2-13-17618/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-17618

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-17618 Tsiviilasi XXXhagi XXXOÜ vastu töötasu, hüvitiste ja viivise nõudes Hagihind 1844,07 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hageja nõue 2012.a maikuu töötasu 226,20 euro saamiseks.

3. Välja mõista kostjalt XXXOÜ-lt hageja XXX kasuks 2012.a juunikuu töötasu 391,50 euro ulatuses, töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitis summas 715,55 eurot, kasutamata puhkuse eest hüvitis 90,17 euro ulatuses ja viivis ajavahemiku 10.07.2012.a kuni käesoleva otsuse tegemise päevani 30.10.2013.a eest 50,31 eurot.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta 67 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 33 % ulatuses hageja kanda. Käesolevas asjas menetluskulud pooltel puuduvad. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 AS- is Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.10.2013.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-13-17618

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

1. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Seoses hagiavalduse osalise rahuldamisega märgib kohus järgmist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 2012.a maikuu eest summas 226,20 eurot. Kohus on käesoleva tsiviilasja materjalide hulka nõudnud töövaidlusasja nr 4.4-2/2433 toimiku. Kohus leiab, et hageja nõue 2012.a maikuu töötasu osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Töövaidlusasjas esitatud tõendid ja seisukohad ei anna alust arvata, et pooltevahelistele töösuhetele oleks kohalduv hiljem 16.06.2012.a sõlmitud tööleping ning selle tingimused. Seega jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata. 2012.a juunikuu eest on hageja palunud kostjalt välja mõista töötasu summas 717,75 eurot. Kohus rahuldab hageja 2012.a juunikuu töötasu nõude osaliselt 391,50 euro ulatuses. Nimetatud nõue on õiguslikult põhjendatud ajavahemiku 16.06.2012.a kuni 30.06.2012.a eest (tunnitasu 4,35 eurot x 90 töötundi). Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhipuhkuse hüvitise 5 päeva eest summas 134,26 eurot. Kohus leiab, et tsiviilasja materjalide kohaselt on hagejal õigus saada puhkusehüvitist 3,67 päeva eest. Seega kuulub hageja puhkusehüvitise nõue rahuldamisele 24,57 (1081,27 eurot / 44 päeva) kalendripäeva töötasu ulatuses, summas 90,17 eurot (24,57 x 3,67).

2. Hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise nõue summas 715,55 eurot ja viivisenõue on õiguslikult täies ulatuses põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista viivise töötasu maksmisega viivitatud aja eest seadusjärgses määras. Seoses hageja viivisenõudega esitab kohus järgnevalt viivise summa kujunemise arvutuskäigud. Ajavahemiku 10.07.2012.a kuni 02.08.2012.a eest on kostjal õigus nõuda viivist 2012.a juunikuu töötasult 391,50 eurolt summas 2,82 eurot [((391,50 * 8 %) / 366) x 33 viivitatud päeva]. Alates 02.08.2012.a eest on hagejal õigus nõuda viivist 2012.a juunikuu töötasult 391,50 eurolt ja puhkusehüvitiselt 90,17 eurolt, summas 481,67 eurolt (töölepingu seadus (TLS) §

84 lg 1). Väljaandes Ametlikud Teadaanded on Eesti Pank Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat intressimäära avaldatud järgnevalt:

• ajavahemikul 02.08.2012.a kuni 31.12.2012.a oli intressimäär 1 % (viivitatud päevi 152) ning nimetatud perioodi viivisesumma 15,20 eurot [((481,67 eurot * 8 %) / 366) x 152 päeva];

• ajavahemikul 01.01.2013.a kuni 30.06.2013.a oli intressimäär 0,75 %;

2-13-17618

− Ajavahemiku 01.01.2013.a kuni 14.04.2013.a eest kujuneb viivise summaks kooskõlas võlaõigusseaduse § 113 lg-ga 1 (enne 15.04.2013.a kehtinud määras) 10,40 eurot [((481,67 eurot * 7,75 %) / 365) x 104 viivitatud päeva]; − Ajavahemiku 15.04.2013.a kuni 30.06.2013.a eest kujunev viivise summaks kooskõlas alates 15.04.2013.a kehtivas VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määraga 8,47 eurot [((481,67 * 8,75 %) / 365) x 77 viivitatud päeva];

• ajavahemikul 01.07.2013.a kuni käesoleva otsuse tegemiseni 30.10.2013.a on intressimäär 0,5 % (viivitatud päevi 122) ning nimetatud perioodi viivisesumma 13,42 eurot [((481,67 eurot * 8,5 %) / 365) x 122 päeva]. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TLS § 84 lg 1 alusel välja mõista viivis summas 50,31 eurot.

3. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 67 % ulatuses ((1844,07 / 1247,53)* 100), peab kohus TsMS §

163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta kostja menetluskulud 33 % ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud 67 % ulatuses kostja kanda. Kuna kostjal seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt on töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine riigilõivuvaba. Kuivõrd hageja ei ole menetluskulude väljanõudmist vastaspoolelt taotlenud, siis eeldab kohus, et hagejal menetluskulud puuduvad. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik