 2+2 sõiduridade arvuga teel lubatud kiirusega 110 km/h ja lisas sellele veel 6 km/h, Lubatust mõnevõrra suurema kiiruse fikseerimise tava nähtub nii menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väidetest kui ka tunnistaja X ütlustest.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutati kiirusmõõteseadet Ultra Lyte, seade oli testitud 30.06.2013. Kohtuistungil avaldatu kohaselt kiirusmõõteseadet puudutava dokumentatsiooni esitamist menetlusalune isik ei soovinud. Menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kiirusega 116 km/h on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja Heli Hiiemäe ütlustega.

Seega leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ning teo on toime pannud V.B . V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestaks kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p.1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist:käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni;

Menetlusaluse isiku puhul kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süü suurust arvestades on karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras igati põhjendatud.

Arvestades, et menetlusaluneisik omab kehtivat karistust samalaadse rikkumise eest, on lisakaristuse määramine sanktsiooni miinimumis põhjendatud.

Karistuse mõistelisel kohtuvälise menetleja poolt on väärteo menetlusõigust järgitud. Väärteoprotokollis on selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud menetlusalusele isikule etteheidetav tegu – mootorsõiduki juhtimine asulavälisel teel kiirusega 116+/-4 km/h, lubatud antud teelõigul 90 km/h, millega ületas kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Väärteoprotokollist nähtuvalt on väärtegu menetlenud Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Margus Hunt, kes on protokollile ka alla kirjutanud. Kaebuse esitada väited väärteo menetlusõiguse normide rikkumise kohta tõendamist ei leidnud.

V™S § 30 sätestatud alustel väärteomenetlus lõpetamisele ei kuulu.

Ingrid Kullerkann kohtunik