1-12-11427/53 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11427 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30. septembri 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu A.J-i (A.J) kaitsja advokaat Anne Vissaku (Vissak) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: 1. Jätta Tartu Maakohtu 30. septembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu A.J-i kaitsja Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 48,00 eurot, sh käibemaks 8,00 eurot, advokaat

Anne Vissakule tema poolt A.J-i määruskaebemenetluses riigi õigusabi

osutamise eest. 3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista A.J-ilt menetluskulud,

s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 48,00 eurot riigituludesse.

4. A.J

tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus „A.J 1-12-11427 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama

- 2 - Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 30.09.2013 määrusega jäeti A.J tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamata. A.J on kriminaalkorras karistatud 10 korral. Käesolevat karistust kannab A.J Harju Maakohtu 11.03.2013 otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. A.J karistati 2 aasta pikkuse vangistusega, mille alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 14.06.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu 2. Maakohus, tutvunud A.J-i isikliku toimikuga ja kuulanud ära kinnipeetava ja tema

kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, põhjendades süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist järgmiselt.

2.1 Vabaduses viibides on olnud A.J-i kuritegeliku käitumise aktiivsus kõrge – käesolevaks ajaks on teda kriminaalkorras karistatud kokku 10 korral. Vaatamata erinevatele

kriminaalõiguslikele mõjutusvahenditele (katseaegadega kriminaalhooldusega tingimisi

vangistused, osaliselt ja täielikult ärakandmisele kuuluvad vangistused), on A.J

vabaduses viibides jätkanud kuritegelikku käitumist ja toime pannud uusi kuritegusid.

Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on A.J olnud varasemalt kriminaalhooldusel ja igal katseajal toime pannud uued kuriteod. Ka eelviimase süüdimõistva

karistuse kandmiselt vabanemise järgselt jätkas A.J juba kahe kuu möödudes varasemat elustiili – pannes toime uusi vargusi. A.J-i avaldas kohtus, et uued kuriteod pani ta toime narkosõltuvuse tõttu. Ka varasemad kuriteod on ta toime pannud narkosõltuvuse

tõttu. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on A.J varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest.

2.2 Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on A.J avaldanud, et proovis

heroiini esmakordselt 11-aastaselt. Enne vangistust tarvitas ta peamiselt sünteetilisi opiaate,

vahetevahel ka heroiini. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt tarvitas A.J

meditsiiniosakonna andmetel viimase narkodoosi 14.06.2012 – siis peeti ka kinni. Süüdimõistetu ei ole kunagi ametlikult töötanud, raha hankis ta valdavalt kriminaalsel teel ja

see kulus narkootikumidele. A.J on kuritegelikust käitumisest välja kujunenud

toimetulemise viis. Ta põeb narkomaanidele omaseid kroonilisi haigusi ning pikaajaline narkootikumide tarvitamine on põhjustanud ka psüühikahäire. Emotsionaalselt on A.J

ebastabiilne ja ärritub kergesti. Kinnipeetava iseloomustuses on hinnatud A.J-ist

lähtuvat uue kuriteo toimepanemise tõenäosust 2 järgneva aasta jooksul 78%lise

tõenäosusega, mistõttu Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

2.3 Vangistuse ajal on A.J

töötanud majandusabitöödel. Muudes

taasühiskonnastavates tegevustes, sealhulgas hariduse omandamisel, riigikeele õppes,

sotsiaalprogrammides-kursustel jmt ettevõtmistes A.J osalenud ei ole, kuna eelistas neile töötamist ja valis talle pakutu vahel töötamise. Vangistuse ajast on A.J 1 kehtiv distsiplinaarkaristus – 06.02.2013 noomitus nimesildi mittenähtavas kohas asumisega seoses.

2.4

Kohus märkis, et A.J-i senisest elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduslike

meetmetega tema käitumine korrigeeritav. Katseajaga kriminaalhooldus ei ole osutunud

A.J-i suhtes kohaseks meetmeks kuritegelikust eluviisist hoidumiseks –

narkosõltuvusest tingituna on ta jätkanud katseajal olles uute kuritegude toimepanemist.

Kohus leidis, et kuna kinnipeetul on ka praegusest vangistusest kehtiv distsiplinaarkaristus

ning ta ei ole osalenud uute kuritegude toimepanemise riske maandavates

sotsiaalprogrammides-kursustel, on uue kuriteo toimepanemise riskid jätkuvalt kõrged. Tõenäosus, et A.J-i vabadusse naastes kordub varasem kuritegelik käitumismuster, on jätkuvalt reaalne.

- 3 -

2.5 Eeltoodud asjaoludel jõudis kohus seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus ei ole A.J-i puhul enam kohane ja sobilik

meede ja süüdimõistetul tuleb karistus vangistuses lõpuni ära kanda. Kohtul puudusid küllaldaselt põhjendatud alused A.J-i veelkordseks usaldamiseks, kuna mitte millegagi ei saa välistada võimalust, et kordub tema varasem käitumismuster. Teiste vabaduses olevate

isikute vara, elu ja tervise kaitseks on põhjendatud, et A.J jätkaks vangistuses karistuse kandmist.

2.6 Kohus leidis, et A.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise välistab

ka asjaolu, et tal puudub vabaduses elukoht, mille järgi oleks võimalik tema suhtes

kriminaalhooldust läbi viia. Kriminaalhooldaja on kontrollinud A.J-i avaldatud

elukohta, s.o T. ja G. G elamispinda ja välja selgitanud, et G-d ei anna nõusolekut A.J-i

sellele aadressile vanglast vabanemise järgselt elama asumiseks. Samas on oluline täheldada, et A.J rahalised vahendid endale vabaduses korteri üürimiseks puuduvad – kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt on tal vabanemisfondis ainult 34.57 eurot ja

nõudeid tema vastu on 11 556 eurot. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid kas tasumata või on nende täitmine juba aegunud. Teades, et A.J on ka narkosõltlane, puudub veendumus, et A.J oleksid olemas rahalised vahendid endale korteri üürimiseks.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3. Kaitsja A. Vissak taotleb maakohtu 30.09.2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A.J vangistusest enne tähtaega.

3.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et A.J-i karistuse kandmise aeg on kulgenud

suuremate probleemideta. Materjalidest nähtub, et A.J

on karistatud

distsiplinaarkorras tühise rikkumise eest. Vangistuse ajal on ta töötanud majandusabitöödel

ning enda sõnul ei ole ta pikemat aega narkootikume tarvitanud ning sõltuvusprobleemid puuduvad. 3.2 Vabanemisel on A.J olemas T. ja G.G. toetus, kes on teda ka varem aidanud. A.J

on kinnitanud sotsiaaleluruumi järjekorras olemist. Samuti on ta nõust täiendavate

lisakohustuste määramisega. Kaitsja leiab, et arvestades V. Jevkimovi tausta, oleks talle kriminaalhooldus taasühiskonnastamisel oluline.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus

on A.J-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 4.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud

asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatud järeldusele, et A.J-i vabastamine ei ole põhjendatud, sest esineb suur tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks.

4.2 Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtu määrusele – kohus on välja toonud positiivse asjaoluna majandustöödel töötamise. Maakohus on analüüsinud ka A.J-iga

seotud riskifaktoreid (10 korral kriminaalkorras karistatud, kehtiv

distsiplinaarkaristus, narkosõltuvusest tingitud tervisehäired, uute kuritegude toimepanek

- 4 -

vahetult peale eelmist vabanemist, tööharjumuste ja –koha puudumine, varasemate

kriminaalhoolduste nurjumine, kriminaalseid hoiakuid maandavates sotsiaalprogrammides

mitteosalemine, suured võlgnevused, kõrge uue kuriteo toimepanemise risk). Maakohus on märkinud, et ehkki süüdimõistetu sõnul on tal olemas toetavad inimesed, kellele on viidatud

ka määruskaebuses, nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et G ei anna nõusolekut A.J-i elamaasumiseks tema poolt avaldatud elukohta. Samuti puuduvad ringkonnakohtule

esitatud materjalides viited sellele, et G oleksid nõus A.J-ile korteri üürima või teda muul moel aitama.

4.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud

süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga, käitumisega vangistuses, elutingimustega

ja tagajärgedega, mida potentsiaalselt toob kaasa A.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses eelnimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus

seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse

motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid puudub alus eeldada enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

5. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas