2-13-38791/25 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-38791 Tsiviilasi Rait Zirpi hagi S. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 27. septembri 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rait Zirpi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Rait Zirp (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Vastustaja (kostja): S. K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 27. septembri 2013. a määrus ja saata asi maakohtule hagi osaliselt menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Rait Zirp esitas 22.08.2013. a hagiavalduse S. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Viru Maakohus jättis 29.08.2013. a määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavalduses toodud andmed ei olnud vastavuses esitatud laenulepingust nähtuvate andmetega. Kohtule jäi selgusetuks nõude suurus. Kohus märkis kohtumääruses, et nõuete täpsustamise järgselt tuleb hagejal kontrollida tema poolt nimetatud hagihinda ning tasutud riigilõivu vastavust sellele. 29.08.2013. a esitas hageja uue laenulepingu, milles sisalduvad summad olid kooskõlas hagiavalduses esitatud summadega. Samas ei kontrollinud hageja vaatamata kohtu märkusele hagihinda ega riigilõivu piisavust. Viru Maakohus jättis 18.09.2013. a määrusega hagiavalduse teistkordselt käiguta, kuna kohus leidis, et hageja ei ole tasunud piisavalt riigilõivu. Nimelt esitas hageja nõuded järgmistes summades: põhivõlgnevus 200 eurot, tasud teadete eest 5 eurot, intressid 50 eurot, viivis 409,50 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 1277,50 eurot, hagi algatusega seotud tasu 95 eurot. Seega oli hagihind kohtu arvutuste kohaselt 2037 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tuleb hagihinnalt kuni 2500 eurot tasuda riigilõivu 200 eurot (kui hagiavaldus on esitatud AET-i kaudu). Hageja on tasunud riigilõivu summas 175 eurot. Viru Maakohtu 18.09.2013. a määrusele esitas hageja vastuse, milles ta leidis, et kohus on valesti käsitlenud 95 euro suurust nõuet leppetrahvina, kuna tegemist on hoopis menetlusega seonduvate kuludega.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus keeldus 27.09.2013. a määrusega Rait Zirpi hagi menetlusse võtmisest.

Vastavalt TsMS § 3401 lg-le 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Nimelt on kohus kahel korral juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et tal tuleb kontrollida hagihinna õigsust ja tasuda vajadusel täiendavat riigilõivu, sh on kohus viimases käiguta jätmise määruses nimetanud konkreetse summa, mis hagejal tuleb tasuda. Vaatamata kohtu nõudmisele ei ole hageja täiendavat riigilõivu tasunud. Hagiavalduses esitatud nõude (95 eurot) näol on tegemist lepingu punktis 1.9.1 kokku lepitud leppetrahviga. Kuigi hageja on väitnud, et tegemist on menetluskuluga, ei nähtu asja materjalidest, et hagejal oleks tekkinud kohtuväliseid kulusid. Hageja ei ole selliste kulude tekkimist tõendanud. Lepingus sellise määratlemata kulude katteks tasutava summa kokkuleppimine on kohtu hinnangul sisuliselt leppetrahv ning nimetatud summa tuleb arvestada kõrvalnõudena hagihinna juurde.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Rait Zirp esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt ei ole lepingu p-s 1.9.1 sätestatud kulu (menetluse algatamisega seotud kulu) kõrvalnõue, mida tuleb arvestada hagihinna arvutamisel. Nimetatud kulu on kohtuväline kulu (TsMS § 144 p 4). Maakohus on ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 27. septembri 2013. a määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi osaliselt menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest hagiavalduselt ei ole tasutud riigilõivu täies ulatuses. Hageja on tasunud hagilt hinnaga 1942 eurot riigilõivu summas 175 eurot. Hageja ei arvestanud hagihinna hulka lepingu p-s 1.9.1. kokku lepitud tsiviilkohtumenetluse algatamisega seonduvat kulu summas 95 eurot, sest hageja hinnangul on tegemist TsMS § 144 p-s 4 toodud kohtuvälise kuluga.

Ringkonnakohus leiab, et lepingu p-s 1.9.1 kokku lepitud kulu näol ei ole tegemist TsMS § 144 p-s 4 toodud kohtuvälise kuluga. Hagi esitamisega võivad kaasneda kulud, kuid nende suuruse määrab seadus (riigilõiv) ja kokkulepped (hageja kasutab näiteks õigusabi). Kui asja alustamisega seotud reaalsed kantud kulud ületavad lepingu p 1.9.1. määra, siis see ei välista nende kindlaksmääramist TsMS-i alusel. Kas tegemist on kuluga, mida analoogia alusel võib käsitleda VÕS §-s 1131 toodud sissenõudmiskuluna, või muu kuluga, saab selgitada lepingu tõlgendamise kaudu.

Maakohus keeldus ebaõigesti hagiavalduse täies ulatuses menetlusse võtmisest. TsMS § 147 lg 2 kohaselt, kui ühes avalduses on esitatud mitu nõuet või taotlust ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, ei või seda nõuet või taotlust jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu menetlusse võtmata. Hageja on tasunud riigilõivu hagilt hinnaga 1942 eurot. Selles osas oleks maakohus saanud hagi menetlusse võtta. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule hagi nõuete osas, millelt on tasutud riigilõiv, menetlusse võtmise otsustamiseks.

Nõude osas, millelt hageja ei ole riigilõivu tasunud, võib maakohus jätta hagi selles osas läbi vaatamata TsMS § 147 lg 3 lause 2 kohaselt.

6. Maakohus võtab menetluskulude jaotuse osas seisukoha asja lõpplahendis.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi