2-13-50202/5 · 2-13-50202/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-13-50202 1 (2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 30.oktoober 2013, Pärnu Tsiviilasja number 2-13-50202 Tsiviilasi G. K. hagi R. K. vastu isaduse vaidlustamiseks Tsiviilasja hind 3500 € Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G. K. (registrikood.), Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Tartu (e- post: priit.tartu@gmail.com) Kostja: R. K. (alaealine), kostja seaduslik esindaja L. K. RESOLUTSIOON 1. Jätta G. K. lepingulise esindaja poolt allkirjastatud ja kohtule esitatud hagiavaldus isaduse vaidlustamiseks menetlusse võtmata ja tagastada esindajale. 2. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 24.10.2013 saabus kohtule veebilehe www.e-toimik.ee kaudu vandeadvokaat Priit Tartu poolt digitaalselt allkirjastatud G. K. hagiavaldus alaealise R. K. vastu isaduse vaidlustamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja lepinguline esindaja on hagiavalduses õigesti viidanud, et perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 alusel on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on omaks võetud ning PKS § 95 kohaselt isaduse vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu.

TsMS § 217 lg 1 järgi menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Isaduse vaidlustamise hagi esitamisel näebki seadus ette teisiti: PKS § 92 lg 1 sätestab, et isaduse

2-13-50202 2 (2) vaidlustamise hagi võib esitada üksnes isiklikult. Seega ei saa G. K. esitada isaduse vaidlustamise hagi kohtule advokaadi vahendusel. G. K. hagi on kohtule esitatud selleks õigustamata isiku poolt ning TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.

Kohus leiab, et tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega TsMS § 3401 lg 1 tähenduses. Kohtul ei ole alust kahelda advokaadil selles asjas esindusõiguse olemasolus (TsMS § 226 lg 1 viimase lause järgi tuleb advokaadi esindusõigust eeldada), kuid hagi kohtule üksnes isiklikult esitamise õigust ei saa esindaja teostada, mistõttu ei ole esindaja poolt hagiavalduse esitamine puudusena kõrvaldatav sarnaselt ebaselge esindusõigusega või esindusõiguseta isiku poolt hagi esitamisega. Seetõttu kohtul ei ole alust enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist jätta seda käiguta ja määrata tähtaega puuduse kõrvaldamiseks.

TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega ei ole G. K. takistust esitada sama hagi isiklikult uuesti kohtusse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib lahendis menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kohtult hagi esitamise eest tasutud riigilõivu tagastamist.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik