4-13-7209/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 2.november 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-7209 Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi H.S väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik H.S, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töötab XXX AS, elukoht: XXX; Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus menetlusteenistuse esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada H.S Liiklusseaduse § 201

lg 2 järgi mõista temale karistuseks arest 4 (neli) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades H.S-i

tööalast seisu võimaldada tal aresti kanda ositi,

määrates, et järjest ärakantava aresti kestvus peab olema vähemalt 2 päeva.

3. Kohustada teda aresti ära kandma hiljemalt

31.detsembriks 2013.a.

4. Asitõend – CD plaat salvestusega, jätta väärteoasja

materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Politsei – ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liikluspolitseinik Ege-Lii Luik on

31.10.2013.a koostanud väärteoprotokolli 20131031234302 selle kohta, et H.S 31.10.2013.a kella 17:31 ajal Harjumaal, Nissi vallas, Viruküla-Riisipere tee 4. kilomeetril juhtis

mootorsõidukit Ford Escort reg nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt Liiklusseaduse § 90 lg 1 p1, 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.

Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab menetlusaluse isiku isikusamasuse,

teeb teatavaks kohtukoosseisu. Kohus selgitas 02.11.2013.a kohtuistungil menetlusalusele isikule

tema õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused ja kohustused olid menetlusalusele isikule arusaadavad. Kaitsjale on tema õigused ja kohustused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud.

Menetlusalune isik H.S tunnistas end temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, märkides, et tal ei ole kunagi

juhtimisõigust olnud. Töötab ametlikult, ehitaja, ühel kuul on palka saanud, tööleping on autos. Palub karistuseks määrata rahatrahvi, sest kui nüüd istuma läheb, siis kaotab oma töö.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis

toodu juurde ning leidis, et H.S tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 4 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates kinnipidamisest.

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – H.S inkrimineeritud väärtegu LS §

201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle

kohta, et 31.10.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, isikul kehtivaid juhilubasid ei ole. Menetlusalune isik H.S on kinnitanud, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 järgi väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – H.S teadis s.t pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus H.S 31.10.2013.a mootorsõidukit juhtima. Käesolev väärteo episood on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt kohtus antud ütlustega,

millistest nähtub, et H.S kinnitab, et tema juhtis mootorsõidukit omata juhtimisõigust,

H.S suhtes 01.10.2013. ja 31.10.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, H.S suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, H.S suhtes väljastatud

Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega, viimasest nähtub, et menetlusalusele isikul kehtivad juhiload puuduvad. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud H.S käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta

juhtimine, isikule mootorsõiduki juhtimisõigust omistatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval hetkel asub kohus

seisukohale, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et H.S ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab

väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid siis ei pea kohus võimalikuks H.S karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Seega ei ole H.S hoolimata varem määratud

karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis

sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/