3-12-674/40 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-674

Haldusasi

K.L. kaebus Tõstamaa Vallavalitsuse 18.01.2012 korralduse

nr 546 „Detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine“

tühistamiseks ja Tõstamaa Vallavalitsusele ettekirjutuse

tegemiseks Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise

otsustamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja — K.L., volitatud esindaja Juhan Raudsepp;

vastustaja — Tõstamaa vald (vallavalitsuse kaudu);

kolmas isik — AS EMT.

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada

Tõstamaa

Vallavalitsuse

18.01.2012

korraldus nr 546 „Detailplaneeringu vastuvõtmisest

keeldumine“.

3. Kohustada Tõstamaa Vallavalitsust uuesti otsustama

Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise üle.

4. Mõista Tõstamaa Vallavalitsuselt K.L. kasuks välja

menetluskulud 297.50 eurot.

5. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest 30.10.2013, esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Samaks kuupäevaks tuleb

apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks

vajatakse

menetlusabi.

Menetlusabi

taotluse

ja

apellatsioonkaebuse

võimalike

puuduste

kõrvaldamise

lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõstamaa Vallavalitsuse 23.02.2011 korraldusega nr 284 „Detailplaneeringu algatamine“ algatati Pärnu

maakonnas Tõstamaa vallas Seliste külas asuva Käära kinnistu (registriosa nr 123406) detailplaneering

eesmärgiga moodustada Käära kinnistule eraldi katastriüksus liinirajatise — elektrooniliste sideseadmete

konteineri ja raadioside masti — paigaldamiseks (tl 59).

06.04.2011 sõlmis Tõstamaa Vallavalitsus AS-ga EMT, K.L.ga ja AS-ga Pärnu EKE Käära kinnistu

detailplaneeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks lepingu nr 7-1.4/11 vastavalt

planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 8 punktis 1 nimetatud tegevuse ulatuses (tl 74–76). Lepingu kohaselt

korraldab ja finantseerib detailplaneeringu koostamist AS EMT, detailplaneeringu koostamist juhib

vallavalitsus ning detailplaneeringu koostab projekteerija AS Pärnu EKE.

18.04.2011 sõlmis K.L. AS-ga EMT Käära kinnistu osas notariaalse kinnistu isikliku kasutusõigusega

koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (tl 7–10). Lepinguga seati kinnistule AS EMT kasuks 25-ks

aastaks tasuline isiklik kasutusõigus.

29.09.2011 toimus Seliste külatoas detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu, mille käigus vastuväiteid ei

esitatud (tl 2, 99 pöördel).

Tõstamaa Vallavalitsuse 18.01.2012 korraldusega nr 546 „Detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine“

keelduti Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmisest (tl 13–15).

20.02.2012 esitas Käära kinnistu omanik K.L. korralduse nr 546 peale vaide (tl 80–81), mille Tõstamaa

Vallavalitsus 01.03.2012 korraldusega nr 573 rahuldamata jättis (tl 84–87).

2. 03.04.2012 esitas K.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1–6) Tõstamaa Vallavalitsuse 18.01.2012

korralduse nr 546 „Detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine“ tühistamiseks ja Tõstamaa

Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamiseks.

3. 28.05.2012 määrusega (tl 40–42) võttis kohus kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tõstamaa

valla (vallavalitsuse kaudu).28.06.2012 määrusega kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse AS EMT (tl

89–90). 29.08.2013 määrusega määras kohus asja menetlusosaliste nõusolekul kirjalikku menetlusse (tl

107-108).

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Käära kinnistu detailplaneeringu eesmärgiks oli välja selgitada Käära kinnistule raadiosidemasti

paigaldamise võimalikkus, misjärel määrata Käära kinnistule kasutusõigusega maa-ala EMT

raadiosidemasti ja elektrooniliste sideseadmete konteineri paigaldamiseks, ning muuta maa sihtotstarve

osaliselt maatulundusmaast ärimaaks. Tõstamaa Vallavalitsuse 13.09.2011 eskiisprojekti avaliku arutelu

teates nr 7-1.3/927 asus vallavalitsus seisukohale, et detailplaneering on Tõstamaa valla üldplaneeringuga

kooskõlas. 01.12.2011 saadetisega nr 7-1.3/123 esitati detailplaneering vastuvõtmiseks Tõstamaa

Vallavalitsusele.

5. Kaevatav korraldus on faktiliselt motiveerimata, kuivõrd otsuse põhjendus ei ole loogilises seoses

tegelike asjaoludega. Korraldus on ka õiguslikult motiveerimata, kuna selles ei ole toodud ühtegi

õiguslikku põhjendust, mis detailplaneeringu vastuvõtmist takistaksid — kahel lehel esitatud selgitus ei ole

asjasse puutuv. Korralduses on välja toodud üksnes kaks argumenti: 1) Pärnu maavanema 20.05.2003

korraldusega nr 80 kinnitatud maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimised“ keelavat väärtuslikul Lindi-Tõstamaa teemaastikul mobiilsidemastide ehitamise

ilma detailplaneeringuta; 2) mobiilsidemasti paigaldamine rikkuvat teelt avanevat vaadet.

Pärnu maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ei keela

mobiilsidemastide püstitamist vaid ütleb pelgalt seda, et selliste rajatiste püstitamiseks on vaja koostada

detailplaneering. See nõue on täidetud, detailplaneering on Tõstamaa Vallavalitsuse poolt algatatud,

detailplaneering on saanud kõik vajalikud kooskõlastused ja vastab Tõstamaa valla üldplaneeringule. Seega

on viide Pärnu maakonna teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

asjasse puutumatu, sest mitte ükski nimetatud teemaplaneeringu punkt ei keela mobiilsidemastide

paigaldamist. Vastustaja väited, et mobiilsidemasti paigaldamine Käära kinnistule tooks kaas olulise

negatiivse efekti maastikupildis, on paljasõnaline ja tõendamata.

Kuigi kogu Käära küla paikneb Lindi-Tõstamaa maantee ääres (tegemist on ridakülaga), asub Tõstamaa

Vallavalitsus seisukohale, et mobiilsidemasti saaks paigutada Samas külas mujale. Korralduses on

selgesõnaliselt öeldud, et vallavalitsuse hinnangul on selliseid variante Seliste külas piisavalt. Kaebaja

vaides esitatud konkreetsele küsimusele, millised need kohad on, ei ole Tõstamaa Vallavalitsus suutnud

vastata.

Tõstamaa valla üldplaneering on hilisem dokument kui Pärnu maakonna teemaplaneering „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused.“ Valla üldplaneering saab olla vaid maakonna

teemaplaneeringut täpsustav. Juhul, kui oleks soovitud välistada mobiilsidemastide ehitamist valla teatud

piirkondadesse, oleks see tulnud lahendada valla üldplaneeringus. Seda tehtud ei ole ja piirangud

puuduvad. Kaevatavas korralduses on öeldud, et Tõstamaa valla üldplaneeringu menetlemise käigus tehti

ettepanek võtta ka Seliste küla läbiv tee äär kaitse alla kui miljööväärtuslik külamaastik. Nimetatud

korralduses toodud lause on aga teemasse mittepuutuv — sellist ettepanekut arvesse ei võetud ja mingeid

piiranguid kehtestatud ei ole. Järelikult on ka vald ise asunud üldplaneeringut vastu võttes seisukohale, et

täiendavate piirangute kehtestamine ei ole õigustatud.

6. Vääralt on kasutatud kaalutlusõigust, kuna ühegi olulise asjaolu ega huvi kaalumist otsuse tegemisel

korraldusest ei nähtu. Vallavalitsus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et erinevalt aastast 2003, mil võeti vastu

Pärnu maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on mobiilside

arengus

toimunud

kardinaalsed

muutused.

Näiteks

on

maapiirkondades

ligipääs

avalikele

internetiteenustele otseselt seotud mobiilsest internetist ja ammugi pole mobiilside vaid vähestele

kättesaadav teenus.

Tõstamaa Vallavalitsuse otsus on vastuolus nii maaomaniku, kogukonna kui ka ettevõtja huvidega. Seliste

küla üheks põletavaks probleemiks on kvaliteetse mobiilside puudumine, sest piirkonnas puudub

mobiilsidemast. Mobiilside puudumine ei seisne vaid asjaolus, et mobiiltelefoni teel suhtlemine on

raskendatud, vaid puudub ka võimalus kasutada mobiilset internetti. Seega on Seliste küla elanikel oluliselt

raskendatud internetikeskkonnas kasutatavate avalike teenuste tarbimine. Asjaolu, et mobiilsidemasti

püstitamine on kogukonna jaoks oluline küsimus, on ära toodud ka Tõstamaa valla ajalehes „Tõstamaa

tuuled“ 2011. aasta aprillikuu numbris. Artiklis on välja toodud Seliste küla elanike peamised mured,

milleks on kehv mobiilside ja internet.

7. Vaidlustatava korraldusega on rikutud kaebaja põhiseaduse (PS) §-ga 32 garanteeritud õigust omandi

vabale valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele ning PS §-ga 14 garanteeritud õigust õiglasele

korraldusele ja menetlusele. Detailplaneeringu vastuvõtmata jätmise otsus peab veenma, et kõigi

detailplaneeringust puudutatud isikute huve on sellise otsuse langetamisel piisavalt kaalutud ja arvestatud;

vaidlustatud otsus ei veena, et kaalumine oleks üldse aset leidnud.

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-62-02 leiti, et isik ei saa õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et

planeerimismenetluse eelmised etapid läbinud detailplaneering ka igal juhul kehtestatakse, kuid ta on

õigustatud nõudma oma subjektiivsete avalike õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist

haldusorgani

poolt.

Planeeringu

kehtestamise

otsustamisel

teostab

kohalik

omavalitsus

planeerimisdiskretsiooni. Kaalutlusõiguse alusel antud akti põhjenduses tuleb HMS § 56 lõike 3 kohaselt

märkida kaalutlused, millest on haldusorgan akti andmisel lähtunud ja kohus kontrollib kaalutlusõiguse

teostamise korral diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Antud juhul on

diskretsiooni õiguspärasuse kontroll võimatu, sest haldusakt on piisavalt ja üheselt mõistetavalt

motiveerimata.

Samad põhimõtted kehtivad ka detailplaneeringu vastuvõtmise kohta. Kuna detailplaneeringu vastuvõtmata

jätmine on diskretsiooniotsuseks ning vald ei ole eeltoodud asjaolusid otsuse vastuvõtmisel kaalunud, on

otsus tehtud olulise diskretsiooniveaga ning kuulub tühistamisele. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus

arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka

taotleja põhjendatud huve. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse

rahuldamist, kuid isik on õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede

õiglast kaalumist haldusorgani poolt.

8. Korraldus on vastuolus hea haldustavaga ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Vallavalitsus hoidis

kaebajat detailplaneeringu menetlemise käigus veendumuses, et takistused planeeringu vastuvõtmiseks

puuduvad. Kogu detailplaneeringu menetluse käigus ei ole Tõstamaa Vallavalitsus mitte ühelgi korral

teavitanud kaebajat või detailplaneeringu koostajat võimalikest takistustest planeeringu vastuvõtmiseks.

Korraldus on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, sest täidetud on kõik planeeringu vastuvõtmise

otsustuses tuvastatud planeeringu vastuvõtmise eeldused, kuid kaebaja on jäänud detailplaneeringu vastu

võtmata jätmise tõttu ilma planeeringust tulenevatest õigustest. Ehitusõiguse puudumine tähendab aga

kinnistu vaba kasutamise piirangut ja seega on tegemist omandiõiguse riivega.

9. Kaebajat ei ole haldusmenetlusse nõuetekohaselt kaasatud, sh on rikutud kaebaja ärakuulamisõigust.

Riigikohtu seisukohtade järgi eeldab ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine, et menetlusosalisele on

piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus

esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust

omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisel peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav

haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused (Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-82-03). Riigikohus on osutanud ärakuulamisõiguse tähtsust rõhutades ka Euroopa Liidu õigusele,

mille kohaselt tunnustatakse õigust heale haldusele, sealhulgas ärakuulamisõigust, ning mis on Euroopa

Kohtu arvates Euroopa Liidu üldine õiguspõhimõte. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et

puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja

vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.

Riigikohus on samuti rõhutanud ärakuulamise erilist olulisust ning pidanud ärakuulamisõigusega kui hea

halduse

põhimõtte

ühe

komponendiga

arvestamata

jätmist

oluliseks

menetlusveaks

eriti

diskretsiooniotsuste puhul, mil langetatav otsus on rängim võimalikest (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-74-03

ja 3-3-1-70-03). Samuti on Riigikohus pidanud ärakuulamisõiguse mittevõimaldamist haldusmenetluse

nõuete sedavõrd jämedaks rikkumiseks, mis haldusakti sisule antavast hinnangust sõltumata toob kaasa akti

kehtetuks tunnistamise (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-23-06). Tõstamaa Vallavalitsus on nimetatud

põhimõtteid jämedalt rikkunud, Kogu detailplaneeringu menetlemise käigus pole kaebajat menetlusse

kaasatud. Eriti küüniline on selline käitumine peale seda, kui kaebaja esitas Tõstamaa Vallavalitsusele

vaide. Tõstamaa Vallavalitsus ei ole pidanud vajalikuks isegi mitte vaide esitaja seisukohti ära kuulata,

vaid on oma 01.03.2012 korralduses maininud lakooniliselt, et arvestades, et vaides väljendatud hinnangud

on Tõstamaa Vallavalitsusele arusaadavad, ei pea Vallavalitsus tõenäoliseks, et vaide läbivaatamisel oleks

võimalik koguda täiendavat informatsiooni, mistõttu on võimalik vaie lahendada täiendavaid seletusi

võtmata.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

10. Vastustaja palub jätta K.L. kaebuse Tõstamaa Vallavalitsuse 18.01.2012 korralduse nr 546

„Detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine“ tühistamiseks ja Tõstamaa Vallavalitsusele ettekirjutuse

tegemiseks Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamiseks rahuldamata.

11. Tõstamaa Vallavalitsuse 18.01.2012 korralduses nr 546 on välja toodud otsuse tegemise faktilised

põhjendused ja õiguslikud asjaolud ning 01.03.2012 korralduses nr 573 on vallavalitsus oma seisukohta

selgitanud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõike 1 alusel on omavalitsusüksuse

üheks ülesandeks oma haldusalas korraldada ruumilist planeerimist. Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest

2 tulenevalt tuleb tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused

säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks

ning ehitamiseks. Ruumiline planeerimine PlanS § 1 lõike 3 tähenduses on demokraatlik, erinevate

elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu

kavandamine, mis muuhulgas arvestab ka kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi

suundumusi ja vajadusi. PlanS § 4 lõike 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku

omavalitsuse pädevuses. Sama seaduse § 4 lg 2 punkti 2 kohaselt peab kohalik omavalitsus planeeringu

koostamisel tasakaalustatult arvestama lisaks huvitatud isiku huvidele ka erinevaid väärtusi, mis on

planeeringu kehtestamise eelduseks. Otsustuse tegemisel Tõstamaa Vallavalitsus kaalus erinevaid

asjaolusid sh Käära kinnistu olemasolevat olukorda, väljapakutud planeeringulahendust, piirkonna asustust,

planeeringute hierarhias kõrgemal asuva maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ toodud põhimõtteid jne.

12. Vallavalitsus jagab Maakonna teemaplaneeringus toodud põhimõtteid, mille kohaselt asub Käära

kinnistu väärtuslikul Lindi-Tõstamaa teemaastikul, mis on kõrge kultuurilisajaloolise-, esteetilise-,

loodusliku- ja puhkeväärtusega. Audru-Tõstamaa-Nurmsi maantee, mille ümber nimetatud väärtuslik

maastik asub, kuulub ka Eestit läbiva EuroVelo jalgrattamarsruudi koosseisu. Lindi-Tõstamaa väärtusliku

teemaastiku rikkus seisneb eeskätt teelt avanevatel kaunitel vaadetel.

13. Vastuvõtmiseks esitatud Käära detailplaneeringu kohaselt asetub kavandatav mobiilsidemast küla nn

„fassaadile“, jäädes küla läbiva tee ja kuue elamu (neist üks on ehitamisel ja üks on endine Seliste

vallamaja) vahelisele alale ja nende vahetusse lähedusse (ca 100m Audru-Tõstamaa-Nurmsi maanteest).

Käära kinnistul ei paikne kõrghaljastust ja Männiku oja ehituskeeluvööndi ning hoonete paiknemise järgi ei

ole võimalik nimetatud kinnistul paigutada mobiilimasti teest oluliselt kaugemale, kui seda on

detailplaneeringus väljapakutud asukoht.

Lähtuvalt miljööväärtuslikust teemaastikust, väljakujunenud külamaastikust, elamutevahelisest alast,

elamute vahetust lähedusest ja mobiilsidemasti kui küla visuaalset väljanägemist oluliselt mõjutava objekti

olemusest, ei saanud Tõstamaa Vallavalitsus nõustuda mobiilimasti ehitamisega Käära kinnistule. Tuleb

arvestada, et mobiilsidemasti paigaldamisega maastikku kaasneb oluline visuaalne efekt. Seda on ka

Maakonna teemaplaneeringus silmas peetud, kui on märgitud, et väärtuslikule maastikule on

mobiilsidemasti paigaldamine üldjuhul keelatud. Mobiilsidemast ei ole väärtuslikule maastikule omane

element ja see häirib maastiku ilmet.

14. Kaebuses esitatud seisukohad ja põhjendused pole oma sisult muud kui eriarvamus, kuna kaebaja leiab,

et mobiilimast Käära kinnistul ei rikuks väärtusliku maastiku ilmet. Vastustaja jääb 18.01.2012 korralduses

nr 546 ja 01.03.2012 korralduses 573 toodu juurde. Mobiilimastid on olulise visuaalse mõjuga ja kui

vallavalitsus tahab väärtusliku maastiku ilmet säilitada, peab nende asukohta hoolega kaaluma.

Vallavalitsus leiab, et ühe inimese huvi ei saa üle kaaluda maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ toodud väärtusliku maastiku põhimõtteid.

15. Kaebaja väide, et kui vald oleks soovinud välistada mobiilimastide paigutamist teatud piirkondadesse,

oleks see tulnud lahendada üldplaneeringuga, ei ole planeerimise seisukohalt pädev. Üldplaneering seab

tingimusi ja annab soovitusi valla tasandil. Detailplaneering on juba palju täpsem ja tegeleb küsimustega

kinnistu tasandil. Kuna kinnistutel on olulise visuaalse mõjuga objektide jaoks ehitustingimused väga

erinevad (paiknemine, metsasus, reljeef jne), saab seda enamus piirkondades hinnata vaid läbi

detailplaneeringu. Vallal ei ole üldplaneeringuga võimalik määrata Seliste piirkonnas asukohti, kuhu

mobiilimaste paigutada ei saaks, kuna erinevatel kinnistutel on selle ehitamiseks tingimused väga erinevad.

Lisaks pole selline väga täpne määratlemine ka üldplaneeringu ülesanne (PlanS § 8 lg 3).

16. Vastustaja teab, et kogukond on huvitatud mobiilsidelevi paranemisest Seliste piirkonnas, mitte Käära

kinnistule mobiilimasti püstitamisest. Olles teadlik sidelevi probleemidest, peab vastustaja endiselt

vajalikuks mobiilsidemasti püstitamist Seliste piirkonda, kuid selle jaoks tuleb valida sobivamate

tingimustega koht, kui seda on Käära kinnistu. Et tagada väärtusliku maastiku ilme/säilimine, tuleks

mobiilimast paigutada teest kaugemale ja soovitavalt sellisele kinnistule, millel esineb mobiilimasti

varjavat kõrghaljastust.

Ruumilise planeerimise vajalikkusest ja PlanS eesmärkidest lähtuvalt ei arva vastustaja, et planeerimist kui

niisugust ei oleks üldse vaja ning maaomanik võiks saada ehitada nii kuidas ta tahab, vaatamata

kaasnevatele mõjudele.

17. Vastustaja ei saa ette teatada planeeringu võimalikest takistustest, kui need tulevad välja alles

planeeringu valmimisel. Planeering ongi see, mille järgi on võimalik kavandatud tegevust hinnata. Isik ei

saa õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et kui detailplaneering on algatatud ja koostatud, et

siis järelikult see võetakse ka vastu. Planeerimisel poleks ju mõtet kui kõik detailplaneeringud saaks ka

kehtestatud.

18. Kaebaja on selgitanud oma seisukohti pikas telefonivestluses Tõstamaa vallavanemaga.

Telefonivestluse põhisisu oli kaebaja soov saada tulu mobiilimasti paiknemisest oma maal. Vallavanem

püüdis selgitada, et vallavalitsus peab kaaluma detailplaneeringu juures ka teisi aspekte. Sama

telefonivestluse ajal soovitas vallavanem kaebajal saata soovi korral valda ka kirjalikult täiendavad

argumendid, mida kaebaja arvates veel peaks arutama. Kaebaja täiendavaid argumente ei esitanud. Kuna

kaebaja seletused ja vaie olid Tõstamaa vallavalitsusele arusaadavad, ei olnud vajadust vaide

läbivaatamisel veel täiendavaid seletusi võtta. Lugedes kaebuses toodud informatsiooni, ei ole ka näha, et

kaebaja arvamus antud teemal oleks muutunud, ning sisuliselt peamine argument, miks peaks Käära

kinnistu detailplaneering tema arvates saama kehtestatud, on maaomaniku tahe.

19.Vastustaja täiendavates seisukohtades (tl 117) leiab vastustaja järgmist:

19.1 Kolmas isik ja kaebaja on vahetult pärast planeeringu algatamist sõlminud asjaõiguslepingu.

Planeeringu algatamine ei eeldada aga selle kehtestamist. Planeeringu koostamine on pikk protsess, mille

tegevused on väga täpselt PlanS-s sätestatud. Kuna kolmas isik on ka varem maste rajanud, pidi ta teadma,

et planeeringu algatamine ei anna ehitusõigust. Juba enne kui planeering on vastu võetud (rääkimata

kehtestamisest), ollakse põhjendamatult veendunud, et saab hakata tegema tehinguid ehitamise

ettevalmistamiseks. PlanS § 9 lõike 9 kohaselt on kehtestatud detailplaneering ehitamise aluseks. Samuti

sätestatakse ka ehitusseaduse (EhS) §19 lõikega 1, et detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on

aluseks planeering. Tulenevalt PlanS-st saab ehitama hakata alles pärast planeeringu kehtestamist. Seega,

kuni detailplaneering on kehtestamata, ei ole otstarbekas ka teha tehinguid, mis võivad hiljem osutuda

kahjulikeks.

19.2 HMS § 40 lg 3 punkti 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia ka menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta

kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vastavalt vastuvõtmiseks esitatud detailplaneeringule

oli vallavalitsusele teada, mida taotletakse ja puudus vajadus lisaandmete saamiseks. Haldustoiming tehti

detailplaneeringus toodust lähtuvalt. Kaevatava haldusakti selgituse osas on välja toodud nii faktilised kui

ka õiguslikud põhjendused.

19.3 Tõenäoliselt soovib kolmas isik masti püstitamiseks teha võimalikult vähe kulutusi ja peab rahalistel

kaalutlustel olulisemaks hea juurdepääsu ja elektri olemasolu, jättes seetõttu visuaalse mõju tähelepanuta.

See kajastub ka kolmanda isiku käitumises. Kuskilt ei selgu, et oleks toimunud üldse mingisugune asukoha

alternatiivide kaalumine ja tormakalt on valitud ehitamiseks sobiv kinnistu ja sõlmitud selle kasutamiseks

asjaõigusleping. Samas ei ole kuidagi põhjendatud, et Käära kinnistu on just ainuke võimalik koht

mobiilimasti ehitamiseks. Planeeringust ei selgu miks peab ehitama just väärtuslikule maastikule, vahetult

tee äärde, elumajade vahele või miks ei saaks visuaalset mõju silmas pidades mujale ehitada. Mis põhjusel

peetakse Käära kinnistut mobiilimasti ehitamise ainuvõimalikuks asukohaks, ei selgu ka kolmanda isiku

esitatud Seliste masti simulatsioonist.

19.4 Erinevalt kolmandast isikust peab vallavalitsus ruumilise planeerimise kavandamisel olulisemaks just

masti visuaalset mõju ja maakonna teemaplaneeringus toodud põhimõtteid ega saa pidada tähtsamaks

kellegi majanduslikku huvi. Vastavalt sellele on ka haldusakt antud. Haldusakti andmise juures ei saanud

võtta arvesse mobiilsidelevi parandamise vajadust Seliste piirkonnas, kuna Käära kinnistule mobiilimasti

paigaldamine ei saa olla selle ainuvõimalik lahendus, nagu kolmas isik on eksitavalt kirjutanud.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

20. 28.01.2011 esitas AS EMT Tõstamaa Vallavolikogule taotluse detailplaneeringu algatamiseks Käära

maaüksusel aadressiga Pärnumaa, Tõstamaa vald, Seliste küla. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

oli liinirajatise-elektrooniliste sideseadmete konteineri ning raadioside masti paigaldamine. Tõstamaa

Vallavalitsuse 23.02.2011 korraldusega nr 284 algatati Käära kinnistu detailplaneering. 18.04.2011

sõlmisid kolmas isik ja kaebaja nimetatud kinnistu osas kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise

lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, millega seati kolmanda isiku kasuks kinnistule tasuline

isiklik kasutusõigus tähtajaga 25 aastat ning mis annab kolmandale isikule õiguse omada Käära kinnistul

maatükiga püsivalt ühendatud kuni 100m kõrgust antennimasti, moodulhooneid, piirdeaeda,

juurdesõiduteed ning elektrikaablit. 13.09.2011 pöördumisega nr 7-1.3/927 informeeris vastustaja

detailplaneeringu eskiisprojekti avaliku arutelu toimumisest ning asus pöördumises seisukohale, et

detailplaneering on Tõstamaa valla üldplaneeringu kohane. Avalik arutelu toimus 29.09.2011 Seliste

külatoas. Avalikust arutelust võttis osa ka kolmas isik oma esindajate (Martin Kuivallik, Martin Klaar ja

Janno Viskus) kaudu, kes vastasid kõigile avalikul arutelul esitatud kohalike elanike küsimustele ja

järelepärimistele levi kvaliteedi ja selle parendamise võimaluste kohta. Avaliku arutelu käigus ühtegi

protesti ei esitatud, sh ka vastustaja poolt. 01.12.2011 esitati detailplaneering Tõstamaa Vallavalitsusele.

18.01.2012 korraldusega nr 546 jättis Tõstamaa Vallavalitsus kinnistu detailplaneeringu vastu võtmata.

Eeltoodust teavitas vastustaja avaldajat 25.01.2012 pöördumisega nr 7-1.3/98. 20.02.2012 esitas avaldaja

vaide Tõstamaa Vallavalitsusele, mille vastustaja jättis oma 01.03.2012 korraldusega nr 573 rahuldamata.

21. Kaevatav haldusakt on õigusvastane, kuna ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud

haldusakti õiguspärasuse eeldustele ega ole HMS §-s 56 nõutu kohaselt põhjendatud. HMS §-ga 54

sätestatakse haldusakti õiguspärasuse eeldused, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Eeltoodust tulenevalt nõuab HMS § 54 nii HMS-s endas kui

ka eriseadustes sisalduvatest nõuetest ja haldusõiguse üldpõhimõtetest kinnipidamist. Juba ühe

ülalnimetatud nõude eiramise korral on haldusakt õigusvastane. Kaevatav haldusakt ei vasta ei haldusakti

formaalsetele ega materiaalsetele eeldustele.

22. HMS § 40 kohaselt peab menetlusosalisel olema võimalus avaldada haldusotsuse kohta oma arvamust.

Eelnimetatud ärakuulamisõiguse mõte seisneb kavandatavale haldusotsusele vastuväidete esitamise

võimaluses. Oma arvamustega peab menetlusosalisel olema võimalus välja tuua tema kasuks rääkivad

aspektid ning kummutada valeinformatsioon ja asjakohatud kaalutlused. Arvamust peab olema võimalik

avaldada nii arutlusel oleva küsimuse faktilise külje (asjaolude) kui ka õigusliku külje (seaduse

tõlgendamine, huvide kaalumine) kohta. Faktilise külje kohta arvamuse avaldamine eeldab, et

menetlusosaline oleks teadlik, millised andmed on haldusorgani käsutuses ning kas asutuse kogutud

andmed on täielikud ja õiged. Kuna ärakuulamine aitab tagada õigemaid ja õiglasemaid haldusotsuseid, siis

on sellel ka suur roll isikute materiaalsete õiguste, sh põhiõiguste tagamisel.

Õiguslike vastuväidete esitamine eeldab, et haldusorgan teeks teatavaks võimalikud õiguslikud alused ja

üldised motiivid, millele tuginedes võidakse isikule kahjulik otsus langetada, mida detailplaneeringu

vastuvõtmata jätmine vaieldamatult on. Eeltoodut on ka Riigikohus rõhutanud, leides lahendis

nr 3-3-1-82-03, et ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt

täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada

haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid

täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt

võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused.

Vastustaja ei ole kõnealuse detailplaneeringu vastuvõtmise menetlemise käigus avaldanud ise mistahes

õiguslikku alust ega faktilist asjaolu, millele tuginedes ta võiks detailplaneeringu vastu võtmata jätta.

Samuti ei ole detailplaneeringu menetluse käigus esitatud detailplaneeringule ühtegi vastuväidet ega

protesti, sh ei ole esitatud neid vastustaja poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolmandal isikul olnud

kõnealuse haldusmenetluse raames võimalik võtta seisukohta vastustaja poolt kaevatava korralduse aluseks

oleva motiveeringu osas, mistõttu on nurjatud ka kolmanda isiku poolt ärakuulamisõiguse kasutamine.

23. Kirjalik haldusakt peab HMS § 56 lõike 1 ja lõike 2 kohaselt olema nii faktiliselt kui õiguslikult

põhjendatud. Eeltoodu on vajalik selleks, et puudutatud isikud mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel

otsus tehti. Käesoleval juhul on korralduse andmise motivatsioon äärmiselt puudulik, millele lisaks on

vastustaja lähtunud haldusakti andmisel vääradest faktilistest asjaoludest. Korraldusest ei selgu otseselt,

milline on see faktiline asjaolu, millest tulenevalt on detailplaneering vastuvõtmata jäetud. Vastustaja on

viidanud sellele, et mobiilsidemastide ehitamine on Pärnu maavanema 20.05.2003 korraldusega nr 80

kinnitatud maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

väärtuslikele maastikele üldjuhul keelatud ja see saab võimalik olla ainult kohaliku omavalitsuse poolt

kehtestatud detailplaneeringu alusel. Samuti on vastustaja asunud seisukohale, et detailplaneeringu alusel

rajatav mobiilsidemast mõjutab oluliselt küla visuaalset väljanägemist, kuivõrd sellega kaasneb oluline

visuaalne efekt. Vaideotsuses on vastustaja täpsustanud, et mobiilsidemasti asukoha valikul Seliste küla

piirkonnas tuleb eelkõige arvestada selle visuaalset mõju, mis sõltub eelkõige mobiilsidemasti kaugusest

vaatleja suhtes ja sellest, kui hästi see on maastikus nö peidetud. Vastuses kaebusele on vastustaja lisanud,

et tagada väärtusliku maastiku ilme säilimine, tuleks mobiilimast paigutada teest kaugemale ja soovitavalt

sellisele kinnistule, millel esineb mobiilimasti varjavat kõrghaljastust. Kolmas isik leiab, et eelnimetatud

ebaõigetest faktilistest asjaoludest lähtumine on tinginud ka ebaõige ning puudliku põhjenduse kaevatavale

haldusaktile.

Iga haldusakti põhjenduses peab olema toodud nii haldusakti andmise õiguslik alus (viide konkreetsele

õigusakti normile, mis võimaldab vastavat otsustust teha) ning faktiline alus (kirjeldus tegeliku elu

asjaoludest, mis tingisid haldusakti andmise). Kaevatavas haldusaktis on kolmanda isiku hinnangul

faktilise alusena vastustaja välja toonud küla visuaalse väljanägemise mõjutamise (kuivõrd mobiilimasti

püstitamisega kaasneb oluline visuaalne efekt). Eelnimetatu näol on tegemist üksnes vastustaja subjektiivse

hinnanguga, mis ei ole tõendatud. Detailplaneering on algatatud selleks, et parendada mobiilside levi

Seliste piirkonnas. Levi parendamiseks on vajalik mobiilsidemasti püstitamine ja paigaldamine.

Mobiilsidemasti püstitamine detailplaneeringu alusel on kooskõlas ka vastustaja poolt viidatud Pärnu

maavanema 20.05.2003 korraldusega nr 80 kinnitatud maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

24. Mobiilsidemasti visuaalset mõju võib ju tõepoolest arvestada, kui on võimalik valida mitme erineva

asukoha vahel, kuid kindlasti ei saa see olla määrava tähtsusega, kuivõrd mistahes mobiilsidemasti ei

püstitata tema arhitektuurilise või muu välise ilu määraja järgi. Eelkõige lähtutakse mistahes

mobiilsidemasti (sh ka käesoleva detailplaneeringu alusel planeeritava mobiilsidemasti) asukoha valikul

raadiotehnilistest parameetritest, kuivõrd mobiilsidemasti püstitamise eesmärgiks on levi kvaliteedi

parendamine. Tänapäeval on kasutusel väga palju erinevaid raadiosagedusi kasutavaid seadmeid ja üldine

müratase on suhteliselt suur, seega võib ka näiteks 500-meetrine kõrvalekalle masti planeeritud asukohast

avaldada suurt mõju masti sihtotstarbele, s.o levi parendamisele. Seliste ja selle lähiümbruse külade puhul

on tegemist hajaasustusega ja seega on eriti oluline, et mast paikneks raadiotehniliselt õiges kohas.

Mobiilsidemasti ei ole mõtet keset metsa ehitada ja see kõrghaljastusse ära peita, kuivõrd see lihtsalt ei

viiks levi parendamiseni, mis on aga mobiilsidemasti paigaldamise eesmärgiks. Teiseks määravaks

asjaoluks mobiilsidemasti asukoha valikul on elektrivarustuse olemasolu, milline konkreetsel Käära

kinnistul on olemas. Kui alajaam ei paikne paigaldatavale mastile piisavalt lähedal, võib see kaasa tuua

väga suuri lisakulutusi. Veel on oluline ka mastile ligipääsetavus teedelt, ja maastik, tagamaks mastide

igakülgset hooldust. Oluline on ka see, et maaomanik peab olema nõus sellega, et mast tema maale

paigaldatakse. Käära kinnistu omanikuga on selleks notariaalne kinnistu isikliku kasutusõigusega

koormamise leping sõlmitud.

Enne detailplaneeringu algatamist on kolmas isik koostanud ka simulatsiooni vastava võrguplaneerimise

tarkvaraga, mis näitab ära piirkonna, kuhu mast paigaldada — simulatsioonil on näha hetkeolukord

kõnealuses piirkonnas ja mobiilsidemasti planeeritav asukoht. Kõnealuse simulatsiooni näol on tegemist

põhimõtteliselt piirkonna levialakaardiga, kus sektorid mastide juures tähistavad antenne ja nende suundi.

Kaardil tumedama rohelisega tähistatud ala on parema leviga ala ja mida heledamaks roheline läheb, seda

kehvem on piirkonnas levi. Punane värvus tähistab ala, kus levi praktiliselt puudub. Detailplaneeringu

alusel planeeritava uue mobiilsidemasti (PARNU SELIS) ümber moodustuks pärast mobiilsidemasti

püstitamist samalaadne roheline ala, mis kaotaks ära kollase ja punaka ilma levita ala.

25. Detailplaneeringu seletuskirja, mis edastati vastustajale 01.12.2012 koos detailplaneeringuga punktist 3

nähtub, et kolmas isik on teadlik Tõstamaa valla üldplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringuga

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Kolmas isik on detailplaneeringu seletuskirjas

selgitanud, et masti ehitamine planeeritud asukohas ei kahjusta oluliselt väärtuslikku maastikku, ei sulge

vaateid ega takista puhkekohtade rajamist. Samuti on kolmas isik seletuskirjas selgitanud, millest on masti

asukoha valikul lähtutud: masti asukoht peab katma olemasolevate mastide vahelise halva levikuga ala,

võimaldades hea side maksimaalsele arvule elanikest. Kaasajal on hea side olemasolu vältimatu ka kaunil

maastikul elavatele inimestele; masti töötamiseks on vajalik igal ajal garanteeritud elektrienergia saamine;

mastile peab aastaringselt olema juurdepääsuvõimalus. Neid asjaolusid silmas pidades ongi leitud Seliste

külas sobivaimaks paigaks mobiilsidemastile just Käära kinnistu. Seega on väär vastustaja seisukoht,

justkui tuleb eelkõige lähtuda mobiilsidemasti paigaldamisel visuaalsest efektist. Eeltoodut saab küll

arvesse võtta, kuid arvestades mobiilsidemasti paigaldamise eesmärki, ei saa see olla määrava tähtsusega.

Eeltoodu tõttu on kolmanda isiku hinnangul kaevatava korralduse motivatsioon äärmiselt puudulik.

26. Riigikohus on korduvalt rõhutanud haldusakti motiveerimise olulisust. Lahendis nr 3-3-1-13-02 on

Riigikohus märkinud, et faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa

akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline

loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud

koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse

tegemise. Lahendis nr 3-3-1-14-00 on Riigikohus leidnud, et haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis

peab tagama PS §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse ning motiveerimata haldusakt

on õigusvastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on just

selline haldusakt antud. Lahendis nr 3-3-1-49-08 leidis Riigikohus, et kui haldusakti adressaat ei tea

haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult

võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Läbi haldusakti õigusliku ja faktilise aluse saab isikule

selgeks, miks just selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja

faktilise aluse otsimine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid

otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult

tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Haldusorgani

enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses. Kaevatavas haldusaktis viidatud

faktilised asjaolud on puudulikud, mistõttu ei ole korraldus ka sisuliselt kontrollitav. HMS § 56 vastaselt

haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul alati selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti

tühistamise aluseks (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-39-07). Kuivõrd kaevatava korralduse andmisel ei ole

järgitud menetlus- ega vorminõudeid, on kaevatav akt formaalselt õigusvastane.

27. Haldusakti andmisel peab haldusorgan haldusakti sisulise õiguspärasuse tagamiseks pidama kinni nii

haldusmenetluse põhimõtetest kui õiguse üldpõhimõtetest. HMS § 3 lõike 2 kohaselt peab halduse õigusakt

olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. PS §-s 11 sätestatud

proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et riik ei piiraks isikute õigusi ega tekitaks neile muid koormavaid

tagajärgi niisama, vaid ainult siis, kui see on hädavajalik; samuti, et haldusorgan mõtleks oma otsuse

piisava põhjalikkusega läbi, et vältida tarbetuid ebameeldivusi isikutele. Kokkuvõtlikult nõuab

proportsionaalsuse põhimõte, et materiaalses plaanis oleks igasugusel riivel legitiimne põhjus ja riive peab

olema proportsionaalne. Käesoleval juhul riivab detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine kaebaja õigusi, sh

õigust oma omandit vabalt kasutada ja koormata.

28. Vastustaja poolt kaevatava korralduse andmine on vastuolus ka õiguskindluse ning õiguspärase ootuse

põhimõttega. Õiguskindluse põhimõte nõuab, et haldusorgan oleks oma tegevuses järjekindel ning, et kord

antud haldusaktidele ja neis väljendatud seisukohtadele saaks ka tulevikus tugineda. Teisisõnu peab

halduse tegevus olema võimalikult ettenähtav ning haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast

ootust. Õiguspärane ootus on isikul põhjendatult tekkinud usk, et haldusorgan käitub tulevikus teatud viisil,

iseäranis, et asutus juhindub ka tulevikus oma varasematest otsustest. Detailplaneeringu menetlemise vältel

ei ole vastustaja kordagi avaldanud ühtegi vastuväidet (ei sisulist ega formaalset), mis võiksid takistada

detailplaneeringu vastuvõtmist. Vastupidi, vastustaja on lisanud oma vastusele vastustaja ja kolmanda isiku

vahel 06.04.2011 sõlmitud lepingu nr 7-1.4/11 detailplaneeringu rahastamise kohta, mille punktis 3.1 on

pooled kokku leppinud, et vallavalitsus on kohustatud detailplaneeringu vastu võtma, kui detailplaneering

on valmis käsitlemiseks kohalikus omavalitsuses, st et detailplaneeringule on võetud kõik vajalikud

kooskõlastused. Nimetatud lepingu punktis 3.2 on pooled kokku leppinud, et vallavalitsusel on õigus

keelduda detailplaneeringu projekti vastu võtmast, kui selles esineb olulisi puudusi. Keeldumine peab

sellisel juhul olema motiveeritud ning esitatud kirjalikus vormis ning puuduste kõrvaldamiseks peab olema

antud piisav tähtaeg.

29. Lindi-Tõstamaa teemaastik, millel Käära kinnistu asub, on juba alates 20.05.2003 Pärnu maavanema

korraldusega nr 80 kinnitatud maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ kohaselt väärtuslikul teemaastikul. Nimetatud asjaolu pidi olema vastustajale teada

juba detailplaneeringu algatamisel, mistõttu tegu ei saanud vastustaja jaoks olla uue asjaoluga, mis sai talle

teatavaks alles detailplaneeringu menetlemise käigus. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet ega

tutvustanud seisukohta, et masti asukoht on ebasobiv, kuivõrd mõjutab oluliselt küla visuaalset

väljanägemist. Eeltoodust tulenevalt tekkis kolmandal isikul õiguspärane ootus, et haldusorgan on teadlik

eelnimetatust (et masti asukoht jääb Lindi-Tõstamaa teele, mis on arvatud väärtuslike maastike hulka) ning

ei oma eeltoodu osas mingeid vastupidiseid arvamusi. Kui vastustaja oli seisukohal, et detailplaneeringus

planeeritav masti asukoht rikub oluliselt maastiku visuaalset mõju, oli kolmandal isikul õigustatud ootus, et

vastustaja oma sellekohast seisukohta ka detailplaneeringu eskiisprojekti avalikul arutelul väljendab.

Vastustaja tegevus ei ole kaevatava haldusakti andmisel olnud kolmandale isikule ettenähtav ning seetõttu

on kahjustatud kolmanda isiku õiguspärast ootust ning rikutud on õiguskindluse põhimõtet.

30. HMS § 4 lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse

eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Seega peab kaalutlusotsus olema õiglane ja mõistlik. Haldusorgan peab kaalutlusotsuse tegemisel

arvestama kõiki olulisi poolt- ja vastuargumente. Samas ei tohi meelevaldsed asjaolud, mis

kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole, haldusorgani otsust mõjutada. Meelevaldse asjaolu arvestamine

viib ebaratsionaalse otsuseni ja võib põhjustada kodanike ebavõrdset kohtlemist. See, millised aspektid on

asjakohased ja millised mitte, tuleb tuletada volitusnormi eesmärgist ja ka ülejäänud seaduse loogikast.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-62-02 leidnud, et laialdaste diskretsioonivolituste teostamisel ja

määratlemata õigusmõistete sisustamisel on oluline roll õiglasel haldusmenetlusel. Kaalutlusotsustuste,

sealhulgas planeeringu kehtestamisest keeldumise otsustuse põhjendamisel, eriti aga juhtudel kui

tuginetakse määratlemata õigusmõistetele (nagu näiteks heade kommete ja tavade vastasus), peab

haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma (sisukama) motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti

adressaadil mõista akti sisu. Kolmas isik leiab, et olenemata asjaolust, et käesoleval juhul ei ole tegemist

määratlemata õigusmõistetega, kehtib eelnimetatud põhimõte analoogia korral ka kõnealuse

detailplaneeringu menetlemisel. Sisuliselt on vastustaja toonud detailplaneeringu kehtestamata jätmise

põhjusena üksnes asjaolu, et mobiilsidemast mõjutab oluliselt Lindi-Tõstamaa teemaastiku väärtuslikku

maastikku, arvestamata ja kaalumata sealjuures absoluutselt detailplaneeringu eesmärki (parandada levi) ja

masti püstitamise tehnilisi kriteeriume. Samuti ei ole vastustaja kaevatavas haldusaktis välja toonud

erinevaid kaalutud lahendusvariante, mistõttu ei ole käesoleval juhul üldse toimunud kaalutlemist või ei ole

see toimunud ratsionaalselt, vaid kaalutlusvigadega. Kuivõrd detailplaneeringu vastuvõtmise üle tehtava

otsustuse näol on tegemist kaalutlusotsusega, peab see olema õiguspärane, mõistlik ja õiglane. Kui

kaalutlusreegleid, kooskõlas volituste piiridega, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve, ei järgita, siis on tegemist kaalutlusveaga,

mis võib viia võimu kuritarvitamiseni või ka lihtsalt hooletu otsuseni.

31. Vastustaja ei ole arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ning ei ole kaalunud põhjendatud huve. Vastustaja

on kõrvale jätnud detailplaneeringu põhieesmärgi — detailplaneeringu algatamise eesmärgiks oli püstitada

Käära kinnistule mobiilsidemast, et parendada Seliste külas mobiilsidelevi. Samuti ei ole vastustaja

arvestanud asjaoludega, et mobiilsidemasti püstitamisel ei saa lähtuda eelkõige selle mõjust visuaalsele

väljanägemisele, vaid eelkõige tuleb lähtuda raadiotehnilistest parameetritest, ning seejärel otsustada,

milline asukoht on optimaalsem antud piirkonnas levi parendamiseks. Vastustaja, kui haldusorgan, peab

arvestama kõiki olulisi asjaolusid, sh nii poolt kui vastuargumente, kusjuures iseäranis suurt rolli mängivad

siin tagajärjed, mida üks või teine lahendus tooks kaasa puudutatud isikute õigustele ja/või avalikele

huvidele, ja neid analüüsima; otsust ei tohi mõjutada asjassepuutumatu asjaolu. Vastustaja peab leidma

mõistliku tasakaalu erinevate huvide vahel, mida kolmanda isiku hinnangul käesoleval juhul ei ole tehtud.

Lisaks peavad kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võetavad asjaolud olema tõendatud. Käesoleval juhul ei

ole vastustaja tõendanud küla visuaalse väljanägemise mõjutamist. Väljatoodud küla visuaalse

väljanägemise mõjutamine on asjassepuutumatu kaalutlus — ilmselgelt mõjutab masti paigaldamine

visuaalset vaatepilti. Eeltoodu ei ole aga oluline, vaid oluline on, et masti paigaldamisega ei kahjustata

oluliselt väärtuslikku maastikku, ei sulgeta vaateid ega takistata puhkekohtade rajamist. Samuti on oluline

see, et külas mobiilsidelevi masti paigaldamise järel pareneb ning külainimestel tekib parem juurdepääs

internetile ja selle kaudu avalikult kasutatavatele teenustele. Viimatimainitud kaalutlused on aga vastustaja

kõrvale jätnud.

32. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-39-08 leidnud, et põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on

diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud

ratsionaalselt. Käesoleval juhul eelnimetatu kaevatavast haldusaktist ei järeldu, mistõttu ei vasta kaevatav

haldusakt HMS § 56 lõikele 3 ning HMS § 4 lõikele 2.

KOHTU PÕHJENDUSED

33. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud, tõendatud ja tuleb

rahuldada. Kaebaja menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

Pärnu maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on

kehtestatud Pärnu maavanema poolt 20.05.2003 otsusega nr 80; Tõstamaa valla üldplaneering on

kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 07.03.2008 otsusega nr 60. Tõstamaa Vallavalitsuse 23.02.2011

korraldusega nr 284 „Detailplaneeringu algatamine“ algatati AS EMT taotlusel (tl 65–66) Pärnu

maakonnas Tõstamaa vallas Seliste külas asuva Käära kinnistu detailplaneering eesmärgiga moodustada

Käära kinnistule eraldi katastriüksus liinirajatise — elektrooniliste sideseadmete konteineri ja raadioside

masti — paigaldamiseks (tl 71). Vastustaja on 06.04.2011 sõlminud AS-ga EMT lepingu nr 7-1.4/11

detailplaneeringu rahastamise kohta, mille kohaselt kohustub AS EMT kandma detailplaneeringuga seotud

kulud (tl 74–76). Kaebaja ja AS EMT vahel sõlmiti 18.04.2011 notariaalne Käära kinnistu isikliku

kasutusõigusega koormamise leping ja asjaõigusleping, millega seati kinnistule AS EMT kasuks 25-ks

aastaks tasuline isiklik kasutusõigus, mis annab AS-le EMT õiguse omada Käära kinnistul maatükiga

püsivalt ühendatud kuni 100m kõrgust antennimasti, moodulhooneid, piirdeaeda, juurdesõiduteed ning

elektrikaablit ning teostada kõiki töid, mis on vajalik tehnorjatise ehitamiseks, remontimiseks,

korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks (tl 7–10).

Kaevatava Tõstamaa Vallavalitsuse 18.01.2012 korraldusega nr 546 „Detailplaneeringu vastuvõtmisest

keeldumine“ keelduti Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmisest põhjustel, et Käära kinnistu asub

Pärnu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi

väärtuslikul Lindi-Tõstamaa teemaastikul; mobiilsidemast ei ole väärtuslikule maastikule omane element ja

häirib maastiku ilmet ning mõjutab küla visuaalset väljanägemist; planeeringust ei selgu, et Käära kinnistu

on mobiilsidemastile just parim ja ainuvõimalik asukoht; kaalutud ei ole alternatiivseid asukohti (tl 13–15).

34. Vaidlusalusteks asjaoludeks on, kas detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine oli põhjendatud, sh

kas haldusorgan on järginud haldusmenetluse üldpõhimõtteid, kas kaalutlusõigust on teostatud korrektselt

ning kas keeldumist on piisavalt ja asjakohaselt motiveeritud.

35. HMS § 35 lõike 1 punkti 1 järgi algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu

sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. HMS § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. Enne haldusakti andmist peab haldusorgan üldjuhul andma menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited

(HMS § 40 lg 1). HMS § 43 lõike 1 järgi lõpeb haldusakti andmise menetlus muuhulgas haldusakti

teatavakstegemisega. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud HMS §-s 54 ja need nõuavad, et

haldusakt oleks antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele.

PlanS § 10 lõike 5 kohaselt korraldab detailplaneeringu koostamist kohalik omavalitsus. Detailplaneeringu

koostamine, kui kohalik omavalitsus on selle algatanud isiku poolt esitatud avalduse alusel, on

haldusmenetlus, mille ühe etapina otsustab haldusorgan planeeringu vastuvõtmise või vastuvõtmisest

keeldumise. PlanS § 18 lõikes 1 sätestatu kohaselt tähendab planeeringu vastuvõtmise üle otsustuse

tegemine, et kohalikul omavalitsusel tuleb otsustada selle üle, kas planeering vastab valla ruumilise arengu

eesmärkidele, seadustele ja muudele õigusaktidele. PlanS-ga ei sätestata neid kriteeriume, millest

juhindudes võib planeeringu jätta vastu võtmata. Mõistlik on eeldada, et planeeringu võib jätta vastu

võtmata siis, kui see ei vasta seaduse nõuetele või planeeringu lähteeesmärgile ja -tingimustele, ei ole

saanud nõuetekohast kooskõlastust, on vastuolus kõrgemat järku planeeringuga, samuti muudel olulistel

asjaoludel. Üheks planeeringu vastvõtmata jätmise otsuse õiguspäraseks aluseks on objektiivne võimatus

planeeringut ellu viia või ka selle suur tõenäosus (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-56-08). PlanS § 1 lõike 6

kohaselt tuleb PlanS-s ettenähtud menetlustele kohaldada HMS sätteid. Seega laienevad ka

planeerimismenetlusele hea halduse põhimõtted, sealhulgas haldusorgani kohustus tagada huvitatud isikute

menetlusõigused ning kohustus järgida HMS § 55 ja 56 haldusaktile esitatavaid sisu ja vorminõudeid.

Seetõttu kuuluvad kohaldamisele ka kõik need HMS sätted, mis lähtuvad haldusmenetluse üldistest

põhimõtetest. Detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel ja on oma

loomult soodustava haldusakti andmisest keeldumine. HMS § 4 lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust

teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Planeeringu vastuvõtmisest keeldumise haldusakti

andmisel tuleb juhinduda muuhulgas HMS §-des 56 ja 40 sätestatud nõuetest, s.t tagada isiku õigus

informatsioonile, tema ärakuulamisõigus ning antava haldusakti põhistatus. Kaevatava haldusakti

õiguspärasust hindab kohus selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Hilisemad haldusmenetlused

haldusakti õiguspärasust selle andmise ajal muuta ei saa.

36. Nagu igasugune halduse tegevus, peab ka PlanS § 18 lõikes 1 sätestatud planeeringu vastuvõtmise üle

otsustamine, sh vastuvõtmisest keeldumine olema põhjendatud ja proportsionaalne. Tegemist on isikut

soodustava haldusakti andmisest keeldumisega, mis vajab HMS § 56 lõike 1 kohaselt kirjalikku

põhjendamist, kusjuures HMS § 56 lõikest 2 tulenevalt peab selline põhjendus sisaldama nii otsustuse

faktilist kui õiguslikku alust. Kolmas isik on asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale lahendis

nr 3-3-1-13-02, milles rõhutatakse õigusliku ja faktilise motivatsiooni omavahelise sidumise vajalikkust.

PlanS § 4 lg 2 punkti 2 kohaselt tagab kohalik omavalitsus avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud

isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Riigikohus on

lahendites nr 3-3-1-42-02, nr 3-3-1-54-03, nr 3-3-1-16-05 ja nr 3-3-1-87-08 järjekindlalt rõhutanud, et

planeerimisdiskretsiooni

teostamisel

tuleb

kohalikul

omavalitsusel

piisavalt

põhjendada,

miks

menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud ning

haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi

asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses

esitatud põhjendused on ebapiisavad ning nõustub kaebajaga (tl 4) ja kolmanda isikuga

(tl 101 pöördel ja 102), et korraldusest ei selgu, kas vastustaja on üldse kaebaja ja kolmanda isiku huve

kaalunud. Vastustajale vastuvõtmiseks esitatud Käära kinnistu detailplaneeringu seletuskirjas (tl 57) on

märgitud, et masti ehitamine planeeritud asukohas ei kahjusta oluliselt väärtuslikku maastikku ega sulge

vaateid ning ei takista puhkekohtade rajamist. Samuti on seletuskirjas märgitud, et mobiilsidemasti

asukoha valikul on lähtutud järgmistest olulistest tingimustest: masti asukoht peab katma olemasolevate

mastide vahelise halva levikuga ala, võimaldades hea side maksimaalsele arvule elanikest. Kaasajal on hea

side olemasolu vältimatu ka kaunil maastikul elavatele inimestele; masti töötamiseks on vajalik igal ajal

garanteeritud elektrienergia saamine; mastile peab aastaringselt olema juurdepääsuvõimalus. Kaevatavast

korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalumisel arvesse võtnud mobiilsidemasti püstitamise

raadiotehnilisi parameetreid, elektrivarustuse kättesaadavust ja maastikulist ligipääsetavust mastile või

hinnanud masti püstitamise asukohavalikut tehnilistest kriteeriumidest lähtuvalt. Korralduses on läbivalt

märgitud valdavalt seda, et planeeritav mast häiriks väärtuslikku maastikku ja mõjutaks küla visuaalset

väljanägemist. Vastustaja täiendavates seisukohtades toodud väited, et tõenäoliselt soovib kolmas isik

masti püstitamiseks teha võimalikult vähe kulutusi ja peab rahalistel kaalutlustel olulisemaks hea

juurdepääsu ja elektri olemasolu, jättes seetõttu visuaalse mõju tähelepanuta, viitavad veelgi, et vastustaja

poolt tõenäoliseks peetud asjaolud on jäänud haldusmenetluse käigus välja selgitamata. Vastustajal tulnuks

menetlusosaliste huvid, sh kolmanda isiku kui planeeringust huvitatud isiku huvid, planeeringumenetluse

käigus esmalt välja selgitada ning seejärel ilmnenud huve kaalumisel arvesse võtta.

37. Lisaks eelnevale nõustub kohus kaebajaga, et detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine riivab kaebaja

omandipõhiõigust (tl 4). Nimelt määratakse detailplaneeringuga see, millisel eesmärgil omanik oma

kinnisasja kasutada saab ning detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumisega välistatakse sisuliselt

omaniku võimalused saavutada õigus kasutada kinnisasja mingil talle sobival eesmärgil. See, et

planeerimismenetluse lõpptulemusena võidakse kinnisasja omanikule soodsat detailplaneeringut mitte

kehtestada, iseenesest planeeringu vastuvõtmata jätmisest lähtuvat omandipõhiõiguse riivet ei kahanda.

Omandipõhiõiguse poolt kaitstavaks hüveks ei ole pelgalt kehalised esemed, vaid ka varaliselt hinnatavad

õigused, sh õigus ehitada. Omandi mõiste ulatus PS-s on asjaõiguses kasutatava mõiste ulatusest laiem ja

kaebaja õigus lubada ehitada oma maatükile on omandipõhiõiguse esemelise kaitsealaga hõlmatud.

PS § 32 lõikega 2 sätestatakse, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Omandipõhiõiguse riive

esineb alati juhul, kui piiratakse isiku õigust kasutada, käsutada või vallata tema omandit. Isegi juhul, kui

isikul säilib võimalus kasutada omandit muul viisil, kui ta on soovinud, ei kõrvalda see riivet. Käesolevas

haldusasjas vaidlustatud korralduse põhjendustest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud kaebaja huve (tema

õigust omandi vabale kasutamisele ja käsutamisele) ega ka huvitatud isiku huve.

38. Veel heidetakse kaevatavas korralduses ette, et Käära detailplaneeringus ei ole käsitletud alternatiivseid

asukohti. Vastustaja on ka oma täiendavates seisukohtades märkinud, et kuskilt ei selgu, et oleks toimunud

üldse mingisugune asukoha alternatiivide kaalumine. Kohus on seisukohal, et vastustajal puudub õigus

säärase etteheite tegemiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-87-08 (p 21) leidnud, et juhul, kui

detailplaneeringuga

reguleeritakse

eraõiguslikule

isikule

kuuluva

maa

kasutamist,

ei

ole

planeerimisdiskretsiooni teostamisel kohustuslik kaaluda alternatiivseid asukohti kavandatava tegevuse

läbiviimiseks väljaspool planeeritavat ala. Seega ei saa alternatiivsete asukohtade käsitlemist

detailplaneeringu koostajalt nõuda ning vastavalt ei saa alternatiivsete asukohtade käsitlemata jätmine

kujutada endast planeeringu vastuvõtmise üle kaalumisel olulist asjaolu.

39. Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. HMS § 40 lõikega 1 sätestatakse üldreegel,

mille kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja

kohta oma arvamus ja vastuväited. Nimetatud reeglist teevad erandi HMS § 40 lõikes 3 sätestatud asjaolud:

viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda;

menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus

lisaandmete saamiseks; asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; arvamuse või vastuväidete esitamise

võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või

toimingu eesmärki; menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka

isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; haldusakt antakse üldkorraldusena

või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; muudel seaduses sätestatud juhtudel. Praegusel juhul ei ole

tegemist ühegi HMS § 40 lõike 3 erandiga ning menetlusosalistele tulnuks enne keelduva korralduse

andmist anda võimalus omapoolsete arvamuste ja vastuväidete esitamiseks. Käesoleval juhul on nii kaebaja

(kinnistu omanikuna) kui kolmas isik (detailplaneeringu taotlejana) käsitatavad planeeringumenetluse

menetlusosalistena. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-82-03 leidnud, et menetlusosalise õigusele olla ära

kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave

haldusakti andmisel arvesse. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on

piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited avaldada, ning tal peab olema võimalus

esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust

omavaid täiendavaid andmeid. Käesoleval juhul ilmneb nii kaebusest kui kolmanda isiku seisukohtadest,

et keelduva otsustuse tegemine oli neile üllatuseks (tl 4, 100) ning mõlemad viidatud menetlusosalised

leiavad, et nende suhtes ei ole enne keelduva korralduse andmist ärakuulamisõigust realiseeritud (tl 5, 100).

Haldusasja materjalidest vastupidist ei nähtu. Vastustaja on vastuses kaebusele küll viidanud

telefonikõnele kaebajaga (tl 49), ent ainuüksi faktist, et vastustaja kaebajaga telefoniühenduses oli, ei saa

teha järeldust, et telefonivestluses oleks käsitletud keelduva korralduse vastuvõtmise kavatsust. Ka ei ole

vastustaja kaebajaga peetud telefonivestlust vaidlustatavas korralduses käsitlenud. Toimiku materjalidest

võib ühtlasi üheselt järeldada, et AS-le EMT kui planeeringumenetluse teisele menetlusosalisele ei ole

vastustaja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks võimalust andnud. Vastustaja ei ole ka vastupidist

väitnud. Korralduses toodud väide, et kavandatav mobiilsidemast hakkab mõjutama piirkonna visuaalset

pilti, võib olla iseenesest tõene, ent kuidagi ei saa sellega kohtu hinnangul õigustada huvitatud isikute

ärakuulamisõiguse realiseerimata jätmist.

40. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti

andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei

võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on oma lahendites (nr 3-3-1-80-06; nr 3-3-1-74-03; nr 3-3-1-

70-03) leidnud, et ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine

on oluliseks menetlusveaks, seda eriti diskretsiooniotsuste puhul ning asjas nr 3-3-1-23-06 on Riigikohus

leidnud, et ärakuulamisõiguse võimaldamata jätmine on haldusmenetluse nõuete sedavõrd jäme

rikkumine, mis sõltumata otsuse sisule antavast hinnangust toob kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kaebaja ja kolmanda isiku ärakuulamata jätmist pidada selliseks

oluliseks menetlusveaks, mis võis takistada planeeringulahendusega seonduvate asjaolude igakülgset

väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist planeeringu vastuvõtmise üle otsustamisel. Seega võis

kõnealune rikkumine oluliselt mõjutada asja otsustamist. Seetõttu ei pea kohus kaevatud korraldust

õiguspäraseks ning Tõstamaa Vallavalitsuse 18.01.2012 korraldus nr 546 „Detailplaneeringu

vastuvõtmisest keeldumine“ kuulub tühistamisele.

41. Kaebaja on esitanud lisaks tühistamiskaebusele ka kaebuse Tõstamaa Vallavalitsusele ettekirjutuse

tegemiseks Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamiseks. Kohus ei saa kohustada

haldusorganit

detailplaneeringut

vastu

võtma,

kuna

nimetatud

küsimus

kuulub

haldusorgani

kaalutlusruumi. Küll saab kohus aga kohustada haldusorganit uut ja õiguspärast kaalutlusotsust tegema. Nii

tõlgendab kohus kaebaja nõuet vastustaja kohustamiseks Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise üle

uuesti otsustama.

Vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktile 2 võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa

tühistamist ja ka haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Kohus saab haldusorganit millekski

kohustada juhul, kui toimingu sooritamisest või haldusakti andmisest keeldumine on olnud õigusvastane.

Kohus leidis, et detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine oli õigusvastane, seega kohustab kohus

vastustajat otsustama Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise üle uuesti ja tegema asjas õiguspärase

(eelkõige selgelt põhjendatud ning kaalutlus- ja menetlusvigadeta) otsuse.

42. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus

tehakse vastustaja kahjuks, kannab menetluskulud vastustaja. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista

menetluskulud summas 297.50 eurot. Kaebaja on kohtule esitanud talle Õiguskaitse Büroo OÜ poolt

koostatud arve, millelt nähtuvalt on arve sularahas tasutud (tl 27–28). HKMS § 109 lõike 6 kohaselt

mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et arvestades haldusasja

keerukust ja mahtu, ei saa kaebaja taotletud õigusabikulusid pidada põhjendatuks. Kohus peab põhjendatud

menetluskulude suuruseks 297.50 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab HKMS § 108 lõike 8 järgi tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele. Kuna kolmas isik menetluskulude taotlust ega nimekirja esitanud ei ole, jätab kohus kolmanda

isiku menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik