2-13-43391/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2013.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-43391 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise saamiseks Hagihind 1998 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(endine XXX, isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: jurist Luule Tarm (OÜ Lamm Consult; telefon 503 4675; e-post luule@lammconsult.ee) Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Liis Puidak (Anti Aasmaa Advokaadibüroo, asukoht Pikk 36-22, Tallinn; e-post: liis.puidak@gmail.com) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista välja XXX(isikukood XXX) igakuine elatis tütre XXX(isikukood XXX) kasuks summas 222 eurot (kakssada kakskümmend kaks) eurot kuus alates 18.09.2013.a kuni õpingute lõpetamiseni põhivõi keskhariduse omandamiseks põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui XXX 21-aastaseks saamiseni, so XXX.

3. Mõista välja XXX(isikukood XXX) igakuine elatis tütre XXX(isikukood XXX) kasuks tagasiulatuvalt perioodi 01.04.2013 kuni 18.09.2013 eest summas 154.14 eurot (ükssada viiskümmend neli eurot ja 14 senti) kuus.

4. Tunnistada käesolev kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

18.09.2013.a. esitas hageja Harju Maakohtule avalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis XXX ja XXX XXX.a. tütar XXX. Hageja vanemad ei olnud seaduslikus abielus ja nende kooselu lõppes kui hageja oli paari aastane. Hageja jäi oma ema kasvatada. 02. 04. 2013 sai hageja 18 aastaseks ja õpib praegu XXX11. klassis ning on siiani ema ülalpidamisel. Kuna kostja on täitnud oma ülalpidamise kohustust lünklikult ja alla seaduses sätestatud miinimummäära, siis soovib hageja, et kostja täidaks edaspidi ülalpidamiskohustust kohtuotsuse alusel. Kostja on kandnud igakuiselt elatisena 95, 86 eurot. Hageja ema on pöördunud kostja poole elatise kohtuvälisele tasumisele mõistlikus summas, mis tagaks hageja reaalsed vajadused osaliseltki, kuid kostja ei ole seda teinud. Hageja on täiskasvanu ja seoses vajaduste suurenemisega ja hinnatõusu tõttu ei ole kostja poolt makstav 95,86 eurot elatisena piisav. Hageja õpib kunstikoolis ja vajab õpinguteks kunstitarbeid (akvarellid, akrüülid, õlivärvid, pintslid, lõuendid jne), mis on kallid kaubad. Hageja spordiharrastus vajab samuti vahendite otsmiseks raha. Hageja võtab osa ka matemaatika kursustest XXX. Hageja põeb tihti hingamisteede viirushaigusi ja tal on päikese allergia, milleks ta vajab pidevalt ravimeid. Kostja on materiaalselt kindlustatud ja omab 13 kinnistut XXX ja ühte kinnistut XXX.

Hageja palub välja mõista XXX XXX kasuks elatis ülalpidamiseks alates hagi esitamisest summas

225 eurot kuus kuni 21 aastaseks saamiseni kui XXX jätkab õpinguid. Hageja palub kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista elatis alates 01. aprillist 2013 summas 154.14 eurot kuus.

18.10.2013.a. esitas kostja XXX vastuse hagiavaldusele, milles vaidleb hagile vastu ja teatab, et ta ei tunnista hagi. Kostja on tasunud hagejale elatist pooltevahelise kokkuleppe alusel viimased 8 aastat hageja kontole summas 95.86 eurot. Hageja ei ole varasemalt pöördunud kostja poole ettepanekuga elatise suurust muuta ning kontole kantavat elatisraha suurendada. Sellekohasest soovist teavitas hageja kostjat alles käesoleva aasta septembri alguses. Hageja poolt nõutud summa oli ebamõistlikult suur, mille kohta kostja andis selgelt mõista, et sellises ulatuses ei ole tal võimalik elatist tasuda. Samuti selgitas kostja, et tema ülalpidamisel on veel 3 alaealist last XXX, XXX ja XXX. Seega oleks nõutud summas elatisraha tasumine XXX äärmiselt ebaõiglane teiste kostja ülalpidamisel olevate alaealiste laste suhtes. Samuti rõhutas kostja, et on tasunud elatisraha muuhulgas ka vastavalt võimalustele sularahas (nt perioodil aprill kuni oktoober summas 250 eurot hageja Türgi reisi kulude katteks), samuti on katnud kostja hageja elamiskulud jms ajal, mil hageja on viibinud kostja pool. Siiski on kostja seisukohal, et hagejal oleks olnud võimalik kostjaga saavutada mõistlik kokkulepe ka kohtuväliselt. Kuna hageja esitas elatisraha suurendamise nõude kostjale alles septembris, ei nõustu kostja hageja poolt nõutud elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt alates aprillist 2013.a.

Kostjal ei ole võimalik nõustuda hageja väitega justkui oleks ta materiaalselt hästi kindlustatud, kuna talle kuulub 13 kinnistut. Kostja osundab, et Ambla mnt 30 kinnistu on kasutusel kostja ja tema pere alalise elukohana ning korteromanditest on moodustamisel üks elamu. Nimetatu tulemusel saab kostjale kuuluvate mitteelukohana arvestatavate kinnistutena arvestada maksimaalselt 8 kinnisasja.

Kostja on kõik väljavõttest nähtuvad kinnistud saanud pärandite või kingete teel ning pigem kaasneb kinnistute haldamisega kostja jaoks käesoleval ajal kulu. Ka ei oma ülejäänud Tapa linnas asuvad korteriomandid (ahiküttega, kapitaalremonti vajavad) väärtust enam kui 500 kuni 1500 eurot. Ülejäänud kinnisasjade väärtus jääb arvestades nende seisukorda ning asukohta vahemikku 1000 kuni 3000 eurot. Tegemist ei ole ka raskusteta realiseeritava varaga, kuna kostja on üritanud kinnisasju tulemusteta müüa juba pikema aja vältel. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kostjale kuuluvate kinnistute loetelu alusel väita, justkui oleks kostja materiaalselt hästi kindlustatud.

Muuhulgas peab kostja vajalikuks osundada, et hagejale kuuluvate kinnisasjade kogusuurus ületab mitmekordselt kostjale kuuluva vara, samuti on hagejale kuuluvad kinnistud kostja varadest oluliselt suuremat väärtust omavad. Kostjale teadaolevalt suureneb hageja vara lähitulevikus veelgi seoses kostja ema surma tõttu saadava pärandiga. Eeltoodust tulenevalt ei ole mõistlik ega otstarbekas nõuda kostjalt varade realiseerimist elatise suurendamise eesmärgil.

Kostja on töötuna arvele võetud ning vaatamata tema katsetele tööd leida, ei ole ta senini töökohta leidnud. Seni on kostja kulutused aidanud katta kostja ja tema elukaaslase sugulased. Kostja elukaaslane on kodune ning tema sissetulek koosneb saadavatest lastetoetustest. Kostja igakuised kulutused on kokku 832, 68 eurot. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist igakuiselt 127 eurot kuni hageja 21- aastaseks saamiseni tingimusel, et hageja jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

27.10.2013 vastuväites jääb hageja hagiavalduses taotletu juurde. Kostja poolt pakutav summa 127 eurot kuus jääb alla miinimumpalga, mis on hetkel 320 eurot kuus. Igakuine elatis ei või reeglina olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud pool töötasu alammäärast ehk miinimumpalgast, mis teeb 160 eurot kuus. Seda, et kostja on leidnud võimaluse enda töötuna arvele võtmiseks, ei vabasta teda perekonnaseadusest tuleneva kohustuse täitmisest.

31.10.013 loobus hageja 250 eurose igakuise elatise nõudest ja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 222 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine tütar XXX(endine XXX) on sündinud XXX. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Hageja jätkab õpinguid XXX. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt PKS § 99 lg 1 ja lg 2, ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lg 1 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määruse nr 6 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2013.a. 320 eurot kuus , RT I, 11.01.2013.

Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist 222 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist igakuiselt 127 eurot. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja soovib elatist tagasiulatuvalt alates 01.04.2013 summas 154.14 eurot, kuna kostja tasus elatist vabatahtlikult 95.86 eurot kuus. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-172-11 seisukohal, et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel tuleb arvestada ka sel perioodil vabatahtlikult tasutud elatisega ning mõista elatis tagasiulatuvalt välja ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul elatist ettenähtust vähem.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Perekonnaseaduse alusel on esmatähtsad lapse kulud, lapse elu standard, seega kui kulutused on minimaalsed ja mõistlikud, siis tuleb elatis lapse ülalpidamiseks teiselt vanemalt välja mõista. Lapse vanem, kes on kohustatud elatist tasuma, peab leidma vahendeid (tööd, vajadusel mitu töökohta), et oma lapsed üles kasvatada. Samuti ei muuda asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel kolm alaealist last. Kostja on kohustatud oma pere planeerimisel arvestama seadusest tuleneva kohustusega anda ülalpidamist oma lastele.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei või 2013.a. alaealisele lapsele väljamõistetav elatis ühelt vanemalt olla väiksem kui 160 eurot.

Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülapidamist sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Lisaks lapse vajadusele tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist. Kummagi vanema kanda tuleb jätta selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale nii ainuomandi kui ka kaasomandi vormis 14 kinnisasja, mis on koormatiste vabad. Seega on väheusutav, et kostjal puuduvad rahalised vahendid tasuda elatist miinimummäärast suuremas summas, et katta hageja vajadusi.

Riigikohus rõhutab otsuses nr 3-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku puudumisel tuleb leida vahendid ka muu vara arvel. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama, kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Kuivõrd tegemist on TsMS § 405 sätestatud lihtmenetluse asjaga, tuleb käesolev kohtuotsus tunnistada TsMS §-de 468 lg 3 ja 405 lg 1 p 10 alusel viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg1 järgi hagimenetluse kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kuna peab hageja kulude väljamõistmist kostjalt ebaõiglaseks. Hagi rahuldamisega kaotab kostja juba rahalised vahendid, ka puudub kostjal võimalus käesolevat määrust edasikaevata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik