2-11-529/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoobril 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-529 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

XXXOÜ ja XXXAS-i hagi XXX vastu võla nõudes

48 849.09 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja I XXXOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX); hageja II XXXAS (registrikood XXX; asukoht XXX); hagejate esindaja advokaat Indrek Nuut (e-post indrek@malsco.ee); kostja XXX(XXX).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt XXX hageja I XXXOÜ kasuks välja võlgnevus summas 4 477.23 eurot (neli tuhat nelisada seitsekümmend seitse eurot ja 23 senti).

3. Mõista kostjalt XXX hageja II XXXAS kasuks välja võlgnevus summas 44 371.86 eurot (nelikümmend neli tuhat kolmsada seitsekümmend üks eurot ja 86 senti).

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on XXXOÜ ja XXXAS-i hagi XXX vastu võla nõudes.

07.01.2011 tagas Harju Maakohus hagi enne hagi esitamist ja arestis vaidlusaluse laeva. Hagi

2-11-529

esitamise tähtajaks määras kohus XXXOÜ-le 07.02.2011. Hageja XXXOÜ esitas hagiavalduse ning palus muu hulgas lubada laeva müük ja määrata arestitud laevale hoidja. Kohus rahuldas taotluse 21.02.2011 määrusega määrates laeva hoidjaks XXXOÜ. XXXOÜ esitas kohtule 22.11.2011 taotluse uue hoidja määramiseks, kuivõrd faktiliselt ei ole XXXOÜ hoidja kohustusi täitnud ja neid kohustusi on tegelikult täitnud XXXAS, kes on hoolitsenud laeva heakorra, ohutuse ja säilimise eest ning teinud kõik vajaliku, et laeva väärtus ei väheneks. XXXAS ja XXXAS palusid määrata XXXAS-i laeva hoidjaks tagasiulatuvalt alates 21.02.2011. Kohus rahuldas vastava taotluse 23.12.2011. Kohus lubas oma 21.02.2011 kohtumäärusega laeva müügi.

Oma 22.12.2011 määrusega liitis kohus tsiviilasja nr 2-11-61353 XXXAS-i hagi XXX vastu võla nõudes käesoleva tsiviilasjaga nr 2-11-529 XXXOÜ hagi XXX vastu võla nõudes.

HAGEJA I NÕUE

XXX sadamas hageja kai ääres asub huvilaev „XXX“ (edaspidi laev), mille omanikuks on kostja. Hageja on võimaldanud kostjale sadamakoha, laeva valve, kaipinna ja laoruumi laevavarude ja osade hoidmiseks. Hageja on kostjale esitanud sellega seonduvad sadamatasu igakuiselt arveid, mille eest kostja ei ole alates augustist 2010 tasunud. Lisaks sellele oli hageja sunnitud detsembris seoses tormiga teostama laeva pääste ja kinnitustöid, et ära hoida teiste laeva kõrval kai ääres olevate laevade kahjustamine ja laeva enda hukk. Päästetööde käigus paigutas hageja laeva tagasi oma algsele asukohale kai ääres, vahetades välja sildumisotsad ja paigalda lisavendrid. Hageja nõudis kostjalt esitatud arvete alusel 15 975.26 euro tasumist.

Hageja sõlmis kohtuvälise kokkuleppe XXXAS-ga, mille kohaselt hageja kinnitas, et ei ole täitnud laeva hoidmise kohustust ega tegutsenud XXX sadamas kaioperaatorina alates novembrist 2010 ning pole XXXAS-ile tasunud teenuste eest seoses huvilaevaga „XXX“ alates novembrist 2010, seega pole tema valdavas osas laevaomaniku tegelikuks võlausaldajaks. XXXAS kinnitas kokkuleppes, et ei pööra oma nõudeid huvilaeva „XXX“ sadamatasude osas XXXOÜ vastu, kuna need nõuded on tagatud merivõlaga laeva vastu ning proovib oma nõuded rahuldada sellises ulatuses nagu see on võimalik laeva sundmüügi arvelt. XXXOÜ loobus seoses sellega oma nõudest kostja vastu osas mis käsitleb arveid alates novembrist 2010.

Kokku loobus hageja I nõudest 11 498.03 euro ulatuses. Kehtima jäid hageja I nõuded, mis tulenevad arvetest T232 (summas 2 268.53 eurot) ja T268 (summas 2 208.70 eurot). Kokku

4 477.23 eurot.

HAGEJA II NÕUE

XXXAS on XXX omanik, kes üüris kaipinda XXXOÜ-le (hageja tsiviilasjas 2-11-529, edaspidi XXX). Nimetatud kai ääres seisis ja seisab mootorlaev „XXX“.

07.10.2011 sõlmisid hageja ja XXX kokkuleppe, mille kohaselt XXX kinnitas, ei ole täitnud laeva hoidmise kohustust ega tegutsenud XXX sadamas kaioperaatorina alates novembrist 2010 ning pole XXXAS-ile tasunud teenuste eest seoses huvilaevaga „XXX“ alates novembrist 2010, seega pole tema valdavas osas laevaomaniku tegelikuks võlausaldajaks. Vastutasuks XXXAS kinnitas, et ei pööra oma nõudeid huvilaeva „XXX“ sadamatasude osas XXXOÜ vastu, kuna need nõuded on tagatud merivõlaga laeva vastu ning proovib oma nõuded rahuldada sellises ulatuses nagu see on võimalik laeva sundmüügi arvelt tingimusel, et XXXOÜ loobub XXXAS hagiavalduse liitmisel tsiviilasjaga 2-11-529 oma nõudest laevaomaniku vastu osas mis käsitleb arveid alates novembrist 2010.

Hageja II väljastas kostjale järgmised arved sadamatasude eest, mis on tasumata: 30.11.2010 arve nr 117/10 summas 65 334.15 Eesti krooni (4 175.61 eurot) 31.10.2011 arve nr 98/11 summas

2-11-529

37 242.75 eurot, 01.11.2011 arve nr 99/11 summas 2 953.50 eurot. Kokku 44 371.86 eurot

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja esitas kohtule vastuse, milles ei esitanud nõuetele muid vastuväiteid peale selle, et temal ei ole seoses laevaga „XXX“ võimalik midagi teha ning et kostjat reedeti kolmanda isiku poolt. Kostja avaldas nõustumust laeva müümisega nõuete katteks ning märkis, et temal ei ole võimalik rahalisi kohustusi täita.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohus, arvestades poolte esitatut ning hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on hagejate nõuded kostja vastu esitatud asjakohastel õiguslikel alustel ning ka vastavate tõenditega veenvalt põhistatud. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hagile esitanud vaid on üksnes konstateerinud, et temal ei ole seoses laevaga „XXX“ võimalik midagi teha ning et kostjat reedeti kolmanda isiku poolt. Kostja avaldas nõustumust laeva müümisega nõuete katteks ning märkis, et temal ei ole võimalik enda rahalisi kohustusi täita. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole asjakohased ning nendest ei tulene alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt XXX tuleb mõista hageja I XXXOÜ kasuks välja võlgnevus summas 4 477.23 eurot ning hageja II XXXAS kasuks välja võlgnevus summas 44 371.86 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik