1-12-1659/65 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1659 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.V (G.V) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.V määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu

1. tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 29.05.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 G.V

ja § 121 järgi ning teda karistati 11 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1, 2 alusel suurendati mõistetud karistust 27.10.2011 Tartu Maakohtu otsusega G.V-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel asendati vangistus 1140 tunni üldkasuliku tööga.

07.01.2013 Tartu Maakohtu määrusega pöörati G.V-le mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 7 kuud täitmisele. Karistuse kandmise aeg algas 04.01.2013 ja lõpeb 04.08.2014. Õigus taotleda elektroonilise valvega ennetähtaegset vabastamist tekkis 14.07.2013.

2. vangistusest tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 02.10.2013 määrusega jäeti G.V elektroonilise valve alla vabastamata.

2.1 Maakohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse, leidis, et G.V tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Kohus põhjendas oma seisukohta alljärgnevalt.

2.2 on varem olnud kriminaalhooldusel ja ei ole selle nõuetega toime tulnud, s.o ta G.V rikkus registreerimiskohustust ja ei teinud ära ÜKT tunde. Peale selle on G.V vabaduses tarvitanud suurtes kogustes alkoholi ja alkoholijoobes toime pannud kuritegusid. Selle riski maandamiseks ei ole midagi reaalset ette võetud. Siinjuures on tema poolt uue kuriteo toimepanemise riski vangla hinnanud silmapaistvalt kõrgeks: mittevägivaldse kuriteo osas 52% ja vägivaldse kuriteo osas 36%. Lisaks on G.V olnud tagaotsitav karistuse kandmiselt kõrvale hoidumise eest. Kuritegude dünaamika näitab tendentsi raskemate kuritegude poole.

G.V paljasõnalistest lubadustest minna tööle ja hakata elama seaduskuulekat elu jääb väheks ega võimalda käesoleval ajal kriminaalhoolduse rakendamist ja tema tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve alla.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3. taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest G.V vabastamist. 3.1 märgib, et tal on naine ja kaks alaealist last. Naine on lastega kodune ja tööl käia G.V ei saa, mistõttu neil on väga raske. Talle määratud sotsiaalprogrammi ei ole ta läbinud, kuna on lätlane ja eesti keelest üldse aru ei saa. Vene keelest saab ta aru väga halvasti, mis välistab ka vanglas eesti keele õppimise, kuna seda ei õpetata läti keele baasil.

4.

Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2013 määrusega määrati süüdimõistetu G.V määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 25.10.2013. Prokurör määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on G.V puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et G.V ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada. G.V on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesolevalt kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise ja varguste eest. Tartu Maakohtu 29.05.2012 otsusega karistati teda vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga ning teda kohustati tegema üldkasulikku tööd, alluma kontrollnõuetele ja täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. G.V jättis täitmata registreerimiskohustuse, lahkus ametnikku teavitamata oma elukohast pikemaks ajaks (5 kuuks), hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja teda tuli tagaotsitavaks kuulutada. Seega ei täitnud tema suhtes käitumiskontrollnõuete kohaldamine oma eesmärki.

Oluline on märkida, et isiku vangistusest vabastamisel elektroonilise valve alla, tuleb tal kohaneda veelgi rangemate nõuetega, sest tema liikumisvabadus saab olema oluliselt piiratum. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtul veendumus, et G.V suudaks vabaduses täita talle määratavaid kontrollnõudeid, kohustusi ning pidada kinni elektroonilise valve tingimustest. Seda kohtu arvamust kinnitab ka kriminaalhooldusametniku seisukoht, mille kohaselt ei ole G.V võimalik elektroonilisele valvele allutada, kuna tal puuduvad täpsus-, vastutusja kohusetunne.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd vabaduses oli G.V probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis viis ka kuritegude toimepanemisele, siis puudub alus arvata, et käesolevalt vangistusest vabanedes suudaks ta alkoholi tarvitamisest hoiduda. See aga on riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemisel.

8. enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, Määruskaebusest nähtuvalt palub G.V

rõhudes perekonna heaolule. Ringkonnakohus märgib, et toodud argument ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Varasemalt on G.V vargusi toime pannud just materiaalsete vajaduste rahuldamiseks ning kuna tema perekond on käesolevalt sotsiaalabi saaja, siis tuleneb ka majanduslikust olukorrast täiendav oht, et G.V võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid.

9. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid G.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada.

10. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas