2-11-35773/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-35773 Tsiviilasi X X Xi hagi X Xi vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.02.2013 otsus Apellatsioonkaebuse hind 2250 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Xi apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X X X (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja X Kirsel, lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Kostja X X (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Külli Aas Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.02.2013 otsus osaliselt tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, sõnastades kohtuotsuse resolutsiooni tervikuna alljärgnevalt:

1.1 Hagi rahuldada osaliselt.

1.2 Välja mõista X Xilt X X Xi kasuks igakuine elatis 225 eurot alates 29.07.2011 kuni X X Xi täisealiseks saamiseni, võttes arvesse alates 29.07.2011 tasutud elatist summas 3 771,74 eurot.

1.3 Välja mõista X Xilt X X Xi kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 29.07.2010 kuni 28.07.2011 eest summas 1 645,43 eurot.

1.4 Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on X X kohustatud tasuma elatist X X arvelduskontole iga kuu esimeseks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „X X Xi elatusraha“.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskuludest 90% X Xi ja 10% X X Xi kanda.

Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 29.07.2011 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub X X X (hageja) mõista X Xilt (kostja) välja elatis hageja ülalpidamiseks igakuiselt 250 eurot alates hagi esitamisest selliselt, et jooksva elatise maksmise tähtpäev on iga kuu esimene tööpäev ning elatis suureneb iga aasta alguses tarbijahinnaindeksi vastava muutuse protsendi võrra. Kui aasta alguses ei ole elatise maksmise tähtpäevaks tarbijahinna indeksi suurenemine teada, palub hageja hüvitada vastav vahe järgmise elatise maksega. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates juuli 2010 kuni juuni 2011 summas 1849,66 eurot. Hagiavaldusele vastamata jätmise korral palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ja tunnistada lahend viivitamatult täidetavaks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sündis kostja ja X X kooselust 18.09.2004 hageja. Alates 2010. aasta aprillist on kostja iga kuu kandnud X X pangakontole 1500 krooni ning 2011. aastast on summaks 95,87 eurot. Märgitu ei ole piisav ning jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid kostja on väitnud, et tal ei ole võimalik rohkem tasuda. Samuti ei ole kostja täitnud poolte vahel suuliselt sõlmitud kokkulepet hüvitada pool lapse eelkooli kulust. Seega ei ole kostja siiski nõuetekohaselt täitnud oma kohustust toetada rahaliselt oma poega.

3. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 lg-st 1 on hagejal õigus saada ülalpidamist kostjalt. PKS § 99 lg-tele 1 ja 2 tuginedes leiab hageja, et ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hageja vajadustest ja tavalisest elulaadist. Hagejale ei ole teada mõjuvad põhjused, miks kostja ei saaks ülalpidamist anda elatise maksmisega. Viidates PKS § 101 lg-le 1 ja Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr

90 §-s 1 sätestatud töötasu alammäärale täistööajaga töötamise korral kuus, milleks on 278,02 eurot, leiab hageja, et igal juhul kuulub hageja nõue rahuldamisele summas 139,01 eurot.

4. Hageja igapäevased vajadused on tema senist ja tavalist elulaadi arvestades oluliselt suuremad ning vastavad kulutused on kahtlemata ka vajalikud lapse igakülgseks arenguks. Hagiavalduses märgitu kohaselt soovib hageja kindlasti tegeleda judo ja jalgpalliga ning ortopeedi soovitusel on hageja füüsise igakülgseks arendamiseks vajalik käia ka võimlemas. Hageja seadusliku esindaja arvutuste kohaselt vajab hageja ülalpidamist umbes 475 euro eest kuus. Kui arvestada ka ettenägematute kulutustega ning osta mõnevõrra rohkem riideid, võib vastav summa ulatuda umbes 525 euroni kuus. Seoses kooliminekuga suurenevad 2011. aasta septembrikuu kulud ning eelduslikult hakkavad kulud olema suuremad iga kooliaasta alguses ning jõulude ajal.

5. Hagiavalduse lisa kohaselt on hageja kulutusteks kuu lõikes kulutused toidule 47,93 eurot, transpordikulud 25,56 eurot, kommunaalkulud koos elektriga 58,69 eurot, Starman TV ja Interneti kulud 14,96 eurot, lasteaiamaks 49,91 eurot, kulutused rõivastele ning jalatsitele 85,79 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5,50 eurot, ravimikulud 5,68 eurot, kulutused telefonile 10 eurot, kulutused lasteaia-kooli üritustele 10 eurot, kulutused raamatutele, õpikutele ja koolitavetele 20 eurot, taskuraha 13 eurot, kulutused sõprade sünnipäevakingitustele 20 eurot, kulutused vabale ajale 20 eurot, kulutused treeningutele ja huviringidele kokku 68 eurot (judo 35 eurot, jalgpall 23 eurot ja võimlemine 10 eurot) ning ettenägematud kulutused 20 eurot. Hageja peab arvutustes toodud kulusid mõistlikuks ning leiab, et kuivõrd kõik kuluartiklite maksumused on kontrollitavad kaubandusvõrgust, oleks ilmselt ebamõistlik esitada kohtule vastavate summade osas täiendavaid tõendeid. Arvestades kulude kõikumist vahemikus 475-525 eurot, peab hageja mõistlikuks lugeda ülalpidamiskuludeks 500 eurot kuus, millest pool, so 250 eurot, kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja märgib ühtlasi, et erinevalt senikehtinud PKS-st ei pea kohus enam analüüsima poolte varanduslikku olukorda, vaid lähtuma üksnes lapse huvidest. Hagejale teadaolevalt PKS § 102 lg-s 1 kirjeldatud olukorda ei esine. Lähtudes PKS §

100 lg-s 4 sätestatust, mille kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, on hageja hinnangul mõistlik määrata kostjale elatise tasumiseks jooksva kuu esimene tööpäev.

6. 01.01.2011 jõustunud tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11 muudatusega seoses peab hageja oluliseks märkida, et kuivõrd elatist ei maksustata tulumaksuga, tuleb kostjalt väljamõistetavat summat käsitleda netosummana.

7. PKS § 108 sätestatust tulenevalt esitab hageja elatise nõude tagasiulatuva 12 kuu osas, juulist 2010 kuni juunini 2011. Arvestades eelpool märgitud vajalikku elatise summat kuus, so 250 eurot, on tagasiulatuva elatise summaks 3000 eurot (250 eurot x 12), millest tuleb lahutada igakuiselt tasutud 95,87 eurot, so kokku 1150,44 eurot. Seega on tagasiulatuva elatise summaks 1849,66 eurot. Hageja peab märgitud summat põhjendatuks, sest lisaks igakuistele tavakuludele kandis X Kirsel hageja huvides kulusid eelkoolile summas 408 eurot (51 eurot x 8 kuud) ning samuti tehti hageja toas remont ning osteti talle kasvamise tõttu uus voodi, mille kulu oli 255 eurot.

8. 28.11.2011 kohtule esitatud arvamuses lisab hageja, et alates septembrist 2011 on kostja tasunud 140 eurot kuus.

9. 28.01.2013 teatas hageja, et alates 01.07.2012 elab hageja Saaremaal ja Tallinna korteriga seotud kulud lõppesid novembri lõpust 2012. Hageja märkis, et lõppkokkuvõttes ei toonud hageja elukoha muutus kaasa hagejale tehtavate kulutuste muutusi ning hageja jäi oma nõude juurde.

Kostja vastuväited

10. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks ja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

11. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatisraha miinimummäärast, so 139,01 eurot kuus alates hagi esitamisest selliselt, et jooksva elatise maksmise tähtpäevaks on iga kuu 10. päev.

12. Kostja ei nõustu hageja esitatud arvestustega hageja vajaduste kohta. Kostja täitis ülalpidamiskohustust ning kandis 2010. aasta aprillist iga kuu X X pangakontole 1500 krooni (95,87 eurot). Kostjal puudub alates 03.07.2011 püsiv sissetulek. Samast kuupäevast lõppesid töösuhted ning alates 19.09.2011 on kostja töötuna arvele võetud. Kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatist hageja nõutud ulatuses.

13. Kostja ei nõustu hageja nõudega mõista välja elatis tagasiulatuvalt alates 2010 juulist kuni juunini 2011 summas 1849,66 eurot. Kostja palub kohtul arvestada tema igakuiste kulutustega, mis alates detsembrist 2010 on 719 eurot. Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku, millega hageja ei nõustunud.

14. 01.02.2013 kohtuistungil vaidles kostja osaliselt vastu ka lapse ülalpidamise kuludele ning väitis, et on peatselt teistkordselt isaks saamas.

Maakohtu otsus

15. Harju maakohus mõistis kostjalt 28.02.2013 otsusega hageja kasuks välja elatise 225 eurot kuus alates 29.07.2011 kuni hageja 18-aastaseks saamiseni, võttes arvesse kostja poolt alates 29.07.2011 tasutud elatist. Perioodi 29.07.2010 kuni 28.07.2011 eest mõistis kohus kostjalt välja 1849,66 eurot. Kohtu poolt kindlaks määratud kohtuotsuse täitmise korra kohaselt on kostja kohustatud tasuma elatist X X pangakontole iga jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

16. Kohus juhindus otsuse tegemisel PKS §-st 96, § 97 p-st 1, § 99 lg-test 1 ja 2 ning §

101 lg-test 1 ja 2.

17. Seoses asjaoluga, et alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks, märkis kohus, et PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

18. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjaolud käesolevas tsiviilasjas puuduvad.

19. Otsustades, kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindus kohus PKS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

20. Tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-37-11 punktis 12 väljendatud seisukohast, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb käesolevas kohtulahendis hinnata, kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid.

21. Hageja ülalpidamiseks vajalike kulude põhjendatuse osas arvestas kohus asjaoluga, et hageja on 8-aastane ning hindas hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi (tl 12, 65-96,139), kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.

22. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et põhjendatud kuluks toidule tuleb hageja ülalpidamisel pidada 105 eurot kuus. Asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. 105 eurot on mõistlik summa lapse toidurahaks kuus.

23. Põhjendatud kuluks transpordile pidas kohus 30 eurot kuus.

24. Kommunaalkulude ja elektri kulude osas leidis kohus, et kommunaalkulud ja elekter Sikupillis (37,64+11,07 eurot) ning kommunaalkulud ja elekter Saaremaal (24,1+7,24 eurot) on põhjendatud elamiskuludeks. Osaliselt tõendavad hageja kommunaal-ja elektrikulusid X X pangakonto väljavõtted (tl 65, 66, 72-81).

25. Starman TV ja Internet Sikupillis 16,72 eurot ning Elion TV ja Internet Saaremaal 7,3825 eurot kulud on põhjendatud. Hageja kulusid tõendavad X X pangakonto väljavõtted (tl 82-85).

26. Kohus pidas põhjendatuks taskuraha 20 eurot kuus. Hageja on taskuraha suuruse arvestuses lähtunud sellest, et kuus kuluks iga koolipäeva kohta 1 euro. 1 euro taskuraha koolipäeva kohta on mõistlik suurus.

27. Rõivaste ja jalatsite osas pidas kohus põhjendatuks kulu 71,86 eurot kuus. Asjaolu, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et ta elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Põhjendatud kulu hindamisel arvestas kohus riiete ja jalanõude hindu kaubavõrgus ja seda, et lapsel on vaja koolisümboolikaga riideid ja varem judo-riideid.

28. Põhjendatud kuluks hügieenitarvetele pidas kohus 5,2 eurot kuus. Üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris.

29. Kohus asus seisukohale, et põhjendatud on kulutada 6,98 eurot kuus ravimitele, arvestades ka sellega, et laps elab kliimas, kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.

30. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd kooliks on vaja osta kantseleitarbeid, töövihikuid, teatmeteoseid jne ning kord aastas koolikott, tuleb pidada hageja põhjendatud koolikohustuse täitmisega seotud kuluks 20,83 eurot kuus. Ka eeltoodu on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.

31. Arvestades, et tavapäraselt käivad koolis õppivad lapsed ka klassi ja/või kooliekskursioonidel ning külastavad ühiselt muuseume ja käivad teatrietendustel, pidas kohus kooliüritustega seotud põhjendatud kuluks kuus 15 eurot.

32. Raamatute osas pidas kohus põhjendatuks kulu 20 eurot kuus, arvestades seejuures raamatute hindu kaubandusvõrgus ja asjaolu, et kõiki raamatuid ei ole võimalik laenutada raamatukogust.

33. Arvestuse kohaselt käib hageja kahel sünnipäeval kuus. Kohtu hinnangul ei ole kahe sõbra sünnipäeva külastamine kuus liiga suur hulk. Sünnipäevakingi kulu peaks hõlmama mingi eakohase kingituse tegemist ja seega on põhjendatud arvestada ühe sünnipäevakülastuse maksumuseks 10 eurot, seega 20 eurot kuus.

34. Arvestades kino-, teatrija muuseumipiletite hindu, samuti seda, et hageja arenguks on vajalik osta ka mänguasju, on 30 eurot kuus vajalikuks kuluks vabale ajale.

35. Treeningute ja huviringide kulu 45,52 eurot kuus on põhjendatud. Üldteada on, et lapse füüsilise arengu ja tervise huvides on vajalik tegeleda spordiga.

36. Kohtu hinnangul ei ole ka ettenägematute kulutuste summa 30 eurot kuus liigselt suur.

37. Kõige eeltoodu alusel olid põhjendatud hageja ülalpidamiskulud perioodil 01.09.2010- 08.04.2011 kuu lõikes 663 eurot, perioodil 02.07.2011-01.07.2012 543,96 eurot kuus; 01.07-30.11.2012 rõivad ja jalatsid kokku 862,38 eurot, hügieenitarbed 61,84 eurot, ravimid jms 83,77 eurot, perioodil 01.07.2012-30.11.2012 summas 560,55 eurot kuus ning alates perioodist 30.11.2012 495 eurot kuus. Juhindudes PKS § 101 lõikes 2 sätestatust tuleb elatis kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlas summas, so ½ suuruses hageja põhjendatud ülalpidamiskulust nagu on palunud teha hageja ka hagi esitamisel. Kohtuotsuse täitmisel kuulub arvestamisele kostja tasutud elatis.

38. Kohus ei pidanud põhjendatuks väljamõistetava elatise suurust siduda tarbijahinna indeksiga, kuna PKS sellist võimalust ette ei näe. PKS sätestab, et elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

39. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist ja kostja ei ole andnud ülalpidamist piisavalt, kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele PKS § 108 alusel ka tagasiulatuvalt.

Apellatsioonkaebus

40. 27.03.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

41. Kaebuse kohaselt on maakohus rikkunud nii menetlusõiguse kui ka materiaalõiguse norme. Kostja leiab, et asjas arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite põhjal tuleb hagi rahuldada osaliselt.

42. Kohus on rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudeid. Otsus ei ole seaduslik, kuna kohus on eksinud materiaalõiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel. Samuti ei ole otsus põhjendatud, sest kohtu järeldused ei ole kooskõlas asjas esitatud tõendite ja seisukohtadega. Kohus on tõlgendanud tõendeid ja kostja seisukohti tendentslikult ning võtnud otsuse tegemisel tõendite hindamisel arvesse ainult hageja väiteid toetavad asjaolud.

43. Kostja ei ole nõus kohtuotsusega osas, milles kohus otsustas rahuldada hagi ja mõista kostjalt välja menetluskulud. Kostja juhib tähelepanu, et kohus rahuldas hagi osaliselt, kuna kostjalt mõisteti välja 225 eurot, mitte aga 250 eurot nagu hageja nõudis. Seega on ebaõige ka menetluskulude täielikult kostja kanda jätmine.

44. Samuti ei nõustu kostja maakohtu otsusega elatise perioodi 29.07.2010 kuni 28.07.2011 eest summas 1894,66 eurot väljamõistmise osas. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et senine menetlus oli teise kohtuniku – Katrin Saar´e menetluses. Kohtuistungil kinnitas hageja, et poolte vahel oli kokkulepe, millele vastavalt oli kostja kohustatud maksma elatist suurusega 95,87 eurot kuus. Antud fakt oli fikseeritud kohtuistungi protokollis, kuid jäi tähelepanuta määratud kohtunikuga. Eeltoodust lähtudes on ebaõige maakohtu otsus tagasiulatuvalt elatise 1849,66 euro väljamõistmise osas.

45. Kostja ei ole nõus transpordikuludega 30 eurot kuus, kommunaalkulude ja elektri kuluga, samuti kuludega seoses Starman TV ja Internetiga Sikupillis ja Elion TV ja Internetiga Saaremaal, taskurahaga 20 eurot kuus, rõivastele ja jalatsitele tehtavate kuludega 71,86 eurot kuus, koolitarvete kuludega 20,83 eurot kuus, kooliürituste kuluga 15 eurot kuus, raamatute kuluga 20 eurot kuus, sõprade sünnipäeva kingituste kuluga 20 eurot kuus, vabale ajale tehtavate kulutustega 30 eurot kuus ning ettenägematute kulutustega 30 eurot kuus. Põhjendamata ja tõendamata on kulud transpordile, taskurahale, rõivastele ja jalatsitele, kooliüritustele, sõprade sünnipäevakingitustele ning vabale ajale. Taskuraha osas märgib kostja, et laps õpib riigikoolis, kus on tasuta toit. Rõivaid ja jalatseid ostab kostja hagejale ise ning esitab ka sellekohased tõendid. Sõprade sünnipäevakingituste kulud ei ole hädavajalikeks kuludeks. Kommunaalkulud ja kulud elektrile Saaremaal on tõendamata. TV ja Internet ei ole lapsele hädavajalikud kulud. Põhjendatud ei ole koolitarvete kulu summas 20,83 eurot kuus. Samuti ei ole põhjendatud raamatute kulu 20 eurot kuus, arvestades, et raamatuid on võimalik laenutada raamatukogust. Põhjendamatud on ka ettenägematud kulutused 30 eurot kuus.

46. Kostja palub kohtul arvestada lapse sünniga teisest abielust. Kostja nõustub igakuise elatise maksmisega summas 175 eurot, millest rohkem ei ole kostja võimeline maksma ilma enda ja oma teiste pereliikmete huve ja õigusi kahjustamata. Kostja palub määrata elatise tasumise iga kalendrikuu eest lapse pangakontole.

Vastus apellatsioonkaebusele

47. Hageja palub jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse tühistamata, tehes sellesse täpsustuse tagasiulatuva elatisesumma osas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

48. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb kostjalt tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise summa osas arvestusliku vea tõttu osaliselt tühistada. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb jaotada teisiti ka menetluskulud. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebuss on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

49. Kohtu poolt elatise väljamõistmise aluseid reguleerivad PKS §-d 96-102, mille sisu kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

50. Maakohus on hageja nõude osas piisava selgusega seisukoha võtnud ja selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks hagi kuulub vaatamata kostja vastuväidetele otsuses märgitud ulatuses rahuldamisele. Maakohus on elatise väljamõistmisel seaduse poolt ettenähtud eeldustega põhjendatult arvestanud ja teinud igakuise elatise suuruse määramise osas seadusele vastava kohtulahendi. Apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu töös nimetatud osas ei tuvastanud. Kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis vastab maakohtu poolt tuvastatud lapse vajadustele ja kostja varalistele võimalustele elatist maksta. Kolleegiumil ei ole alust anda nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda nende pinnalt hageja nõude põhjendatuse osas maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole regulaarselt ja kohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses elatist maksnud.

51. Sarnaselt esimese astme kohtu menetluses väljendatule on kostja ka apellatsioonimenetluses endiselt seisukohal, et lapse vajadused on ülepaisutatud. Kolleegium kostja sellekohase seisukohaga ei nõustu. Nii ei ole põhjendatud kostja väide, et 30 euro kulutamine igakuuliselt hageja transpordikulude katteks on liiga kõrge. Maakohus on otsuses põhjendatult leidnud, et hageja transpordikulud on sellises summas õigustatud. Perekond elab Saaremaal väikeses alevis ning seetõttu on mõistetav sagedane vajadus sõita Kuressaarde, mis asub hageja kodust 50 km kaugusel või siis mandrile, et saada osa kultuuriüritustest või külastada hageja perekonna sõpru, sugulasi ja Tallinnas elavaid vanavanemaid.

52. Samuti on põhjendad maakohtu seisukoht kommunaalkulude ja kulude osas elektrile ning neid kinnitavatele tõenditele on kohus otsuses viidanud. On pikemata mõistetav, et elektri ja kommunaalkulude eest on vaja tasuda olenemata sellest, millises linnas või alevis elatakse. Samuti on lapsele hädavajalikuks kuluks televisioonija interneti teenusega seotud igakuised kulud. Kuna hageja on kooliealine, on internet tänapäevane ja vajalik instrument koolis antud kodutöödeks ning sõprade ja koolikaaslastega suhtlemiseks. Samuti ei ole taskuraha kulu 1 euro päevas ülepaisutatud ning kostja on seda 04.04.2012 ja 01.02.2013 toimunud kohtuistungitel ka ise möönnud.

53. Kaebuse vastuväited lapse rõivastele ja jalatsitele igakuuliselt tehtavate kulutuste osas summas 71,86 ei ole samuti põhjendatud. Kolleegium ei pea õigeks arvestada kostja poolt oma vastuväidete kinnituseks esitatud maksekviitungitega, kuna need on esitatud hilinenult. TsMS § 633 lg 5 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool seda ei tee, jätab kohus need tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Esitatud tšekid pärinevad septembrist ja oktoobrist 2012, kuid viimane kohtuistung esimese astme kohtus toimus 01.02.1013. Kuna kostja ei ole tõendite maakohtule esitamata jätmist kaebuses põhjendanud ning hageja ei ole nõustunud uute tõendite esitamisega apellatsioonimenetluses, siis ei saa kolleegium nimetatud tõenditega vaidluse lahendamisel arvestada. Olgu siiski märgitud, et ringkonnakohtule esitatud tõendid ei ole ka usaldusväärsed ega tõenda asjaolusid, millele kostja püüab viidata. Hageja kinnitusel ei ole tal kviitungitel näidatud esemeid ning lisaks, pidades silmas tšekkidelt nähtuvaid septembrikuu kulutusi summas 279,11 eurot, lükkab sellise summa väidetav kulutamine hageja tarbeks ühelt poolt ümber kostja väited tema suutmatuse kohta elatist hageja poolt nõutud summas maksta ning teiselt poolt vastuväited, et riideid ja jalanõusid on võimalik odavalt soetada.

54. Kolleegium ei nõustu ka kostja vastuväitega, mis puudutab hageja ülalpidamisega seotud ettenägematuid kulutusi, mida maakohus on pidanud põhjendatuks summas 30 eurot. Kolleegiumi arvates ei ole nimetatud summa ülepaisutatud ning usutavad on hageja selgitused, et tegemist on kuluga, mida on tulnud teha planeeritud eelarve väliselt nt seoses telefoni kaotamiste, kohustusliku suusaveerandi tõttu muretsetud suusavarustuse või planeeritud eelarve vahenditest ostetud jalanõude või rõivaste ootamatute purunemiste tõttu. Pidades silmas hageja vanust, on sedalaadi kulutuste lisandumine ülalpidamisele ka tulevikus paratamatu.

55. Kostja pahameel selle üle, et kohus ei ole väidetavalt pööranud piisavat tähelepanu kostja kohustusele pidada ülal ka last teisest abielust, ei ole põhjendatud, kuna asjaolusid ega tõendeid, millest võiks järeldada, et maakohtu poolt väljamõistetud ulatuses elatise maksmise kohustus seab ohtu kostja teise lapse ülalpidamisega kindlustatuse, kohtule esitatud ei ole. Kostjal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et vanema elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel peavad lapse huvid olema PKS § 123 kohaselt tähelepanu keskmes. Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslase kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku regulaarse elatise. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Kostja on terve ja töövõimeline mees, kellel tuleb leida võimalus hagejale kohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses elatise maksmiseks ja ka oma teise lapse võrdväärseks ülalpidamiseks. Põhjendusi, miks kostja ei saa leida tasuvamat tööd, ei ole kohtule esitatud. Üksnes asjaolu, et kostja pragune töö vastab tema eelistusele või kutsealasele ettevalmistusele, ei anna laste huve silmas pidades põhjust elukutsele mittevastavaid, kuid tulusamaid töö leidmise võimalusi kõrvale heita või välistada ümberõpet. Ülalpidamiskohuslase ülesanne laste eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülapidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. Õige on maakohtu viide PKS § 102 lg 2 esimesele lausele, mille järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

56. Maakohus ei ole eksinud ka elatise väljamõistmise perioodi osas ning on õigesti mõistnud välja elatise ka tagasiulatuvalt. Siiski tuleb parandada maakohtu otsusesse sattunud arvestuslik viga ja mõista tagasiulatuv elatis välja summas 1 549,66 eurot. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et kostja on maksnud perioodil 29.07.2010 kuni 28.07.2011 elatist kokku summas 1054,57 eurot. Seega tuleb nimetatud summa tagasiulatuvalt väljamõistmisele kuuluvast elatisest maha arvestada. Tagasiulatuvalt väljamõistmisele kuuluva elatise summa on niisiis mitte 1 849,66 eurot vaid 1 645,43 eurot (2700-1054,57=1645,43).

57. Kaebaja soov, et igakuine elatis peaks laekuma hageja arvele, ei tulene seadusest. Maakohtu poolt määratud otsuse täitmise kord, mille kohaselt peab elatis laekuma hageja ema arveldusarvele, kes hageja kasvatamisega ja tema vajaduste eest hoolitsemisega peamiselt tegeleb, on kooskõlas PKS §-ga 127, mille kohaselt hõlmab vanema varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara.

58. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu peab kolleegium õigeks jätta 10% apellatsioonimenetluse kuludest hageja ja 90% kostja kanda. Kuna maakohu mõistis välja elatise väiksemas summas kui hagis taotletud ning ringkonnakohus vähendas maakohtu poolt välja mõistetud tagasiulatuva elatise suurust, peab kolleegium õigeks jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel sarnaselt apellatsioonimenetluse kulude jaotusele ka esimese astme kohtu menetluskulud. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav