2-13-13827/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-13827

Tsiviilasi

Osaühingu XXX hagi Korteriühistu XXX vastu

20. märtsi 2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse

tunnustamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing XXX, registrikood XXX, asukoht

XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Valdo Lips,

e-post valdo.lips@borenius.ee

Kostja: Korteriühistu XXX, registrikood XXX, asukoht

XXX/XXX

Kostja seaduslik esindaja I: juhatuse liige XXX,

e-post XXX

Kostja seaduslik esindaja II: juhatuse liige XXX,

e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17. oktoobril 2013, millel osalesid hageja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Valdo Lips, kostja

seaduslik esindaja XXX ja nõustaja Anneli Annus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et kostja Korteriühistu XXX (registrikood 80318845) 20. märtsi 2013

üldkoosoleku otsused põhikirja punkti 6.4 muutmise (koosoleku protokolli

punkt 2) ja juhatuse liikme XXX valimise (protokolli punkti 6 teine pool) kohta

on tühised.

3. Jätta 27. märtsi ja 8. oktoobri 2013. aasta kohtumäärustega rakendatud hagi

tagamise abinõud kehtima kuni käesoleva otsuse jõustumiseni.

4. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

2-13-13827

2 (6)

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing XXX(edaspidi „hageja”) esitas 26. märtsil 2013 veebilehe www.e-toimik.ee

kaudu kohtule hagiavalduse Korteriühistu XXX (edaspidi „kostja”) vastu kostja

20. märtsi 2013 üldkoosoleku otsuste (põhikirja muutmine, juhatusse uue liikme valimine)

tühisuse tunnustamise või teise võimalusena kehtetuks tunnistamise nõudes.

2. Kohus tagas hagi hageja soovitud viisil 27. märtsi 2013. aasta määrusega ja võttis

hagiavalduse 5. aprilli 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas 7. mail 2013 vastuse

hagile ja hageja esitas 22. mail 2013 arvamuse kostja vastuse kohta. Kohus selgitas pooltele

kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist 16. septembri 2013. aasta määrusega, misjärel

pooled esitasid täiendavad kirjalikud seisukohad.

3. Hageja taotlusel rakendas kohus 8. oktoobri 2013. aasta määrusega täiendava hagi tagamise

abinõu.

4. Kohus kuulas pooled ära 17. oktoobri 2013 kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

5. Hageja nõuab kostjalt kostja üldkoosoleku kahe otsuse (põhikirja muutmine, juhatusse uue

liikme valimine) tühisuse tunnustamist või teise võimalusena kehtetuks tunnistamist. Hageja

põhiväited hagi aluse ja eseme kohta on järgmised:

− kostja on korteriühistu, kelle hallatavas elamus kuulub hagejale üheksa korteriomandit

(osa neist kaasomandis) ja hageja on kostja liige;

2-13-13827

3 (6)

− 20. märtsil 2013 toimus kostja liikmete üldkoosolek (edaspidi „koosolek”), millel muu

hulgas võeti vastu otsus kostja põhikirja p 6.4 muutmiseks ja valiti uus juhatuse liige

XXX– need kaks otsust soovib hageja hagiga vaidlustada (edaspidi koos „vaidlustatud

otsused”);

− vaidlustatud otsused on tühised või teise võimalusena kehtetud, sest

o koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud sellega, et kumbki vaidlustatud

otsustest ei olnud märgitud ega õiguspäraselt lisatud koosoleku päevakorda,

o hagejal ei lubatud koosolekul osaleda, sh sõna võtta, ettepanekuid teha ega

hääletada, ning

o vaidlustatud otsused ei vasta headele kommetele, sest hagejalt võeti hääleõigus

kasutades selleks vahendeid, mis ei ole kooskõlas heade kommetega;

− lisaks on põhikirja muutmise otsus kehtetu veel ka põhjusel, et

o selle poolt ei antud piisavalt hääli (vajalik oli 2/3 kõigist häältest ehk 16 häält,

aga anti 14 poolthäält) ja

o otsus on vastuolus seadusega, sest kehtiv õigus ei võimalda korteriühistu

liikmelt hääleõigust ära võtta.

6. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− vaidlustatud otsused on õiguspärased, st need ei ole tühised ja puudub alus nende

kehtetuks tunnistamiseks;

− koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud, sest

o põhikirja muutmise päevakorrapunkt võeti päevakorda kostja ühe liikme enne

koosolekult saadetud kirja ja samal koosolekul tehtud otsuse alusel,

o samuti võis otsustada uue juhatuse liikme valimise, sest koosolekul osalesid

kõik kostja liikmed ja kõik 14 hääleõiguslikku liiget toetasid otsust;

− hageja hääleõigust koosolekul piirati kooskõlas põhikirjaga, sest hagejal oli enne

koosoleku algust võlg ühistu ees;

− koosolekul vastu võetud põhikirjamuudatus on kooskõlas seadusega, korteriühistu

liikme hääleõigust võib põhikirjaga piirata; õiglane ei ole praegune olukord, kui iga

keldriboks annab samasuguse hääleõiguse nagu elamus olev korter.

8. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

Käesolevas asjas on seni lahendamata kostja 30. septembri 2013 taotlus mitte käsitleda hagile

lisatud videosalvestisi (osalised ülesvõtted koosoleku käigust) tõendina ilma salvestuses

osalevate inimeste kirjaliku nõustolekuta. Kohus on varem juba otsustanud viidatud tõendi

vastuvõtmise 16. septembri 2013. aasta määrusega, mistõttu kohus kontrollib üksnes, kas on

alust viidatud määrust tõendi vastuvõtmise osas muuta. Kohus leiab, et korteriühistu

koosoleku videosalvestise tegemine ja selle kohtus koosoleku käigu kohta tõendina

2-13-13827

4 (6)

kasutamine ei riku Põhiseaduses ega isikuandmete kaitse seaduses sätestatud ning tegemist on

lubatava tõendiga.

11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

− hageja on kostja liige, sest talle kuulub kostja hallatavas elamus üheksa korteriomandit

kahekümne kolmest (tlk 18–42), kusjuures kolm korteri osas on hageja kaasomanik

aga kaasomanike kokkuleppe (tlk 53–54) järgi ühistu liikmeks;

− koosolekul viibisid või olid esindatud kõik kostja liikmed (tlk 43 ja 114), aga

tulenevalt kostja põhikirja (tlk 44–52) p-st 6.4 ei loetud hagejat hääleõiguslikuks ega

arvatud tema hääli ka kvoorumi hulka;

− koosolekul võeti 14 poolthäälega muu hulgas vastu otsus kostja põhikirja p 6.4

muutmiseks (koosoleku protokolli (tlk 87–93) p 2) ja valiti uus juhatuse liige XXX(p 6

teine pool) – need otsused on hageja hagiga vaidlustanud.

12. Hageja nõuab esimese võimalusena vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamist ja teise

võimalusena nende kehtetuks tunnistamist. Vastavalt TsMS § 370 lg-le 2 ja § 442 lg 8

viimasele lausele on kohus seotud hageja esitatava nõuete lahendamise järjekorraga

(Riigikohtu 10. aprilli 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 18 teine lõik, selles

viidatud 19. detsembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 24, aga ka nt

5. novembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-08, p 22).

13. Hageja nõude esimese alternatiivi (otsuste tühisuse tunnustamine) õiguslik alus on

korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kaudu kohalduv mittetulundusühingute seaduse (MTÜS)

§ 24¹ lg 1 esimene lause, mille kohaselt mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus on tühine,

kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt

tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub

ühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei

vasta headele kommetele. Hageja väidab, et koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud

(MTÜS § 24¹ lg 1 esimese lause teine alternatiiv) ja otsused ei vasta headele kommetele

(MTÜS § 24¹ lg 1 esimene lause viimane alternatiiv). Viidatud tühisuse alused on

kohaldatavad ka korteriühistu otsuste puhul (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21 kolmas lõik).

14. Hageja väidab esiteks, et kummagi vaidlustatud otsuste arutamise ja vastuvõtmise

päevakorrapunkti ei olnud märgitud koosoleku kutses (tlk 55). Sellises olukorras tuleb kostjal

esile tuua ja tõendada, et koosolek viidi läbi sellise päevakorraga nagu see kokku kutsuti või

esines mõni muu alus otsuste vastuvõtmiseks küsimuses, mille arutamisest ei olnud ühistu

liikmeid korrakohaselt teavitatud. Sarnaselt otsuse tühisuse alustega (vt otsuse eelmine punkt)

ei näe KÜS ette üldkoosoleku kokkukutsumise erikorda, st sellele tuleb kohaldada MTÜS

sätteid. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. MTÜS § 20 lg 6

sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku

kokkukutsumise teate saatmiseks, kostja põhikirja (tlk 44–52) p-s 6.7 on seda täpsustatud.

MTÜS § 20 lg-st 7 tuleneb, et kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist

päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne

üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku

kokkukutsumise teate saatmisel. Kohus leiab, et korteriühistu liikmele üldkoosolekust ja selle

päevakorrast ette teatamise aja eesmärgi sisustamisel on analoogia korras asjakohane

Riigikohtu 29. jaanuari 2003. aasta otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03 p 13 esimeses lõigus

märgitu. Eelkõige peab korteriühistu liikmel (sarnaselt äriühingu osaniku või aktsionäriga)

2-13-13827

5 (6)

olema mõistlik võimalus koosolekuks valmistuda, sh kujundada seisukoht arutatavate

küsimuste kohta.

15. Põhikirja muutmise arutamise ja otsustamise osas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja

liikme XXX17. märtsi 2013 e-kiri (tlk 56–58) on võrdsustatav päevakorra muutmisega.

Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et päevakorra muutmise teade vastaks MTÜS § 20

lg 7 nõuetele. Kostja põhikirja p 6.7 viimane lause on juhul, kui seda tõlgendada viisil, et

liikme ettepanek on samaväärne päevakorra muutmisega, vastuolus MTÜS § 20 lg-ga 7. Kui

mittetulundusühingu põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, siis MTÜS § 7 lg 2 teise

lause kohaselt kohaldatakse seaduses sätestatut. Seoses äriühingutega on Riigikohus leidnud,

et seadusest tulenevad üldkoosoleku kokkukutsumise miinimumnõuded, millest põhikirjaga

võib näha ette rangemad eeskirjad (8. oktoobri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08,

p 20 esimene lõik). Kohtu hinnangul on sama põhimõte kohaldatav ka korteriühistute puhul.

Neil kaalutlustel ei tuvasta kohus, et kostja liikme XXX17. märtsi 2013 e-kirjaga oleks

muudetud koosoleku päevakorda. Ka muul viisil ei ole põhikirja muutmise küsimust märgitud

koosoleku päevakorras enne koosoleku toimumist.

16. Teise võimalusena on kostja toonud esile, et kõnealuse päevakorrapunkti on otsustanud

kostja liikmed lisada päevakorda koosolekul. Koosoleku protokollis (tlk 87–93) sisaldub

tõesti (korduvalt) otsustamine küsimuses, kas lisada päevakorda p 1 põhikirja muutmise kohta.

MTÜS § 20¹ lg 5 sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda

võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed,

või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle

poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.

Lisaks näeb MTÜS § 21 lg 3 ette, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse

või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis,

kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Kohus tõlgendab viidatud

norme nende koosmõjus selliselt, et MTÜS § 20¹ lg 5 võimaldab selles sätestatud tingimustel

korteriühistu üldkoosolekul arutada teatavaid küsimusi, mida ei olnud märgitud esialgses

päevakorras, aga mitte vastu võtta otsuseid. Vastasel juhul puuduks MTÜS § 21 lg 3 rangemal

normil mõte. Kohus ei pea põhjendatuks lähtuda vähemalt käesolevaga sarnastel juhtudel ja

korteriühistu puhul Riigikohtu märgitust, et välja arvatud MTÜS § 20¹ lg-s 5 toodud juhul on

üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega tegemist siis, kui üldkoosolekul otsustatakse

küsimusi, mis nõuavad põhikirja muutmist ja üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole

päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist (Riigikohtu 25. mai 2011. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 13). Viidatud lahendi põhjal on küll võimalik kostja soovitud

tõlgendus, et MTÜS § 20¹ lg 5 lubab selles sätestatud tingimustel üldkoosolekul ka otsustada

küsimusi, mida ei ole koosoleku kutses märgitud, aga sellisel juhul jääksid esialgse

päevakorraga tutvunud korteriomanikud ebamõistlikkuse olukorda. Nimelt on sarnaselt

äriühinguga korteriomaniku jaoks ühistu üldkoosoleku otsused sellised, mis mõjutavad tema

varalisi õigusi ja kohustusi. Seetõttu võib korteriühistu liige üldkoosoleku kutse ja päevakorra

saamisel nende põhjal hinnata, kas koosolekul osalemine on tema õiguste teostamiseks ja

kaitseks vajalik. Kui kutse ja päevakorra järgi arutatakse küsimusi, milles ühistu liige ei pea

oma hääle andmist vajalikuks, siis võib ta otsustada koosolekul mitte osaleda. Oleks

ebamõistlik, et korteriühistu liige peab osalema igal ühistu koosolekul „igaks juhuks”, et

vältida muudes küsimustes otsustamist. MTÜS § 21 lg 3 annab kohtu eelistatava tõlgenduse

korral ühistu liikmele ka koosolekul osalemata jätmise kaudu võimaluse vältida muudes

küsimustes otsustamist. Lisaks on MTÜS § 20¹ lg 5 ja § 21 lg 3 puhul küsimuse arutamise ja

otsustamise eristamine põhjendatud ka eespool p-s 14 märgitud kaalutlustel. Nimelt võib

sisuline otsustamine eeldada korteriühistu liikmelt pikemat ja sisulisemat ettevalmistamist kui

küsimuse pelgalt arutamine.

2-13-13827

6 (6)

17. Järgmiseks tuleb hinnata, kas käesoleva kohtuasja asjaoludel saab lugeda hageja

koosolekul osalenuks. Kohus tuvastab koosoleku protokolli (tlk 87–93) ja koosoleku

videosalvestiste (tlk 70, eelkõige failid nr 026 ja 030) põhjal, et hagejal ei lubatud koosolekul

osaleda, sh sõna võtta ega ettepanekuid teha. Kostja mitte üksnes ei piiranud hageja õigust

hääletada, vaid ka muid koosolekul osalemise vorme, sh võtta sõna ja teha ettepanekuid.

Seega ei osalenud hageja 20. märtsi 2013 kostja üldkoosolekul.

18. Kuna kohus tuvastas, et põhikirja muutmise küsimust ei olnud lisatud koosoleku

päevakorda enne koosoleku toimumist (eespool p 15), samuti tõlgendas MTÜS § 20¹ lg 5 ja

§ 21 lg 3 nende koosmõjus selliselt, et enne koosolekut päevakorda lisamata punktis otsuse

vastuvõtmine eeldab kõigi liikmete koosolekul osalemist (p 16) ja tuvastas, et hageja

koosolekul ei osalenud (p 17), siis ei saanud kostja üldkoosolek õiguspäraselt võtta vastu

otsust põhikirja muutmise küsimuses. Järelikult on põhikirja muutmise otsus MTÜS § 24¹ lg 1

esimese lause teise alternatiivi alusel tühine ja hagi selles osas tuleb rahuldada.

19. Juhatuse liikme valimise päevakorrapunkti kostja liikmetele teatamise kohta ei ole kohtule

tõendeid esitatud. Selles küsimuses ei ole ka üldkoosolek otsustanud päevakorda muuta.

Küsimuse hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda

sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle

päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (Riigikohtu 13. veebruari 2013. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14 esimene lõik). Kohus ei nõustu kostjaga nagu peaks

käesoleval juhul koosoleku kutses märgitust „Juhatuse liikme tagasiastumine/kutsumine”

saama mõistlikult järeldada, et tagasiastuva või tagasikutsutava juhatuse liikme asemele

valitakse kohe uus liige. Kostja juhatuses oli veel teisi liikmeid (tlk 150) ja põhikirja p 7.1

kohaselt koosneb juhatus ühest kuni kolmest liikmest. Riigikohtu senise praktika järgi ei ole

juhatuse liikme tagasikutsumine ja uue liikme volituste algus omavahel automaatselt seotud

sõltumata põhikirja arvulisest nõudest juhatuse koosseisule (eespool p-s 15 viidatud otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 36). Sellest järeldab kohus, et juhatuse liikme valimist ei olnud

võetud koosoleku päevakorda, vastav otsus on MTÜS § 24¹ lg 1 esimese lause teise

alternatiivi alusel tühine ja hagi tuleb ka selles osas rahuldada.

20. Kohus rahuldab hagi mõlema otsuse puhul hageja soovitud esimese alternatiivi järgi ja

TsMS § 442 lg 8 viimase lause tõttu ei kontrolli vaidlustatud otsuste tühisuse või kehtetuse

teisi aluseid.

21. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja

väidetavaid rahalisi kohustusi puudutavad tõendid (tlk 59–66, 112–113 ja 115–120), kostja

hallatava elamu keldriruumide fotod (tlk 121–123) ja poolte kirjavahetuse seoses koosoleku

protokolli saamisega (tlk 67), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

22. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja

taotlusel hagi 27. märtsi ja 8. oktoobri 2013. aasta määrustega. Kohus leiab, et rakendatud

hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima kuni otsuse jõustumiseni.

23. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 8 alusel 3 500 eurot.

24. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik