2-13-32741/14 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-13-32741 Tsiviilasi Svetlana Dragunova hagi G. B. vastu asja jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 30. augusti 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Svetlana Dragunova määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja) – Svetlana Dragunova (ik: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 30. augusti 2013 määrus ja saata tsiviilasi Viru Maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Svetlana Dragunova esitas 08.07.2013 maakohtule G. B. vastu hagi asja jagamiseks.

2. Maakohus jättis 22.07.2013 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, kolmandate isikute kaasamise avalduse põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu 100 eurot tasumiseks 14 päeva määruse kättesaamisest. Kohus leidis, et hageja nõue ei ole selge. Hageja palub jagada korteriomand XXX selle üleandmise teel hagejale. Hageja märgib, et korteriomand on hageja ning V. S. pärijate, kelleks on A. B., I. B. ja G. B., kaasomandis. Hagejal on rahaline nõue V. S. pärijate vastu. Hageja on esitanud oma nõude vaid ühe kaasomaniku vastu. Kaasomandi lõpetamine kohtus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1; § 77 lg-te 1, 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Kuna korteriomand on nelja isiku kaasomandis, ei näe kohus väljavaateid ühe kaasomaniku vastu esitatud hagi rahuldamiseks ning nõue on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Kui hageja nõuab kaasomandi lõpetamist, peab hagiavaldusest olema selge, millise konkreetse asja (kinnisasja puhul tuleb märkida kinnistusraamatu andmed, s.o kinnistu asukoht, number) kaasomandi lõpetamist nõutakse, kes on asja omanikud ja millistes mõttelistes osades ning kaasomandi lõpetamise viis. Kui kaasomandi lõpetamisel peab teistele kaasomanikele kaasomandi osa kompenseerima, tuleb märkida ka hüvitise summa. Kuna korteriomandist ½ mõttelist osa on pärandvara, selgitas kohus, et pärimisseaduse (PärS) §-st 147 ja § 148 lg-test 1, 4 tulenevalt kuni vara kuulub pärijatele ühiselt, ei saa ükski neist eraldi oma osa sellest varast käsutada. Hageja on märkinud hagiavalduses kolmandate isikutena hageja poolel A. B. ja I. B.. Kui hageja soovib kolmandate isikute menetlusse kaasamist, tuleb tal esitada põhjendatud avaldus vastavalt TsMS § 216 lg-le 2.

3. Hageja sai määruse isiklikult kätte 25.07.2013. 30.07.2013 esitas hageja kohtule maksekorralduse riigilõivu 100 eurot tasumise kohta.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus keeldus 30. augusti 2013 määrusega S. Dragunova hagi G. B. vastu asja jagamiseks menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt määras kohus hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja tasus nõutud riigilõivu, kuid ei kõrvaldanud muid puudusi – jättis nõuetekohase hagiavalduse esitamata ja kolmandate isikute kaasamise avalduse põhjendamata. Kuna hageja pole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmata ja tagastab selle. Hagejat oli hoiatatud, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. S. Dragunova esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. augusti 2013 määruse tühistamist ja asja saatmist Narva kohtumajale hagi menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jääb hageja nõude juurde lõpetada kaasomand korteri jagamise teel selle üleandmisega hagejale, milline nõue on kooskõlas AÕS §-ga 77. Hageja märkis ära kostja osa rahas ja põhjendas, miks ta ei pea hüvitama pärijatele nende osasid. Kinnistu asukoht, number ja omanikud nähtuvad kinnistusosakonna 04.06.2013 dokumendist ning samuti hagiavaldusest. Pärijate omandiõiguse dokumendid asuvad notari juures, nimetatud dokumentide järelepärimist kavatses hageja taotleda eelistungil juhul, kui menetlusosalised ei jõua kokkuleppele; 2) on hageja täitnud TsMS § 216 lg 2 nõuded. Hageja selgitas, et hageja, A. B. ja I. B. vahel ei ole vaidlust korteri jagamises selle tasuta üleandmisega hagejale, kuid kuna nad on kaasomanikud, st omavad õiguslikku huvi vaidluse lahendi suhtes, siis hageja märkis nad kolmandate isikutena. Vastavalt TsMS § 208 lg-le 2, kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. Hagi menetlusse võtmisest keeldumisega on hageja jäetud sellest õigusest ilma. TsMS § 216 lg-te 4–6 kohaldamata jätmine ja hagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjusel, et kolmandad isikud on hagis ebaõigesti ja põhjendamata märgitud, ei ole seaduslik; 3) jääb arusaamatuks, miks korteri jagamise eesmärki ei ole võimalik hagi abil saavutada. Hagi rahuldamise aluste puudumine hagi menetlusse võtmise staadiumis ei ole TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud puuduseks, mis takistab hagi menetlusse võtmist. Asjaolud, millele kohus osundas kui hagi olulistele puudustele, ei mõjutanud menetluse lubatavuse eeldust – TsMS § 392 lg 4. Kohus leidis, et hageja nõue on perspektiivitu, kuid oma menetlusõiguste raames (parandamine, hagi muutmine, kostja kaasamine jne) võis hageja teha nõude perspektiivseks. TsMS § 371 lg 2 ei kohusta, vaid annab kohtule võimaluse keelduda hagi menetlusse võtmisest; 4) kõrvaldas hageja viivitamatult puuduse tasumata riigilõivu osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja S. Dragunova hagi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

7. Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt soovis hageja kaasomandi lõpetamist ja kaasomandis oleva korteriomandi jagamist selliselt, et korteriomand jääb hagejale. Hageja nõue põhines AÕS §-des 76 ja 77 sätestatul. Kaasomandi lõpetamise hagi puhul on hagejaks isik, kes soovib kaasomandi lõpetamist ja kostjateks kõik teised kaasomanikud. Maakohtu 22.07.2013 puuduste kõrvaldamise määruses on maakohus seda ka õigesti märkinud. Samas on maakohus ekslikult leidnud, et kuna korteriomand on nelja isiku kaasomandis, siis hagi esitamine ühe kaasomaniku vastu on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Maakohus oleks pidanud 22.07.2013 määruses juhtima hageja tähelepanu sellele, et kaasomanikud, kes on nõus kaasomandi lõpetamisega ja asja jagamisega, ei ole käsitletavad kolmandate isikutena hageja poolel, vaid kostjatena. Seetõttu on maakohtu 22.07.2013 määrus hagejale eksitav osas, millega nõuti hagejalt kolmandate isikute kaasamise põhjendamist ning nimetatud puuduste kõrvaldamata jätmist ei saa käsitleda hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena. Seetõttu tuleb maakohtu 30.08.2013 määrus tühistada ja S. Dragunova hagi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. TsMS § 3401 lg 1 alusel on maakohtul võimalik nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamist kostjate ja asja jagamise viisi (AÕS § 77 lg 2) osas ning anda selleks hagejale tähtaja. TsMS § 376 lg 5 järgi on maakohtul õigus nõuda hagejalt hagiavalduse tervikteksti esitamist.

8. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi on määruskaebuse esitajal õigus taotleda maakohtult määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Andra Pärsimägi Üllar Roostoja