1-13-9365/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-9365

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-9365 (13230200758) Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Imbi Kangur- Popova Prokurör Paul Pikma

Kriminaalasi

N.T

süüdistuses KarS § 424 kokkuleppemenetluses

Süüdistatav N.T

, isikukood XXX, kodakondsus

määratlemata, keskharidus, emakeel vene keel, töökoht XXX, kiirabitehnik, elukoht XXX, tõkend: alates 01.10.2013

kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kohtulikult karistamata

Kaitsja

Rein Kiviloo

RESOLUTSIOON

1. N.T süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus kolm (3) kuud.

2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta N.T-le mõistetud tähtajaline vangistus

kolm kuud tema suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses

täitmisele pööramata tingimusel, et N.T ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime tahtlikult uut kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada N.T-le määratud 3 (kolme) aastase

katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest.

1-13-9365

2

4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta N.T-lt lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

5. Liiklusseaduse § 127 alusel on N.T kohustatud viie (5) tööpäeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

6. N.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

7. N.T-lt välja mõista menetluskuluna:

• KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 38 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot)

• KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 72.- (seitsekümmend kaks ) eurot.

• KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud 0.45 eurot (nelikümmend viis senti).

• KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 480 eurot (nelisada kaheksakümmend eurot).

Menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda kuue (6) jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas

või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „N.T, 1-13-9365, kaitsjatasu, ekspertiisitasu, sundraha, koopiakulu“.

Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus

võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Kohtuotsus on kättesaadav 01.11.2013.a.

Esitatud süüdistus

N.T süüdistatakse selles, et tema juhtis 15.09.2013 kella 16:00 ajal Tallinnas

Energia tn 6 maja juures mootorsõidukit Mitsubishi Space Wagon reg.nr. XXX, olles

joobeseisundis (alkoholijoove 2,89 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g, lõplik tulemus vähemalt 2,83 mg/g), pannes seega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-13-9365

3

Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund,

mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani N.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma, süüdistatav N.T ja tema kaitsja Rein Kiviloo sõlminud kokkuleppe selles, et KarS

§ 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta N.T-le

mõistetud tähtajaline vangistus kolm kuud tema suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.T ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime tahtlikult uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta N.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkulepe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkulepe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepe juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et N.T kuulub KarS § 424 ettenähtud

kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastavad süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval töökoht ja sissetulek. Kohtuistungil taotles

süüdistatavav menetluskulude ajatamist, kuna temal on raske majanduslik olukord, kulud ületavad tema palga. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180

lg 2 ja lg 3, mis annavad kohtule võimaluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel

süüdistatavate vastutuse ulatust ja varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid. On ilmselge, et süüdistatava töötasu ja kohustuste juures on menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul ebareaalne. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS

1-13-9365

4 § 180 lg 3 sätteid, s.t pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks

hüvitamiseks antud tähtaega kuue (6) kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista alljärgnevalt

• KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 38 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot)

• KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 72.- (seitsekümmend kaks) eurot.

• KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud 0.45 eurot (nelikümmend viis senti).

• KrMS § 179 alusel sundraha 480 eurot (nelisada kaheksakümmend eurot).

Kohtunik Kristina Väliste