4-13-6291/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-6291

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoobril 2013. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-6291 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Martina Kommel

Kaebuse sisu T.B kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 30.08.2013 otsusele väärteoasjas nr 2302,13,009336 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) T.B (isikukood: xxx) XXX Tel: XXX E-post: XXX

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus

(registrikood 70008747) Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Tel: 612 3300 E-post:

ppa@politsei.ee Ametnik: Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p-st 1 kohus otsustas:

1. Jätta T.B kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 30.08.2013 otsusele väärteoasjas nr 2302,13,009336 rahuldamata.

2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalve-keskuse menetlustalituse 30.08.2013 otsus väärteoasjas nr 2302,13,009336 muutmata.

Kohus selgitab, et vastavalt Liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

4-13-6291

2

tutvumiseks kättesaadav.

1. KAEVATAV OTSUS

T.B karistati kohtuvälise menetleja 30.08.2013. a otsusega väärteoajas nr

2302,13,009336 liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 07.08.2013. a kell 13:47 Rae vallas Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa tee 19. kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 163 km/h +/- 5km/h teel, kus lubatud kiirus on 110 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h.

2. KAEBUSE SISU

T.B esitas 23.09.2013. a kaebuse, milles soovib põhikaristuse liigi muutmist.

Põhjendades kaebust sellega, et ta vajab juhilubasid, sest osutab Soomes transporditeenust.

Lubadest ilmajäämine tooks aga kaasa väga raske majandusliku olukorra tema perekonna jaoks. Kaebaja oleks nõus juhilubade äravõtmise asemel tasuma rahatrahvi.

3. KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendid, jõudis alljärgnevate järeldusteni.

Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud T.B poolt toimepandud rikkumise, selle vastavalt kvalifitseerinud ning mõistnud ka kohase karistuse.

T.B rikkumine seisnes selles, et tema 07.08.2013. a kell 13:47 Rae vallas Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa tee 19. kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 163 km/h +/- 5km/h teel, kus lubatud kiirus on 110 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem

kui 48 km/h. Nimetatud rikkumine on tõendatud väärteoprotokolliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles isik tunnistab rikkumist ning avaldab kahetsust, tunnistaja

liikluspolitseinik Piret Rehe ülekuulamise protokolliga ning liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega ULTRA LYTE, mis fikseerib konkreetselt ainult just selle sõiduki kiirust millele on seadme

optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) ja seega on välistatud eksimise võimalus. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras,

omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Nii kaebuses kui ka Harju Maakohtus 11.10.2013. a toimunud kohtuistungil tunnistas T.B oma süüd talle etteheidetavas teos. Kaebaja soovis vaid talle kohtuvälise menetleja poolt

mõistetud karistusliigi muutmist – 6 kuu juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahvi mõistmist. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja valitud põhikaristuse liik ning selle määr vastab T.B poolt toimepandud teo raskusele, tema isikule ning väljakujunenud kohtupraktikale.

T.B on karistusregistri andmetel kokku 6 kehtivat vääteokaristust erinevate

liiklusrikkumiste eest, sh kiiruse ületamise eest. Sealjuures on kõikide rikkumiste puhul mõistetud karistuseks rahaline karistus ning nendest mitte ükski ei ole tasutud. Kohus leiab, et

rahalised karistused ei ole suutnud T.B mõjutada seaduskuulekalt käituma, sest

määratud rahatrahvid on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata ning isik jätkab

õigusrikkumiste toimepanemist. Nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades (ületades kiirust 48 km/h ja sõites kiirusega 168 km/h) pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuistungil T.B küll tunnistas oma rikkumist, kuid ütles, et ta valib, kus ja millal ta liiklusreegleid rikub. Samuti

4-13-6291

3

rääkis ta, et sellist mootorratast nagu temal on, ostetaksegi seetõttu, et proovida kui kiiresti on võimalik sellega sõita. Lisaks selgitas T.B, et liiklustrahvid on tasumata, sest tal on lisaks liiklustrahvidele ka teisi võlgnevusi nii tsiviilisikute kui ka riigi ees, mis kõik on juba

kohtutäituri menetluses, kes oli soovitanud tegeleda enne liiklustrahvide maksmist teiste

võlgnevustega. Kohus on seisukohal, et karistusliigina rahatrahvi mõistmine ei ole T.B

isikust lähtuvalt enam põhjendatud ega otstarbekas. Võttes arvesse eripreventiivseid

kaalutlusi ja õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb T.B suhtes kohaldada

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuvälise menetleja küsimuse

peale kas eelmised liiklusrikkumised on toime pandud ka mootorrattaga või mõne muu

kategooria mootorsõidukiga, vastas T.B, et kõik eelnevad on toime pandud B-

kategooria sõidukiga. Kuivõrd T.B on liiklusrikkumisi pannud toime nii A- kui B-

kategooria sõidukeid juhtides, ei ole kohtul antud rikkumise puhul võimalik kaaluda ka

juhtimisõiguse äravõtmist üksnes A-kategooria osas. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette

võimaluse võtta sõiduki juhtimisõigus ära kuni kaheteistkümneks kuuks. T.B-le

mõisteti karistus sanktsiooni keskmises määras. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt karistusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks vastab T.B poolt toime pandud rikkumise raskusele, isikule ning kohtupraktikale. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus T.B-le mõistetud karistuse osas tuleb jätta muutmata ning T.B kaebus rahuldamata.

Kohus juhindus V™S § 132 p-st 1.

Velmar Brett kohtunik