3-13-1046/22 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-1046

Otsuse kuupäev

31.oktoober 2013

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla 16.01.2013 käskkirja

nr 6-2/99 tühistamiseks.

Asja läbivaatamise aeg

01.10.2013.a.

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja Egon Jaeger

Vastustaja Tartu Vangla

Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 02.detsember 2013.a. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 16.01.2013 käskkirjaga nr 6-2/99 karistati

kinnipeetavat Egon Jaegerit kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra

p 7.2.6 ja p 7.1.6 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt tehti 16.12.2012 teostatud kartseri

kappide läbiotsimisel kindlaks, et Egon Jaeger hoidis enda asjade hulgas vanglas keelatud

esemeid ( vangla poolt väljastatud käterätikutest tehtud kott, 4 meditsiinilist sidet, 2

pornograafilist pilti) ning kinnipeetava isiku asjade ühtses nimekirjas mitte olevaid esemeid

(sinine pinal, lilleline valge kruus, valge sõel, panni labidas, taskupeegel musta ümbrisega).

Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juht jättis kaebaja 15.02.2013 esitatud vaide rahuldamata.

Kuna peaspetsialist-üksuse juhil puudub vaide lahendamise pädevus, tunnistas Tartu Vangla

direktor 24.05.2013 18.04.2013 vaideotsuse kehtetuks ning tegi uue vaideotsuse, millega

jättis samuti E. Jaegeri vaide rahuldamata.

17.05.2013 esitas E.Jaeger kaebuse halduskohtusse, paludes 16.01.2013 käskkirja

tühistamist, kuna ta ei ole üleastumist toime pannud ning Tartu vangla on rikkunud

menetlusnorme.

Kaebuse esitaja põhjendused

2. Kaebaja leiab oma kirjalikus kaebuses esiteks, et kuna haldusakt hakkab HMS § 61

kohaselt kehtima pärast 10 päeva möödumist selle teatavaks tegemisest, tema kandis aga

karistuse ära koheselt, on käskkiri nr 6-2/99 õigusvastane.

Teiseks märgib kaebaja, et öösel kell 23.30 teostatud läbiotsimist saab tõlgendada

ebaseaduslikuks, kuna talle ei teavitatud eelnevalt läbiotsimisest, läbiotsimist teostati salaja

ja sellega võeti ära võimalus keelatud asjade vabatahtlikuks äraandmiseks. Läbiotsimise

käigus tekitati talle kuuluva teleri ekraanile defekte (kaebajal: efekte), mille osas kavatseb ta

tulevikus kahju nõude esitada.

3. Kaebaja märgib, et topsik, pinal ja pornograafilised pildid ei ole talle kuulunud ja ta ei

tea nende kohta midagi öelda. Need võisid olla ka varasemalt kartseri kapis.

22.11.2012 enne lukustatud kambrisse panekut oli temalt meditsiinilised sidemed,

pannilabidas, väike sõel ära võetud kuid tagastati järgmisel päeval, kuid asjade nimekirja

kirja ei pandud. Taskupeegel on kaebajale tagastatud. Koti valmistas ta ise vangla poolt

kaltsuks antud käterätikutest.

Kaebaja leiab, et on välistatud tal keelatud esemete olemasolu 16.12.2012 läbiotsimisel, kuna

enne 22.11.2012 kinnisesse kambrisse minekut otsiti ta läbi, samuti teostati läbiotsmine

24.12.2012.a., kuid selliseid asju ei leitud. Teda on kas sihilikult süüdlaseks tehtud või ei

leitud üldse selliseid esemeid. Meditsiinilised sidemed on talle väljastanud vangla arst, ning

neid ei pandagi kirja.

Kaebaja märgib ka, et vangla rikkus tema vaide läbivaatamise tähtaega, vastates 15.02.2013

esitatud vaidele alles 18.04.2013.a. Kui ületatakse ilma põhjuseta tähtaegu, on karistus

kustunud ja isikule ei saa karistust määrata.

Vastustaja vastuväited

4. Vastustaja märgib, et jääb vaide kohta tehtud otsuses toodud selgituste juurde ega korda

neid.

Lisaks märgib vastustaja järgmist:

1) Kaebaja suhtes tehtud käskkiri hakkas kehtima kaebajale kättetoimetamisest arvates,

so alates16.01.2013.a;

2) Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust kinnipeetavat enne läbiotsimist sellest

teavitada, samuti ei ole nõutav, et kinnipeetav läbiotsimise juures viibiks.

3) Kaebaja on vahemikus 01.11.2012 – 16.12.2012 käinud meditsiiniosakonnas

vastuvõttudel 5 korral, talle on väljastatud 1 meditsiiniside, kuid mitte 4 sidet.

Tervisekaardi andmetel ei ole kaebajal 2012 novembris või detsembris olnud

vigastusi, mille tarbeks oleks talle sidemeid väljastatud.

4) On tõenäoline, et kaebajale anti katkiseid käterätikuid näiteks põrandalapiks või

muuks selliseks otstarbeks, kuid mitte koti õmblemiseks.

5) On tõene, et 22.11.2012 toimus kaebaja kambris läbiotsimine ja samal päeval viidi ta

lukustatud kambrisse, kuid läbiotsimise ja lukustatud kambrisse viimise ajavahemikus

oli kaebajal potentsiaalne võimalus enesele mittekuuluvaid ja/või keelatud esemeid

hankida (valge kruus, sinine pinal, pornograafilised pildid).

6) 16.12.2012 läbiotsimise käigus võeti kaebajale määratud kartserikapist ära ka

pannilabidas ja väike sõel, mitte 22.11.2012, nagu väidab kaebaja.

7) See, et kaebajale kuuluvaid esemeid lukustatud kambris viibimise ajal läbi otsiti, ei

tähenda automaatselt, et lukustatud kambris viibivate kinnipeetavate läbiotsimisel

keelatud asjade leidmine välistatud oleks.

Kohtu põhjendused ja otsus

5. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja 16.01.2013

käskkiri nr 6-2/99 on seaduslik ja põhjendatud.

6. Esiteks leiab kaebaja, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna ta kandis käskkirjaga

määratud kartserikaristuse ära enne, kui käskkiri kehtima hakkas.

Kaebaja antud seisukoht on ekslik. Tartu Vangla 16.01.2013 käskkiri nr 6-2/99 hakkas

kehtima 16.01.2013, nii nagu on vastustaja ka vastuses märkinud. 16.01.2013 tehti käskkiri

Egon Jaegerile allkirja vastu teatavaks, ning seega hakkas käskkiri vastavalt haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 61 lõikele 1samast kuupäevast ka kehtima. Selle sätte kohaselt hakkab

haldusakt kehtima adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui

haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Antud juhul ei ole käskkirjas

määratud hilisemat kehtima hakkamist, seega hakkas see kehtima 16.01.2013.a. Samuti pole

vaidlustatud käskkirja teatavaks tehtud avalikult avaldamise teel, mille puhul hakkab

haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist.

7. Kaebaja leiab, et 16.12.2012 teostatud asjade läbiotsimine on ebaseaduslik, kuna teda ei

teavitatud eelnevalt läbiotsimisest, samuti ei võimaldatud tal läbiotsimise juures viibida ega

antud seega ka võimalust vabatahtlikult keelatud asju ära anda.

Vanglateenistuse ametnikule õiguse kinnipeetava ja tema isiklike asjade ning tema elu-ja

olmeruumide läbiotsimiseks annab VangS § 68 lg 1. Läbiotsimise täpsem kord on

kehtestatud justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“. Ei

vangistusseadusest ega justiitsministri määrusest ei tulene, et kinnipeetava asjade või tema

elu- ja olmeruumide läbiotsimine peab toimuma kinnipeetava juuresolekul või et

läbiotsimisest tuleb kinnipeetavat varem teavitada. Seega puudub kinnipeetaval ka

subjektiivne õigus nõuda asjade läbiotsimise teostamist tema juuresolekul. Kas kinnipeetava

asjade läbiotsimine teostatakse kinnipeetava juuresolekul, on vanglateenistuse

kaalutlusotsustus.

Kaebaja põhjendustest ja vastustaja vastusest, samuti vaideotsusest nähtub, et kaebajat ei

teavitatud läbiotsimisest ega võimaldatud läbiotsimise juures viibida. Samas on aga valvur

A.Skutšase 16.12.2012 ettekandes (tlk.48) märgitud, et kinnipeetavat teavitati eelnevalt

kartseri lao kapi läbiotsimisest ning kinnipeetavale anti võimalus anda ära keelatud esemed.

Kohtuistungil ei leidnud kinnitust, et seda tegelikult kaebajale võimaldati. Kuid kohus ei pea

antud menetluslikku viga sedavõrd oluliseks, mis annaks aluse käskkirja tühistamiseks. Nagu

märgitud, ei näe õigusaktid ette läbiotsimise teostamist ainult kinnipeetava juuresolekul,

samuti puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus selle nõudmiseks. Kaebaja seisukoht, et

sellega võeti talt võimalus keelatud asjade vabatahtlikuks ära andmiseks on arusaamatu, kuna

kinnipeetav ei tohigi keelatud asju omada ega enda juures hoida. Kaebajal oli võimalus ja

kohustus keelatud asjad igal ajal ära anda, seda ei pidanud tegema just läbiotsimise eel või

käigus. Kaebaja põhjenduste kohaselt tal keelatud asju kartserikapis ei olnud, seega puudus

tal ka vajadus keelatud asjade vabatahtlikuks ära andmiseks.

8. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebaja süüdi tunnistatud Tartu Vangla kodukorra p-de 7.2.6,

ja 7.1.6 rikkumise ning Justiitsministri määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorra

eeskirja“ § 641 p 15 rikkumise eest. Käskkirja ja distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt

16.12.2012 kell 23.30 eelvangistushoone esimese sektsiooni kartserilao kappides läbiviidud

läbiotsimise tulemusena leiti kapist nr 23 E.Jaegeri asjade hulgas vanglas keelatud esemeid

– 4 meditsiinilist sidet, 2 pornograafilist pilti ning vangla poolt väljastatud käterätikutest

tehtud kott, ning kinnipeetava asjade ühtses nimekirjas mitte olevaid esemeid – sinine

pinal, lilleline valge kruus, valge sõel, panni labidas, taskupeegel musta ümbrisega. Käskkirja

järgi musta korpusega taskupeegel siiski oli asjade nimekirjas ning see on kaebajale

tagastatud, seega taskupeegel antud juhul vaidluse all ei ole.

Kodukorra p 7.2.6 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud võõrandada või teiste

kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või

võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju.

Kodukorra p 7.1.6 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud kasutama vangla vara ainult

selleks ettenähtud otstarbeks ning vangla sisekorraeeskirja § 641 p 15 kohaselt on

kinnipeetavatele keelatud vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivaid trükised ning

pornograafilised teosed.

9. Kohus leiab, et üksi kaebaja poolt esitatud väide ja põhjendus ei anna alust käskkirja

tühistamiseks. Kaebaja distsiplinaarüleastumine on tõendatud Tartu Vangla ametniku

A.Skutšase 16.12.2012 ettekandega (tlk.48), eseme leidmise aktiga (tlk.49) ja

distsiplinaarmenetluse protokolliga (tlk.46-47). Seejuures on oluline, et E.Jaeger ei ole peale

valvuri poolt ettekande koostamist ja esemete leidmise kohta akti koostamist ega ka peale

distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitamist mingit omapoolset seletust esitanud. Kaebaja

on keeldunud allkirja andmisest nii 16.12.2012 koostatud esemete leidmise aktile, samuti

distsiplinaarmenetluse protokollile, mille kohta on vastavatele dokumentidele vangla

ametnike poolt ka märge tehtud. Oma seletuse on E.Jaeger esitanud esimest korda alles

15.02.2013 esitatud vaides. Seega ei pidanud kaebaja oma selgituste andmist vajalikuks,

ning samas ei olnud vastustajal käskkirja tegemisel võimalik kaebaja selgitustega arvestada

ega neid analüüsida.

10. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja asjade ühtses nimekirjas ei olnud läbiotsimisel leitud

esemeid – sinine pinal, valge kruus, valge sõel ja panni labidas. Nimetatud esemed ei olnud

vanglas keelatud esemeteks, kuid kõik need asjad pidid olema kaebaja asjade ühtses

nimekirjas. Kaebaja tunnistab, et sõel ja pannilabidas olid tema omad, mis leiti juba

22.11.2012 läbiviidud läbiotsimise käigus, kuid millised talle tagastati. Samas ei ole aga

ühtegi tõendit, et 22.11.2012 läbiotsimisel oleks sõel ja pannilabidas leitud ja talle tagastatud.

Vastustaja poolt kohtule esitatud 22.11.2012 läbiotsimise tulemusena vormistatud

dokumendid kaebaja väidet ei kinnita. Kui see nii oleks ka olnud, pidi kaebaja olema teadlik,

et kõik talle kuuluvad asjad peavad olema kirjas tema asjade ühtses nimekirjas ja kaebajal

oleks olnud võimalik need ka peale asjade tagastamist need nimekirja lasta panna.

11. Kaebaja väiteid, et kartserikapist leitud topsik (valge kruus), pinal ja pornograafilised

pildid ei kuulunud talle ja need võisid olla juba varem selles kapis, on otsitud ja lihtsalt

ennast õigustavad. Vastustaja kinnitusel kontrollib vanglateenistuse ametnik enne kui uus

kinnipeetav asjad karteri kappi paneb, kapi sisu. Kohus nõustub vastustajaga, et eluliselt ei

ole usutav, et vanglateenistuse ametnikud ega kinnipeetav ise ei märganud, et kapis on

eelnevalt mingeid esemeid või et eelmine kinnipeetav jätaks oma asju kartserikappi.

Vastustaja on selgitanud, et kaebajal oli praktiline võimalus peale 22.11.2012 läbiotsimist ja

enne lukustatud kambrisse panekut enesele mittekuuluvaid ja/või keelatud esemeid saada,

kuna läbiotsimise ja lukustatud kambrisse paneku vahele jäi teatud ajavahemik, millal

kaebaja oli avatud sektoris. Usutav on ka vastustaja selgitus, et võib esineda olukord, kus

ühe läbiotsimise käigus jääb mõni ese märkamata või et kõiki asju ei võrrelda ühtses

nimekirjas olevate esemetega, seda just vanglas lubatud asjade puhul. Nii võib teisel

läbiotsimisel leida asju, mis eelmisel läbiotsimisel on märkamata jäänud.

Kaebaja poolt 24.12.2012 märgitud läbiotsimist esitatud tõendite ja vastustaja selgituste

kohaselt toimunud ei ole.

12. Käskkirja kohaselt leiti läbiotsimise käigus ka kaebaja poolt vanadest käterätikutest

valmistatud kott. Vangla kodukorra p 7.1.6 kohaselt on kinnipeetav kohustatud kasutama

vangla vara selleks ettenähtud otstarbeks. Vastustaja selgituste kohaselt antakse vanu rätikuid

põrandapesuks või muuks sarnaseks otstarbeks, mitte aga esemete valmistamiseks, kaasa

arvatud kottide valmistamiseks.

13. Meditsiiniliste sidemete äravõtmise osas on vastustaja selgitanud, et kaebajale on

väljastatud 25.01.2012 elastikside, kuid mitte 4 sidet ning et väljastatud sidemete kohta

tehakse märge kinnipeetava tervisekaardile. Kaebaja oli 2012 aasta novembris-detsembris

käinud arsti vastuvõtul 5 korral, kuid tervisekaardi andmete järgi talle sidemeid ei

väljastatud, ning seega ei olnud kaebajal neid õigus omada.

14. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et Tartu Vangla 16.01.2013 käskkirja nr 6-2/99

tühistamiseks puudub alus ja kaebus jääb seega rahuldamata. E.Jaegeri distsiplinaarkorras

karistamine on toimunud kooskõlas seadusega, tema süü teo toimepanemises on tõendatud,

mistõttu vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Distsiplinaarkorras on karistatav

nii tahtluse kui ka hooletusega toimepandud süütegu. Kaebaja väited vastustaja poolt vaide

läbivaatamise tähtaja ületamise osas ei ole asjasse puutuvad, kuna see ei saanud mõjutada

vaidlustatud käskkirja õiguspärasust.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad

poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

Kohtunik