3-13-1562/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHalduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.
Legislator headnote
AI generated3-13-1562/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.
Full text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number 3-13-1562 Otsuse kuupäev
14. oktoober 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla kodukorra p 7.1.39 tühistamiseks osas, millega keelatakse kinnipeetavatele kann Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Martin Villems Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 13. novembrini 2013. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtu seisukoht
1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.
2. Kaebaja on vaidlustanud Tartu Vangla kodukorra p 7.1.39 osas, millega keelatakse kinnipeetavatele kann. Kaebaja esitas 14.04.2013 tartu Vanglale taotluse kinnipeetavate isiklike asjade laost mõõdukannu kambrisse lubamiseks. 15.05.2013 kirjaga jäeti taotlus Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.39 rahuldamata. Kaebuse kohaselt olid kannud Tartu Vanglas aastatel 2002 kuni 2012 lubatud ning kannu keelamine julgeolekukaalutlustel on ebaproportsionaalne, kuna vastustaja ei ole toonud ühtki näidet seoses kannu ohtlikkusega.
Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra seletuskirja punktis 7.1.39, Justiitsministeeriumi 12. juuli 2013. a vaideotsuses nr 11-7/13- 837-11 (tlk 2) ja Tartu Vangla 13. augusti 2013. a vastuses kaebusele (tlk 20-21) on ammendavalt ja selgelt vastatud kõigile kaebaja poolt kaebuses esitatud väidetele. Kohus nõustub toodud põhjendustega ning jätab kaebuse rahuldamata. Kohus järgib otsuse tegemisel Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra seletuskirja punktis 7.1.39, Justiitsministeeriumi 12. juuli 2013. a vaideotsuses ja Tartu Vangla 13. augusti 2013. a vastuses toodud põhjendusi ning teeb otsuse HKMS § 169 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata.
3. Kaebaja ei ole esitanud halduskohtule ühtegi arvestatavat väidet, mis võiks vastustaja seisukohti ümber lükata. Vangistusega kaasneb paratamatult teatud ebamugavustunne, kuid kannu kambris hoidmise keelamisega kaasnev võimalik ebamugavus ei riiva isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavatele subjektiivset õigust kasutada vanglas tema poolt soovitud tarbeesemeid. Kaebaja ei ole põhjendanud, milleks tal mõõdukannu vaja on ning mis põhjusel ei piisa talle Tartu Vanglas lubatud toidunõudest, sh kahest kausist ja kruusist ning kuni kahest läbipaistvast plastikust säilituskarbist kogumahuga kuni 1 liiter. Kohus märgib, et kannu keelamine ei saa alandada kaebaja inimväärikust ning kohus ei pea võimalikuks ka muude, kaebuses nimetamata kaebaja õiguste rikkumist kannu puudumisel. Vastustaja poolt välja toodud julgeolekukaalutlused seoses läbiotsimise raskendamisega ja kannu võimalikul purunemisel saadavate suurte teravate kildude kasutamisega ründamisel kaaluvad üles kaebaja subjektiivse soovi valida talle meelepäraseid tarbeesemeid.
Kaebaja väide seoses kannu varasema lubatavusega ei ole asjakohane. Riigikohtu halduskolleegium on 25.10.2012. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-12 märkinud, et õiguspärase ootuse tekkimine on välistatud, sest seadusandja poolt vangistusseaduse § 15 lg-s 4 tehtud reservatsioonist tulenevalt võidakse varem lubatud esemeid keelata. Kinnipeetav ei saa eeldada, et julgeolekusituatsioon ja vangla hinnang eseme ohtlikkusele aja jooksul ei muutu. Lisaks nähtub vangla esitatud dokumentidest, et kaebaja poolt soovitud kannu sai ta 11.02.2013 maksikirjaga Tallinna Vanglas ning kannu osas märgiti juba Tallinna Vanglas, et see tuleb kätte anda vabanemisel (vt tlk 26).
Tartu Vangla kodukorra punktiga 7.1.39 kannu keelamine on õiguspärane, piirangu legitiimseks eesmärgiks on julgeolekukaalutlused, tegemist on proportsionaalse abinõuga ning muuhulgas on täidetud koormava haldusakti andmiseks piisaval määral põhjendamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt jääb kohus seisukohale, et vaidlustatud Tartu Vangla kodukorra punkti osaliseks tühistamiseks puudub alus.
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Eda Muts kohtunik