1-12-4323/52 · Tartu Ringkonnakohus

1-12-4323

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-4323

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 11. oktoobri 2013

määrus

vangistusest

tingimisi

enne

tähtaega

elektroonilise

valve

kohaldamisega

vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ilgar Džafarovi (Džafarov) kaitsja

vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata,

2. Süüdimõistetu

Ilgar

Džafarovi

kaitsja

vandeadvokaat

Marina

Valge

määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja

maksta

Advokatuurile

eraldatud

eelarveliste

vahendite

arvelt

Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot,

vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt apellatsioonimenetluses Ilgar

Džafarovile riigi õigusabi osutamise eest.

4. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Ilgar Džafarovilt

menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud

õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.

5. Ilgar

Džafarovil

tasuda

väljamõistetud

summa

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Ilgar

Džafarov, 1-12-4323, menetluskulud“.

6. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 14.09.2012 otsusega mõisteti Ilgar Džafarov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi

ning teda karistati 3 aasta ja 6 kuu pikkusega vangistusega. Karistuse kandmise aeg algas

01.12.2011 ja lõpeb 01.06.2015.

2. Tartu Vangla esitas 28.08.2013 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav I. Džafarovi

vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega enne tähtaega vabastamise

otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2013 määrusega jäeti I. Džafarov talle mõistetud vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

3.1. I. Džafarovit karistati I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, kuna

süüdimõistetu omandas ja valdas 667,41 grammi narkootilist ainet marihuaanat.

Märkimisväärne kogus narkootilist ainet viitab maakohtu hinnangul tõenäoliselt isiku

materiaalse kasu saamise eesmärgile.

Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral. Ta ei ole vangistuse ajal

läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis oleksid võinud oluliselt vähendada uue kuriteo

sooritamise riske. Kohus leidis, et süüdimõistetut, kes on toime pannud I astme

rahvatervisevastase kuriteo ning kellel on vangistusest veel kandmata ligi 1 aasta 8 kuud ja

kes pole riskide maandamiseks läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, ei ole otstarbekas vabastada

vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kuna elektroonilise valve kohaldamine ei välista

uue kuriteo riski ja toimepanemist.

3.2. I. Džafarovit on vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras kahel korral, mis on aga

käesolevaks ajaks kustunud. Samas nähtub antud üleastumistest (vägivalla kasutamine

kaaskinnipeetava suhtes ja mitteallumine vanglaametniku korduvatele seaduslikele

korraldustele), et need on olnud suhteliselt rasked.

Kuna distsiplinaarkaristuste kustumisest on möödunud üsna lühike aeg ja süüdimõistetu

kannab vangistust I astme kuriteo eest, siis ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et

süüdimõistetu ei kujutaks käesoleval ajal vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks

sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et ta

soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, omab kindlat elu- ja töökohta ning lähedaste

toetust.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I. Džafarovi kaitsja, kes palub

tühistada Tartu Maakohtu 11.10.2013 määruse ning teha uus kohtumäärus, millega vabastada

I. Džafarov

vangistuse

kandmisest

tingimisi

enne

tähtaega

elektroonilise

valve

kohaldamisega.

4.1. I. Džafarovit positiivselt iseloomustavate asjaoludena tuuakse määruskaebuses välja, et

vangla poolt antud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu motiveeritud loobuma

kuritegelikust käitumisest, kuna vanglast vabanedes on tal olemas kindel elukoht, mis vastab

elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Samuti on süüdimõistetul võimalik töötada OÜ-s

XXX . I. Džafarovi perekonnas ei ole kriminaalse taustaga isikuid ning omavahelised suhted

on üksteist toetavad.

I. Džafarov kannab vangistust esmakordselt ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi hetkel ei ole.

Tartu Vangla ja kriminaalhooldusosakond toetavad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset

vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

4.2. Seoses asjaoluga, et I. Džafarov ei ole vanglas läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, tegi

kaitsja 17.10.2013 Tartu Vanglale päringu süüdimõistetule määratud sotsiaalprogrammide

kohta informatsiooni saamiseks. Vastuse kohaselt puudub süüdimõistetu individuaalses

täitmiskavas sotsiaalprogrammide loetelu, milles süüdimõistetu oli kohustatud osalema. Seega

kohtu etteheide, et süüdimõistetu ei ole riskide maandamiseks läbinud ühtegi

sotsiaalprogrammi, on alusetu ja põhjendamatu. Süüdimõistetu ei läbinud ühtegi

sotsiaalprogrammi mitte sellepärast, et ta ei soovinud nendes osaleda, vaid seetõttu, et neid ei

olnud I. Džafarovile inspektor-kontaktisiku poolt määratud.

4.3. Määruskaebuses leitakse, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab

I. Džafarovile võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt.

Kinnipeetav ei õigusta enda poolt toimepandud kuritegusid. Ta on oma suhtumist muutnud

ning on motiveeritud oma käitumisstiili muutma.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

I. Džafarovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve

kohaldamisega ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma

seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei

pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid

järgnevat.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse

maakohtu määruse tühistamiseks ja I. Džafarovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas I. Džafarovi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist

tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema

isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

valmisolekut põhistavaid asjaolusid.

7. Kolleegium peab positiivseks asjaolu, et I. Džafarov suhtleb regulaarselt enda perekonnaga

ning lähedased toetavad süüdimõistetut. Kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel elukoht,

mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. I. Džafarovi abikaasa on valmis

teda toetama ning kinnipeetavale on tagatud töökoht XXX OÜ-s, kus süüdimõistetu ka varem

töötas. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks seda, et kinnipeetav on alustanud vanglas

riigikeele õppimist.

7.1. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu

ringkonnakohus leiab, et I. Džafarovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole

põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna I. Džafarovit on korduvalt varem

karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda

vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole I. Džafarov oma

käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki -

edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Ka kinnipidamisasutuses on

I. Džafarov pannud toime kaks distsiplinaarrikkumist, mis samuti kinnitavad kohtu hinnangul

seda, et süüdimõistetu ei taha järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid. Ringkonnakohus leiab, et

olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust

käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.

Kuigi

I. Džafarovi

vabastamist

toetab

vangla

ning

määruskaebuse

kohaselt

ka

kriminaalhooldusametnik, on tegemist vaid arvamustega, mis ei ole kohtu jaoks siduvad ja

lõpliku otsuse ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise osas teeb siiski kohus.

8. Maakohus tugines enda määruses ka asjaolule, et I. Džafarovit on karistatud suures koguses

narkootilise aine käitlemise eest, kusjuures suure koguse piirmäära on ületatud mitmekordselt.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ilmselt on nii suures koguses narkootilise aine

käitlemise eesmärk pigem varalise kasu saamine kui kogu aine iseseisev tarvitamine. Kuna

tegemist on I astme rahvatervisevastase kuriteoga, ei ole ilmselt ka nimetatud karistuse üld- ja

eripreventiivsed eesmärgid täidetud. Kaitsja väidab, et kui isiku ennetähtaegse vabastamise

otsustamisel arvestada ka preventiivsete eesmärkide, kaotab KarS § 76 lg 2 p 1 oma mõtte

täielikult. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. KarS § 76 lg 3 kohaselt tuleb katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel mh arvestada kuriteo

toimepanemise asjaolusid. Seega on maakohus preventsiooni arvestamisel käitunud seaduse

piires, sest preventsioon on tugevalt seotud kuriteo toimepanemise asjaoludega. On igati

loogiline, et raskema kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegne vabastamine on erandlikum ja

selle otsustamisel tuleb alati arvestada ka eri- ja üldpreventsiooni eesmärke.

9. Määruskaebuses leitakse, et kuna kinnipeetavale ei ole vanglas sotsiaalprogrammide

läbimist kohustuslikuks tehtud, siis ei saa kohus nende mitteläbimist ka arvestada. I. Džafarov

soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda ja väidab, et ei soovi enam seadusi rikkuda ning

tahab ennast arendada. Kinnipeetav on asunud küll õppima riigikeelt, kuid pole vangistuses

astunud samme, et tegeleda nende probleemidega, mis teda kuritegelikule teele on viinud.

Kuna ennetähtaegne vabastamine on erandlik, siis just selliseid asjaolud, nagu enda

probleemide tunnistamine ja vangistuses abi otsimine on need, mis näitavad isiku tõelist soovi

ennast muuta ja edaspidi käituda seaduskuulekalt. Vangla kirjast kaitsjale nähtub, et kui

kinnipeetav näitab ise üles huvi mingi valdkonna vastu, siis kinnipidamisasutus tuleb talle

vastu ja koos proovitakse leida sobivaid lahendusi. I. Džafarov pole aga senise vangistuses

viibimise aja jooksul ise näidanud üles initsiatiivi enda probleemidega tegeleda. Pigem

iseloomustab tema käitumist vanglas distsiplinaarkaristuste olemasolu. Isiku käitumine

karistuse kandmise ajal on oluline asjaolu, mida kohus võtab arvesse isiku ennetähtaegse

vabastamise otsustamisel.

9.1. Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad

olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele

tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid pole tuvastatud.

Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles I. Džafarovit iseloomustavaid

negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või

tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja raske I astme rahvatervisevastase

kuriteo toimepanemine. Parandamaks enda valmisolekut vanglast vabanemiseks tuleks

kinnipeetaval tõsiselt tegeleda enda probleemidega, mis on põhjustanud kriminaalset

käitumist ning hoiduda kinnipidamisasutuses rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa

distsiplinaarkaristuse. Järjekordne võimalus lahendada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastamise taotlust avaneb juba 01.04.2014.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb Tartu Maakohtu 11.

oktoobri 2013 määrus jätta muutmata ning I. Džafarov tuleb käesoleval ajal jätta vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

11. KrMS § 187 lg 2 alusel peab I. Džafarov hüvitama menetluskulu, milleks on

vandeadvokaat M. Valge kaitsjatasu 96 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma