4-13-716/26 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-13-716

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoobril 2013.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-716 Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi sekretär Moonika Rubizova

Väärteoasi

Asja läbivaatamise kuupäev

Z.G kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) menetlusosakonna

vaneminspektor Pavel Pantšenko 13.12.2012.a. otsusele nr 12050488 Z.G karistamises ÜTS § 54 2 lg 1 järgi 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot.

04.09.2013.a. ja 08.10.2013.a.

Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Arnold Vismann Kaebaja: Z.G, ik XXX, elukoht XXX Kaebaja esindaja Kadi Mägi

RESOLUTSIOON

Jätta Z.G

kaebus rahuldamata ja Tallinna Linnavalitsuse Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu menetlusosakonna vaneminspektor Pavel Pantšenko

13.12.2012.a. otsus nr 12050488 Z.G karistamises ÜTS § 54 2

lg 1 järgi 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot muutmata.

Välja mõista Z.G-lt kaitsja tasu 264 eurot riigi tuludesse.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) vaneminspektor Pavel

Pantšenko 13.12.2012.a. otsusega väärteoasjas nr 12050488 tuvastati, et Z.G

13.11.2012.a. kell 03:50 Mustamäe tee 80, Tallinn kasutas taksona kasutatavat mootorsõidukit, mis ei olnud puhas väljast.

Menetlusalune isik Z.G rikkus seega Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2012.a. määruse

nr 36 § 2 lg 8 normi ja pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Ühistranspordiseadus (ÜTS) § 542 lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, fototabeliga ning tunnistaja XXXütlustega. Kohtuväline menetleja leidis, et täidetud on teo objektiivne koosseis ning teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei leidnud.

Menetlusalune isik vastulauset ei ole esitanud.

Võttes aluseks eeltoodud ja lähtudes KarS § 56 lg 1 ning V™S § 73 lg 1 p 1 määras

kohtuväline menetleja Z.G-le ÜTS § 54 2

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot.

KAEBUSE SISU

Z.G esitas 05.02.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada

kohtuvälise menetleja 13.12.2012.a. otsus väärteoasjas nr 12050488 ja lõpetada menetlus V™S § 29 alusel.

Kaebaja selgitab kaebuses, et ta ei olnud teadlik, et tema suhtes on alustatud ja läbiviidud

väärteomenetlus ning tema suhtes tehtud otsusest, mis oli jõustunud ja saadetud sundtäitmisele kohtutäiturile. Antud asjast sai kaebaja teada 21.01.2013.a., kui tuli Tallinna

kohtutäitur Terje Tšapise täitmisteade. Kaebajale ei ole tutvustatud tema õigusi ja kaebaja juuresolekul ei ole koostatud väärteomenetluse protokolli ega otsust. Kuna kaebaja sai teada enda suhtes tehtud otsusest 21.01.2013.a. oli kaebuse esitamise tähtajaks 05.02.2013.a.

Kaebaja leiab, et vaatlusprotokoll on tagantjärele fabritseeritud. Kaebaja väidab, et kell

03:48:45 ei olnud politseipatrull veel kaebaja sõidukit kinni pidanud ning seega ei olnud kohtuvälise menetleja ametnikul mingil viisil võimalik hakata vaatlusprotokolli koostama kell

03:50 Mustamäe tee 80 ega ka 82 maja juures, arvestades, et kaebajal ei olnud võimalik Kristiine keskuse juurest jõuda Mustamäe tee 82 maja juurde 1 minuti ja 15 sekundiga, s.o. kella 03:50-neks nagu on kirjas vaatlusprotokollis. Kaebaja viitab sellele, et vaatlusprotokolli teatud osad on vormistatud arvutis ning osa teksti on kirjutatud käsitsi. Kaebaja leiab, et kui MUPO ametnikul oleks kaasas olnud sülearvuti oleks ametnik kogu teksti koostanud arvutis. Seega leiab kaebaja, et protokoll koostati tagantjärele arvutis.

Samuti leiab kaebaja, et tunnistaja XXXülekuulamise protokoll on tagantjärele fabritseeritud ning tunnistaja on teadvalt valeütlusi andnud. Tunnistaja ülekuulamise protokollis on kirjas, et

ülekuulamine toimus kell 04:02 kuni 04:08, seega on ilmne, et püüti kellaaegu näidata

3

selliselt, et oli võimalik koostada nii sündmuskoha vaatluse protokoll kui ka üle kuulata tunnistaja. Kuivõrd sõiduk peeti kinni kell 03:55, siis on ilmne, et tunnistaja ülekuulamist ei saanud koostada kell 04:02-st.

Kaebaja poolt juhitud sõidukit ei ole MUPO patrull püüdnud peatada. MUPO patrullil puudub seadusest tulenev õigus sõidukeid peatada ning selle õigus on üksnes politseipatrullil. Kaebaja

ei ole iial suhelnud Artur X . Sündmuskohal kaebaja väidab, et tema suhtles üksnes

politseipatrulliga, kes oli sõiduki kinnipidajaks. Kui A.X oleks kaebajale teatanud

väärteomenetluse alustamisest kaebaja suhtes, siis oleks pidanud A.X esitama pädevustunnistuse ning siis alles menetlustoiminguid läbi viima.

Kaebaja helistas koheselt peale politseipatrulli poolt kinnipidamist Mustamäe tee 82 maja juurest oma abikaasale XXX , kes pöördus 6 telefonikõnega hädaabinumbrile 110, et teada saada, miks politseipatrull pidas kinni kaebajale kuuluva sõiduki.

Kaebajale on väljastatud PPA poolt teabenõude korras patrullileht, millest nähtub, et politseipatrull on saanud juhtimiskeskusest kella 03:50 ajal teate, et Endla – Paldiski maanteel taksojuht ei peatu ja takso peeti kinni Mustamäe tee 82 maja juures, kuid patrulllehelt ei nähtu

mingi konkreetne rikkumine või et alustatud oleks väärteomenetlust. Seega sõiduki kinnipidamise hetkel ei olnud tuvastatud.

14.01.2013.a. pöördus kaebaja MUPO poole küsimusega, kas tema suhtes on MUPO menetluses väärteomenetlusi. 15.01.2013.a. teatati, et 13.11.2012.a. alustati väärteomenetlust. Sellest kaebaja küll ei lugenud välja, et tema suhtes oleks jõustunud otsus. Tegelikult kaebaja

ei ole teadlik olnud väärteoprotokolli koostamisest, kuna seda ei ole koostatud kaebaja juuresolekul, mida saab kinnitada ka kaebaja Z.G, kes oli sündmuskohal.

V™S § 69 lg 1 p 4 ja § 56 lg 2 p 3,4 alusel oleks kohtuvälise menetleja kohustus kanda

väärteoprotokolli nii menetlusaluse isiku elukoht kui ka töökoht. Antud juhul oli töökoha märkimine oluline, kuivõrd töölepingu alusel vedaja juures töötavat taksojuhti ei saa karistada ÜTS § 542 lg 1 alusel. Käesolevas asjas sai subjektiks olla üksnes vedaja aga mitte vedaja juures töötav palgatöötaja. Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr 36 § 2 lg 8 ei tulene mingil viisil, et vedaja juures töölepingu alusel töötaval palgatöötajal oleks kohutus hoolitseda auto puhtuse eest. Selline kohustus on vedajal.

Samuti leiab kaebaja kaebuses, et ei ole väärteoprotokollis õige väide, et auto oli porine või ilm oli kuiv. Sel perioodil oli ilm sajune ja lörtsine. Samuti ei ole sõiduk musta värvi (nagu kirjas on sündmuskoha vaatluse protokollis), vaid hall.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA KIRJALIK SEISUKOHT KAEBUSELE

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorid A.X ja XXXsoovisid kontrollida

13.11.2012.a. kell 03:43 Tallinnas G.Otsa tänaval asuvas taksopeatuses sisselülitatud

taksoplafooniga parkivat tugevalt määrdunud sõiduautot Opel Astra, reg.nr XXX . Nähes

lähenevat suhtlemissooviga inspektorit sõitis juht koheselt ära, soovimata alluda

kontrollimisele. Ärasõidust tingituna edastati telefoni teel ametiabi taotlus Põhja

politseiprefektuurile sõiduauto peatamiseks vajadusega tuvastada juhi isik seoses

väärteomenetlusega. Politsei poolt sõiduauto peatamise järgselt paluti juhilt isikut ja

taksoteenuse osutamise seaduslikkust tõendavaid dokumente, teavitati õigustest ja

kohustustest ning väärteomenetluse algatamise põhjustest, milleks oli taksona kasutatava

sõiduki porine ja räpane välimus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuses on esitatud hulgaliselt väärteoasjaga mitteseotud asjaolusid, millele ei pea kohtuväline menetleja

vastata ja selgitada. Mustamäe teel peatas politsei Z.G poolt juhitud sõiduki. Munitsipaalpolitsei patrull kohale jõudes esitles end ja teatas juhile kinnipidamise põhjustest. Ühtlasi palus ta juhil esitada isikut tõendava ja taksoveoks vajalikud dokumendid. Esitatud

4

dokumentidest selgus, et juhiks osutus Z.G. Kuna suhtlemine oli korrektne ning

kaebaja esitas dokumendid lahkus politseipatrull. Seejärel teatasid munitsipaalpolitsei

ametnikud, et peavad koostama väärteoprotokolli põhjusel, et auto on porine ning seega

taksoteenuse osutamiseks sobimatu ja teavitasid isikut tema õigustest. Z.G avaldas soovi, et viibiks juristina kohal tema abikaasa Z.G, Juristi saabumise järgselt Z.G

loobus teatavaks võtmast ja tutvumast oma õiguste ja kohustustega, keeldus

avaldamast isiku-, elu- ja töökoha andmeid. Samuti keeldus isik ütluste andmisest ning

väärteoprotokolli allkirjastamisest ja vastuvõtmisest ning lõpuks lahkus sündmuskohalt. V™S § 70 lg 1,2 kohaselt on tehtud väärteoprotokolli märge ja seega loetakse koopia Z.G-le üleantuks. Z.G sõiduk peatati kahe maja vahel Mustamäe tee 82/80. ÜTS § 542 lg 1 kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-,

trollibussi või taksoveo või pagasveo nõuete rikkumises eest. Antud sätte alusel vastutab süüteokoosseisu alusel juht mitte veokorraldaja OÜ XXX (XXX).

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema esindaja kaebuse ja selles esitatud taotluste juurde. Kaebaja andis ütlusi, et 13.11.2012.a. peeti teda kinni Mustamäe tee 82 maja juures kella nelja

ajal ning ta andis politseile juhiload ja jäi ootama. Peale seda politseipatrull sõitis minema ning ta püüdis politseiga ühendust saada, et lubasid tagasi saada. MUPO hoidis lubasid enda käes ning kui ta load kätte sai siis ta sõitis ka minema. Kohapeal ei olnud väärteomenetlusest

juttugi ning ei koostatud ka mingit väärteo protokolli. Talle ei seletatud üldsegi, miks teda kinni peeti. Tema viibis kogu aeg autos. Tal ei palutud mingeid selgitusi anda, ei selgitatud kohustusi ega õigusi. Samuti ei ole talle mingeid dokumente proovitud üle anda. Kaebaja selgitas, et tema ei ole Georg Otsa parklast ära sõitnud ning ta ei tea kes temaga kontakteeruda tahtis ning tal ei ole MUPO-ga mingit pistmist olnud. Ta ei tea ka seda miks politsei teda kinni pidas. Samuti ei ole tema taotlenud, et tema juristiks oleks Z.G.

Kaebaja kaitsja leidis, et antud juhul ei ole Z.G väärteomenetluse subjektiks. Tegemist ei ole füüsilisest isikust ettevõtjaga, ega ka töövõtulepingu alusel töötava isikuga. Antud juhul on tegemist töölepingu alusel töötava isikuga, kes konkreetselt töötab äriühingus. Takso, mille pesemist nõutakse kuulub konkreetsele äriühingule ja seega saab olla antud asjas subjektiks äriühing OÜ XXX , mitte kaebaja Z.G.

Kaebaja kaitsja leidis, et, antud juhul vastavalt Tallinna Linnavalitsuse määrusele nr 36 § 1 lg

2 kohaldatakse haldusmenetluse sätteid. Kaebaja esindaja leiab, et väärteomenetlust saab kohaldada ainult nende asjade suhtes, mis on seaduses otseselt kirjas.

Samuti leiab kaebaja kaitsja, et kaebajale on antud asjas määratud maksimum trahvisumma. Isikule ei ole varasemalt rikkumisi olnud ning seega on määratud ebaproportsionaalne karistus isegi, kui ta on selles teos süüdi.

Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et antud juhul on subjektiks taksot juhtiv isik ning vastavalt on

ka vormistatud väärteomenetluse otsus. Nähtub ka XXX poolt esitatud töölepingu väljavõttest, et vastutab täielikult taksojuht. Z.G karistati 50 trahviühikuga ehk siis 200 eurose trahviga, seega 1/4 ulatuses, mitte maksimum määras. Kohtuväline menetleja jääb selle juurde, et subjekt on valitud õigesti. Töölepinguseaduse § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma kohustusi lojaalselt oma teadmiste ja oskuste kohaselt, tööandja kasu silmas pidades

ning tööiseloomust vajaliku hoolsusega. Kuna Z.G kasutas oma töö tegemiseks tööandja vara - autot. Seega võttes oma valdusesse taksoteenuse osutamiseks taksotunnustega

sõiduki laieneb juhile terve hulk seadusi ning eeskirju mida tuleb ja saab täita ainult juht,

mitte aga selle auto omanik. Takso oli porine ja sellega ei olnud võimalik nõuetekohaselt

teenust osutada. Sellega võis kaasneda klientide riiete, pagasi rikkumist või isegi hävimist.

5

Kohtuväline menetleja pöörab ka tähelepanu, et kui vastaspool leidis, et teda peeti kinni ebaseaduslikult, siis oli tal võimalik kinnipidamise hetkel oma seisukohti selgitada ja osaleda väärteomenetluses.

Tunnistaja Roman X andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema töötab MUPO-s. Kaebajat ta ei tunne, aga nägu on tuttav. Ta on kaebajaga kokku puutunud aga ei mäleta kuupäeva ja kellaaega. Oli öösel patrullis ja sõitsid paarimehega mööda Pärnu maanteed ning ristmikul kus, on taksopeatus, kus märkasid ühte taksot, mis oli väga must. Ta tegi ringi ära, kuna antud parklasse otse keerata ei saa. Sama auto hakkas liikuma. Ta proovis minna takso juurde ja küsida dokumente ja tutvustas ennast. Takso keeras Pärnu maanteele ja sealt keeras Vabaduse väljaku poole. Nad sõitsid taksole järgi ja samal ajal helistas politseile, et paluda politseilt abi auto kinnipidamisel. Politsei pidas antud takso kinni Mustamäe teel maja nr 82 juures. Politsei

tutvustas end taksojuhile ja küsis taksojuhilt dokumendid. Tema oli samal ajal kõrval ning

samuti tuli ka tema paarimees X , kelle kätte dokumendid anti. Politsei küsis kas on veel

nende abi vaja ja nad sõitsid minema. Pärast politsei lahkumist algas menetlus. Taksojuht palus kutsuda enda juristi kaitsjana. Kaitsja (naisterahvas) tuli taksoga, kes karjus nende peale

ja solvas. Artur X koostas väärteoprotokolli, mis vormistati nende autos. Kaitsja oli vormistamise juures. Z.G keeldus allkirja andmast ning keeldus ka ütlustest. Samuti ei soovinud, et talle õigusi tutvustatakse. Ta ei mäleta, et sellel päeval oleks sadanud, aga teed olid märjad. Kaasas olid neid trükitud blanketi arvutis aga juurde tuleb käsitsi kirjutata mis

takso, firma, number ja kes taksoga sõitis. Tagantjärgi mingeid dokumente ei vormistatud. Esimene menetlustoiming kohapeal oli sündmuskoha vaatlus, mida viis läbi A.X . Tema oli

antud menetluses tunnistaja. Väärteoprotokoll koostati tööautos, kuhu kutsuti ka Z.G aga ta keeldus sellest.

Tunnistaja XXX andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Z.G on tema abikaasa. 13.11.2012..a kella 03:56 ajal helistas abikaasa ja teatas, et teda peeti Mustamäe teel kinni ja ta ei saa aru miks ta kinni peeti. Tema helistas selle peale kell 03:59 numbrile 110, kus ta ütles, kes ta on ja miks tema abikaasa kinni peeti. Talle lubati 5 minuti pärast tagasi helistada. Talle helistati tagasi kell 04:02 ja öeldi, et MUPO tegeleb tema abikaasaga. Korrapidaja ei

öelnud talle, mis on kinnipidamise põhjus. Ta läks kohale Mustamäe tee 82 ning tema abikaasa Z.G istus oma autos. Abikaasa teatas talle, et politsei võttis temalt juhiloa. Politseipatrull andis juhiload MUPO-le üle. Eemal seisis mingi auto, mille mootor seisis ning

oli pime. Sõidukil tuled ei põlenud. Sellest autost tuli välja 2 meest, kelle käes oli tema

abikaasa juhiload. Ta pidevalt helistas politseile ja soovis teada saada, millisel õiguslikul alusel ta abikaasa kinni peeti, milline oli tema rikkumine ning miks temalt load ära võeti ja MUPO-le üle anti. Neile öeldi, et patrull kohale ei tule. MUPO sõitis ka minema. Paar päeva hiljem pöördus ta avaldusega politsei sisekontrolli poole. Sel ajal, kui tema viibis abikaasa

juures sündmuskohal keegi ei tulnud tutvustama mingeid dokumente, keegi ei soovinud allkirja. MUPO ei lähenenud kordagi Z.G-le ega talle. Kohapeal ei mingeid õigus ja

kohustusi ega protokolle ei tutvustatud ja seega ei saanud ka tema anda Z.G-le mingeid juhiseid väärteomenetluse käitumiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, tema esindaja, kohtuvälise menetleja ja tunnistajad ja uurinud tõendeid kogumis, leiab, et väärteoasjas tehtud otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus jätta rahuldamata.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud ÜTS § 542 lg 1 ettenähtud

6

väärteo toimepanemise eest, mis on bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-,

trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest. Kohtuväline menetleja on antud juhul menetlusalust isikut karistantud õige sätte alusel. Antud paragrahv sätestab just taksojuhi poolt toime pannud rikkumise. Antud juhul ei saa olla subjektiks takso firma nagu kaebuse esitaja ja tema esindaja leiavad.

Kaebuse esitaja esindaja on esitanud taotluse, mille kohaselt leidis, et väärteomenetluses puuduvad väärteo tunnused ning alustatud on üldse ebaseadusliku menetlusega ning leidis, et

antud juhul peaks kohaldama haldusmenetluse sätteid. Kohus leiab, et antud taotlus on

põhjendamatu. ÜTS § 5411

sätestab, et antud seaduse §-des 541

– 547

ja 5410 sätestatud

väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

Seega on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebaja Z.G suhtes õige menetluse sätteid ehk väärteomenetlust.

Vaidlusaluses otsuses on inkrimineeritud kaebuse esitanud isikule taksona kasutatava mootorsõiduki kasutamist, mis ei olnud puhas. Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2012.a. määruse

nr 36, mis sätestab sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded taksoveol kasutatavatele sõidukitele Tallinnas, § 2 lg 8 kohaselt peab taksona kasutatav sõiduk olema puhas ja terve nii väljast kui seest, sh pagasiruum ja istmed. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse esitanud isiku kasutuses olnud ja juhitud sõiduk Opel Astra reg.nr XXX , mis taksona ei olnud puhas, sisaldab endas määruse nr 36 § 2 lg-s 8 sätestatud kohustuse rikkumist ning selline käitumine on hinnatav ÜTS § 542 lg 1 ettenähtud väärteona.

Inkrimineeritud teo toimepanemine on väärteoasjas kogutud tõenditega täies ulatuses

tõendamist leidnud ning alus kaebuse esitanud isiku käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks puudub.

Tunnistaja R Roman X ütlustega on tõendatud, keda on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, et nad soovisid koos A.X Z.G sõiduautot peata kuna sõiduk oli must, sõiduki peatamiseks tuli kasutada politseipatrulli abi. Artur X koostas väärteoprotokolli, mis

vormistati nende autos. Z.G keeldus väärteo protokollile allkirja andmast ning

keeldus ka ütlustest. Kaasas olid neid trükitud blanketi arvutis aga juurde tuleb käsitsi

kirjutata mis takso, firma, number ja kes taksoga sõitis. Tagantjärgi mingeid dokumente ei vormistatud. Esimene menetlustoiming kohapeal oli sündmuskoha vaatlus, mida viis läbi A.X , samuti on väärtegu tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, millest nähtub sõiduki seisukord.

Kohus vaagib küsimust, kas menetlusalune isiku kasutuses olnud ja taksoveoks kasutatav sõiduk oli määrdunud selliselt, mis annab aluse rääkida Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2012.a.

määruse nr 36 § 2 lg 8 rikkumist. Kohtu hinnangul tuleb väärteomenetluse käigus kogutud

materjalide ja väärteoprotokolli pinnalt sellise rikkumise olemasolu jaatada. Nähtuvalt

sündmuskoha vaatlusprotokollist, mis on vormistatud 13.11.2012.a. nähtub, et sõiduk Opel

Astra reg.nr XXX , mida kasutati taksona (Marabu Takso) on porine. Sündmuskoha

vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub, et takso on kaetud paksu kuiva poriga ning takso

küljeaknad ja katus kuivanud tolmukihiga. Kaebuse esitaja esindaja on esitanud ka ilma

prognoosi, mis väärteo toimepanemise ajal on olnud. Ilma prognoosist nähtus, et

13.11.2012.a. madalrõhulohk ühes sajupilvedega eemaldub ja ilm oli enamasti sajuta. Väärteos kogutud tõenditega on tuvastatud kuivad ilmastiku- ja teeolud. Seda arvestades ning kõrvutades märgitud fototabelitelt nähtuvaga, asub kohus seisukohale, et teo toimepanemise

ajal eksisteerinud ilmastiku- ja teeolude kontekstis on menetlusaluse isiku kasutuses olnud sõiduauto vaadeldav mittepuhtana määruse nr 36 § 2 p 8 mõttes. Nimelt nähtub fototabelist, et tegemist on nö kuivanud mustusega, mis kohtu hinnangul ilmastiku- ja teeoludest lähtuvalt ei saanud tekkida üksnes väärteo toimepanemise ajal, s.o 12.11.2012.a. kell 03:50, vaid see pidi

7 olema tekkinud juba varem. Kohus juhib tähelepanu, et kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses ega ka kohtuistungil vaidlustanud sõiduki mustust.

Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemise süüdi. ÜTS § 542

lg 1

kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-,

trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse määramisel

on kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Vastavalt kohtupraktikale lähtutakse esmalt süü suurusest, mis on

eelduseks karistuse mõistmisele ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja seejuures

arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, millede olemasolul siis

vastavalt kas kergendatakse või raskendatakse karistust. Samuti lähtutakse võimalusest süüdlast mõjutada edaspidi ning õiguskorra kaitsmise huvidest.

Antud väärteos teo objektiivne koosseis tuleneb Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2012.a. määruse nr 36 § 2 lg 8, mille kohaselt taksona kasutatav sõiduk peab olema puhas ja terve nii väljast kui seest, sh pagasiruum ja istmed, st peab olema välistatud reisijate riiete ja pagasi määrdumine või rikkumine. Teos õigusvastasust välistatavad asjaolud puuduvad.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuna

kontrollimise hetkel oli sõiduk puhastamata/pesemata, siis pidi Z.G teadma, et teostab süüteokoosseisule vastavat tegu, st osutab taksoteenust selleks mittelubatud sõidukiga, millega on täidetud teo subjektiivne koosseis. Antud asjas ei esine süüd välistatavad asjaolud. Antud väärteopuhul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitanud isikut rahatrahviga 50 trahviühiku

ulatuses, so sanktsiooni alammäära lähedases määrases. Kohus leiab, et sellise

süüteoasjaolude ning isikuandmete juures on karistuse mõistmine olnud seaduslik ja

põhjendatud. Samuti kohus leiab, et selline sanktsiooni määr avaldab positiivset mõju menetlusaluse isiku edasisele käitumisele ja tagab tema õiguskuulekuse.

Z.G kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada oma kaitsealusele seoses väärteoasja kohtumenetlusega määratud kaitsjale makstud tasu summas 264 eurot (sisaldab käibemaksu).

V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 187 lg-s 2 sisalduv põhimõte, mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kaebuse

rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seetõttu jäävad menetluskulud (riigi õigusabi) summas 264 eurot kaebaja Z.G enda kanda.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja

põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

8 Kohus juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 132 p 1, § 109 – 111, § 133 – 135, KrMS § 187 lg 2.

Margot Mikler Kohtunik