2-13-28088/31 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-28088 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise vähendamise nõudes Hagihind

1 269 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat XXX(e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kohtuistung 28.10.2013 Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta tsiviilasjas nr 2-08-1204 Harju Maakohtu 15.09.2008.a. kohtumäärusega kinnitatud elatise suurust ja välja mõista XXX XXX(sündinud XXX.a.) kasuks elatis XXX ülalpidamiseks igakuuliselt summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot alates 03.06.2013.a. kuni XXX täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on XXX kohustatud punktis 2 sätestatud rahalised kohustused täitma XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX iga kuu 5. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „XXX elatis“.

4. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Välja mõista XXX 150 eurot riigituludesse 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Resolutsiooni punktis 5 nimetatud kohustus tuleb hagejal täita 60 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kohustuse täitmata jätmisel võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus kohtuotsuse resolutsiooni punkti 5 osas saata sundtäitmisele. Kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni kohustuse täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sündis hageja ja kostja seadusliku esindaja kooselust XXX.a. ühine laps

XXX. 15. septembril 2008.a. kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-08-1204 kohtuliku kompromissi korras elatise maksmise kokkuleppe selliselt, et hageja kohustus maksma kostja seaduslikule esindajale igakuiselt elatist lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni ehk 191.73 eurot alates 01. oktoobrist 2008.a. iga kuu 5. kuupäevaks kostja seadusliku esindaja arveldusarvele. Lapse viibimiskoht on käesoleval ajal osaliselt ema juures ja osaliselt isa s.o. hageja juures. Hageja töötab osalise koormusega ettevõttes XXXOÜ. Arstliku ekspertiisiga on tuvastatud tema töövõime kaotus 60 %. Hagejal vara puudub. Ainus sissetulek on palk, mille suurus on keskmiselt 317 eurot neto. Hageja ei ole võimeline kohtumäärusega väljamõistetud elatist tasuma ning seetõttu on tekkinud ka elatise võlgnevus. Hageja igakuised kohustused panga ees moodustavad 234.25 eurot. Lisaks laenukohustustele on hagejal igakuised püsikulud summas

446 eurot. Siiani on hageja saanud toetust oma emalt ja elukaaslaselt, kuid ilmselgelt on kohustuste maht talle ülejõu käiv. Kuna laps elab küllalt suure aja ka isa juures, siis tähendab, et hageja toetab lapse arengut lisaks oma piiratud rahalistele võimalustele ka faktiliselt. Hagejal tuvastatud töövõime kaotus 60 % tähendab, et ta ei ole võimeline tavapärases mahus sissetulekuid kindlustama. Kuigi töövõime osaline kaotus on tuvastatud alles käesoleva aasta veebruaris, on hageja töötanud oma praeguses töökohas halva tervise tõttu alates tööle saamisest osalise koormusega. Tänu paindlikule töögraafikule on tööandja sellega siiani leppinud, kuid kõrgemalt tasustatavat tööd hageja elukoha läheduses ei leidu. Kuna hageja majanduslik ja tervislik seisukord on võrreldes 19. jaanuari 2012.a. kokkuleppe kinnitamisest oluliselt halvenenud, siis ei ole hagejal võimalik kokkuleppes kokkulepitud elatist 191 eurot kuus edasi maksta. Hageja rõhutab, et laps viibib väga suure osa oma ajast hageja juures, mistõttu ei oleks elatise niivõrd suures ulatuses maksmine põhjendatud. Hageja palub vähendada elatise suuruse

50 eurole alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja seisukohad

Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei viibi mitte isa, vaid vanaema juures ning lapse vajadused on vaid kasvanud. Kostja kui vanema kohustused ei ole vähenenud. Põhiliselt elab laps ema juures. Kostja emal sissetulek hetkel puudub. Hagejal, kostja isal oli korter, mille ta kirjutas hiljuti oma ema nimele, kuid ise elab korteris siiani ning maksab laene. Kostja ei saa aru, miks hageja maksab laenu korteri eest, mida temal ei ole. Ka kostja emal on laenud, mida ta peab tasuma, mis ei tähenda, et ta eiraks oma lapsevanemakohustusi. Kostja esindaja palub kohtul arvestada kostja s.o. lapse huvidega.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusoaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Tuvastatud on, et Harju Maakohtu 15. septembri 2008.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-08-1204 on kinnitatud kompromiss, mille kohaselt XXX kohustus maksma lapse XXX seaduslikule esindajale igakuiselt elatist lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni ehk 191.73 eurot alates 01. oktoobrist 2008.a. iga kuu 5. kuupäevaks XXX seadusliku esindaja arveldusarvele (t.l. 6-7).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud.

Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-33-11).

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le

1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2013.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 320 eurot ja pool sellest moodustab 160 eurot.

Pooled ei vaidle, et lapse vajadused seoses elatise väljamõistmise ajaga oleksid muutunud. Kostja esindaja sõnul on kostja vajadused isegi suurenenud, kuid käesolevas tsiviilasjas pooled lapse vajaduste üle ei vaidle. Vaidlust ei ole, et kostja ema, kelle juures kostja elab, hetkel ei tööta.

Hageja palub elatist vähendada seoses tema varalise seisundi muutumisega võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Tuvastatud on, et hagejale määratud töövõimekaotuseks 60 % (t.l. 26). Pooled ei vaidle, et kostja sissetulekud ja võime töötada seoses töövõime kaotusega on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga.

Hageja väidete kohaselt ei ole tema varalisest seisundist tulenevalt võimalus täita lapse ülalpidamiskohustust suuremas määras kui 50 eurot kuus.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus tegi kindlaks, et hageja keskmine sissetulek on 369.14 eurot (t.l. 27). Kohus leiab, et hageja võlaõiguslikud kohustused (t.l. 8-23, 28-29) ei saa olla tähtsamad kui kostjal seadusest lasuv kohustus oma last ülal pidada. Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Hageja väide, et lapse tema või vanaema juures viibimisel kantakse lapse igapäevaste vajaduste kulud, ei saa kohtu arvates tasaarvestada lapse igakuulisi vajadusi, mida kannab lapsevanem, kelle juures laps elab. Hageja ei ole esitanud tõendeid, missuguses ulatuses ta kannab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi. On üldteada, et seoses lapsest lahus elava lapsevanema ja lapse suhtlemisega kaasnevad lisaks elatise maksmise kohustusele kulutused lapsele, mil laps viibib teise lapsevanema juures. Samas ei pea kohus õigeks tasaarvestada mingis ulatuses elatise maksmise kohustust seoses asjaoluga, et laps aeg-ajalt isa juures viibides seal sööb või, et lapsele peetakse vajalikuks teha kingitusi. Kostja on veenvalt vastanud, et seoses lapse viibimisega vanaema juures ei ole kostja ema kohustused lapse vajaduste rahuldamiseks vähenenud. Kohtu arvates peab hageja tema kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutama enda ja oma lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna hageja sissetulek on

369.14 eurot (neto töötasu 317 eurot hageja sõnul), siis hageja sissetulekust on võimalik tagada oma lapse ülalpidamiseks vähemalt miinimumelatise euro tasumine lapse miinimumvajadustest lähtuvalt, kusjuures samasugune summa jääks seega hagejale hageja enda ülalpidamiseks.

Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja muuta Harju Maakohtu 15.09.2008.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-08-1204 kinnitatud elatise suurust ja hagejalt välja mõista elatis kostja XXX ülalpidamiseks igakuuliselt 160 eurot alates hagiavalduse esitamisest s.o. 03.06.2013.a. kuni XXX täisealiseks saamiseni s.o. kuni 31.01.2018.a.

Kohus ei hinda tõenditena Eesti Töötukassa otsuseid 25.11.2011 ja 30.11.2011.a. (t.l. 24-25), sest neil ei ole asja lahendamisel tähtsust.

Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus andis 25.06.2013.a. määrusega Aivo Saksale menetlusabi vabastades XXX täielikult hagiavalduse esitamiselt riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, tuleb hagi esitamiselt tasumisele kuulunud riigilõiv välja mõista hagejalt.

Hagilt hinnaga 1 269 eurot tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu soodusmääras 150 eurot. Kohus mõistab hagejalt välja 150 eurot riigituludesse.

TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Võttes arvesse hageja majanduslikku seisundit, peab kohus mõistlikuks määrata, et väljamõistetud 150 eurot tuleb riigituludesse tasuda 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik