2-11-45044/36 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtuasja number 2-11-45044 Otsuse kuupäev 29. oktoober 2013.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi XXXhagi XXXvastu ühisvara jagamiseks ning XXXvastuhagi XXXvastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind Vastuhagi hind 1696,29 eurot 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 24. september 2013.a Menetlusosalised Hageja/vastuhagis kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja/vastuhagis kostja esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, Tallinn 10115; e-post nata@olab.ee)

Kostja/vastuhagis hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja/vastuhagis hageja esindaja Marina Smirnova (OÜ Dorida, Tuulemäe 5-109, Tallinn 11411; e-post dorida60@mail.ru)

Kohtuistungil osalesid

Hageja/vastuhagis kostja esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Kostja/vastuhagis hageja XXX Kostja/vastuhagis hageja esindaja Marina Smirnova

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Vastuhagi rahuldada osaliselt. Jagada poolte ühisvara järgmiselt: 1.Jätta XXX ainuomandisse:

2 1.1. jalgratas väärtusega 90,75 eurot; 1.2. TV-laud/kummut väärtusega 20 eurot; 1.3. 2 diivanit (2-ne ja 3-ne) väärtusega 200 eurot 1.4. köögimööbli 4 tooli väärtusega 20 eurot 1.5. Tallinnas XXX/XXXasuva kinnistuga müüdud vallasasjade (sh köögimööbel koos tehnikaga väärtusega 3355,37 eurot, söögilaud ja 4 köögimööbli tooli väärtusega 626,18 eurot, külmkapp väärtusega 233,80 eurot, pesumasin väärtusega 129,78 eurot, dušilift väärtusega 284,64 eurot, mullivann väärtusega 437,93 eurot, magamistoa komplekt väärtusega 194,04 eurot, poisi ja tüdruku toa lükandustega kapid väärtusega 182,53 eurot ja 189,39 eurot, kirjutuslauad poisi ja tüdruku toas väärtusega 1,35 eurot ja 14,19 eurot, väike diivan väärtusega 25,55 eurot, poisi toa lauaarvuti komplekt väärtusega 766,94 eurot, tüdruku toa voodi väärtusega 55,93 eurot, panipaiga riiulid väärtusega 6,14 eurot, pesuruumi kummut väärtusega 10,91 eurot, aiamööbli komplekt väärtusega 14,19 eurot, aia kiik väärtusega 34,59 eurot, aia grill väärtusega 14,19 eurot, aiatööriistade komplekt 21,96 eurot ja käsitööriistad väärtusega 40,33 eurot, vaibad kardinad valgustid kokku 640,38 eurot, teler Samsung 39,70 eurot) koguväärtus rahas, so summas 7 320,01 eurot 2.Jätta XXXainuomandisse XXX/XXXasuvast majast ära viidud vallasasjade (sh teler väärtusega 3834,60 eurot, muusikakeskus „Technikcs“ väärtusega 109,17 eurot, tolmuimeja „Rainbow“ väärtusega 1065,19 eurot, kohvimasin „Philips“ väärtusega 64,20 eurot, teekann „Philips“ väärtusega 41,01 eurot, elektritriikraud väärtusega 14.48 eurot, videokaamera SONY väärtusega 162,92 eurot, muruniiduk väärtusega 191,53 eurot, sülearvuti väärtusega 217,30 eurot, sülearvuti väärtusega 786,12 eurot, arvuti väärtusega 1091,82 eurot, survepesur „KÄRCHER“ väärtusega 254,05 eurot, videomagnetofon väärtusega 63,37 eurot) koguväärtus rahas, so summas 7895,76 eurot; 3. Välja mõista XXX XXX kasuks hüvitis summas 122,50 eurot enamsaadud ühisvara arvelt.

Menetluskulude jaotamine Menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

3 riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1. Hageja nõue ja asjaolud

22.09.2011 esitas XXX(edaspidi ka hageja) hagiavalduse XXX(edaspidi ka kostja) vastu hüvitisele õiguse tuvastamiseks ja õiglase hüvitise saamiseks summas 16962,91 eurot ning alternatiivselt mõista kostjalt välja alusetu rikastumisena saadu 16962,91 eurot. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 21. aprillil 1999.a. ja lahutatud 10. veebruaril 2009.a. 23.12.2008 sõlmiti poolte vahel ühisvara osalise jagamise leping, milles lepiti kokku, et poolte ühisvaraks olev kinnistu asukohaga Tallinnas XXX/XXX(katastritunnusega XXX) jääb kostja lahusvaraks. Hageja väitel jäi pooltel peale abielu lahutamist jagamata Tallinnas XXX/XXX asuvas majas olnud vallasasjad. 07.04.2009 toimus vallasasjade akti koostamine kahe isiku XXX ning XXX juuresolekul. Peale akti koostamist sai hagejale teatavaks, et kostja oli juba enne akti koostamist, so 24.03.2009, müünud Tallinnas XXX/XXXasuva maja koos ühisvaraks olevate vallasasjadega oma uuele abikaasale hinnaga 2 000 000,00 krooni. Hageja leiab, et kuna poolte ühisvaraks olevad vallasajad on kostja poolt võõrandatud ja hageja on jäänud ilma oma hüvitise osast, siis tuleb hagejale maksta tema osa rahas, so hüvitis omandi kaotamise ees. Hageja väitel oli Tallinnas XXX/XXX asuvas majas alljärgnev vallasvara alltoodud maksumusega:

Vara nimetus Kogus Ühiku hind Hind kokku I KORRUS

Köök

Itaalia köögimööbel koos tehnikaga 1 tk 120000 krooni 120000 krooni Itaalia täispuidust söögilaud 1 tk 38600 krooni 38600 krooni Itaalia täispuidust nikerdustega toolid 8 tk 2300 krooni 18400 krooni Külmkapp AEG 1 tk 12500 krooni 12500 krooni Elutuba

Itaalia kummut täispuidust 1 tk 20000 krooni 20000 krooni Itaalia diivan 3 1 tk 13400 krooni 13400 krooni Itaalia diivan 2 1 tk 8600 krooni 8600 krooni Teler Samsung 14 tolli 1 tk 3500 krooni 3500 krooni Pesuruum saun

Pesumasin BOSCH 1 tk 6400 krooni 6400 krooni Dushilift koos segistiga messingust 1 tk 10200 krooni 10200 krooni Mullivann Aquator, valge 1 tk 28640 krooni 28640 krooni Kabinet

Kirjutuslaud nikerdustega 2 tk 9800 krooni 9800 krooni Vitriinkapp suur 1 tk 14600 krooni 14600 krooni Vitriinkapp väike 1 tk 8400 krooni 8400 krooni II KORRUS

Magamistuba

Itaalia magamistoa komplekt 1 tk 24600 krooni 24600 krooni

4 Poisi tuba

Lükandustega kapp 1 tk 6840 krooni 6840 krooni Voodi 1 tk 3200 krooni 3200 krooni Kirjutuslaud 1 tk 740 krooni 740 krooni Diivan väike 1 tk 2100 krooni 2100 krooni Lauaarvuti komplekt 1 tk 12000 krooni 12000 krooni Tüdruku tuba

Voodi 1 tk 4800 krooni 4800 krooni Kirjutuslaud 1 tk 2400 krooni 2400 krooni Lükandustega kapp KIRENA 1 tk 48600 krooni 48600 krooni Panipaik

Riiulite komplekt 1 tk 2140 krooni 2140 krooni Vesiimur 1 tk 1100 krooni 1100 krooni Pesuruum

Rotang kummut 1 tk 1800 krooni 1800 krooni Muu vara

Vaibad 6 tk 1000 krooni 6000 krooni Valgustid 1 komplekt 24500 krooni 24500 krooni Rotang aiamööbli komplekt 1 komplekt 2600 krooni 2600 krooni Kardinad 1 komplekt 35000 krooni 35000 krooni Aia kiige 1 tk 1500 krooni 1500 krooni Aia grill 1 tk 500 krooni 500 krooni Kardinad 1 komplekt 7500 krooni 7500 krooni Aiatööriistade komplekt 1 tk 6400 krooni 6400 krooni Uisud Bauer Supreme 90 1 tk 6000 krooni 6000 krooni Jalgratas 1 tk 1420 krooni 1420 krooni Aiakäru alumiinium 1 tk 620 krooni 620 krooni Käsitööriistad 1 komplekt 5400 krooni 5400 krooni Varad kokku

530600 krooni

Hagiavalduse kohaselt moodustab ühisvara hulka kuuluvate ja võõrandatud vallasasjade maksumus seisuga 07.04.2009 pandimaja juhataja XXX hindamisakti alusel 530000 krooni ehk 33925,83 eurot ning seega on hageja osa hüvitisest 16962,91 eurot (33925,83/2). Nimetatud summa palub hageja kohtul enda kasuks kostjalt välja mõista. Täiendavas seisukohas võttis hageja ühisvara koosseisust maha uisud Bauer Supreme 90 ning jääb muus osas esitatud nimekirja juurde.

2. Kostja vastuväited hagile

Kostja väitel ei ole hageja esitatud vara nimekiri täielik ning hagis märgitud vara maksumus ei vasta tõele. Kuigi alates 23.12.2008 kuulus maja asukohaga XXX/XXX, Tallinn lahusvarana kostjale, oli maja perioodil 12.02.2009-01.04.2009 hageja ainukasutuses, kuna kostja oli sunnitud lahkuma majast koos lastega. Kostja väitel viis hageja nimetatud perioodil majast ära järgmise vara kogumaksumusega 13085,60 eurot:

Vara nimetus Maksumus 2009 jaanuaris ostetud teler 3834,60 eurot 2005 ostetud muusikakeskus „Tehnikcs“ 223,96 eurot 2005 ostetud tolmuimeja „Rainbow“ 2236,91 eurot 2006 ostetud kohvimasin „Philips“ 1150,41 eurot 2006 ostetud teekann „Philips“ 70,30 eurot 2005 ostetud elektritriikraud 51,13 eurot 2005 ostetud videokaamera SONY 575 eurot 2006 ostetud muruniiduk 396,25

5 2005 ostetud sülearvuti 766,94 eurot 2007 ostetud sülearvuti 1150,41 eurot 2007 ostetud arvuti 1597,79 eurot 2008 ostetud KÄRCHER 287,60 eurot 2005 ostetud videomagnetofon 223,69 eurot 2006 ostetud pesukuivati 41,54 eurot voodipesu 95,87 eurot Uisud Bauer Supreme 90 383,47 eurot

Kostja leiab, et kuna hageja viis osa ühisvarast majast minema, siis jäi 07.04.2009 seisuga majja see osa varast, mis kuulub kostjale. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusega esitatud 07.04.2009 vallasvara akt ei vasta tõele, kuna 01.04.2009 kl 12 vahetati XXXOÜ poolt XXX/XXX maja ustel kõik lukud ning seetõttu puudus 07.04.2009 hagejal võimalus majja sisenemiseks ja vallasvara akti koostamiseks. Kostja lisab, et vastav akt ei ole kellegi poolt allkirjastatud ning alates 03.04.2009 oli maja vastavalt valveteenuste lepingule valve all (signalisatsiooni all). Kostja väitel on mööbel soetatud peamiselt 2006. aastal, mil pooled majja kolisid, kauplusest JYSK ning osa varast on toodud XXX korterist. Vara maksumus on hageja poolt oluliselt suurendatud. Lisaks märgib kostja, et paljud asjad olid selles majas poolte poolt ise tehtud. Kardinad olid õmmeldud kostja poolt kauplustest Rondill, Filikor ja JYSK ostetud materjalidest, mille eest tasuti kokku 5653,10 krooni, mis võrdub 361,30 euroga. Kostja hinnangul ei kuulu osa varast ühisvara hulka, kuna need olid maja lahutamatuks osaks – nt sisseehitatud mööbel, sisseehitatud köögimööbel (hinnaga 4473,82 eurot) koos sinna kuuluva tehnikaga, sisseehitatud riiulid panipaigas (ostuhinnaga 7,86 eurot ja 6,14 eurot), mullivann Aquator ja dušilift koos segistiga (tegeliku ostuhinnaga 7800 krooni ehk 498,51 eurot) ning sisseehitatud lükandustega kapid poja ja tütre tubades (hinnaga 520,88 eurot). Kostja väidete kohaselt ei kuulu hagis märgitud kabineti mööbel, sh nikerdustega kirjutuslaud ja vitriinkapid (suur ja väike), üldhinnaga 2306,44 eurot, ühisvara hulka, kuna need on soetatud OÜ XXX poolt. Samuti osutab kostja, et poja autokujuline voodi müüdi maha juba novembris 2008, kuna see muutus väikeseks. Kostja hinnangul kuulub poolte ühisvara hulka alljärgnev vara alljärgneva maksumusega:

Vara nimetus Ostu aeg Ostuhind eurodes Vara väärtus veebruari kuu seisuga (eurodes) 1) Köögimööbel

söögilaud (XXXon lisanud selle vara juurde märkuse, mille kohaselt 01.01.2009 XXXolles alkoholijoobes lõi šampuse pudeliga vastu lauda ja selle tagajärjel tekkis auk, millega seoses laua pealispind sai kahjustada) 27.12.2006 844,08 592,63 8 toolid 27.12.2006 98,68 57,55 2) Külmkapp Elektrolux AG 2005 479 233,80 3) Elutoa mööbel

Tv laud/kummut 27.12.2006 186,94 131,30 Diivan 3,diivan 2 12.2006 1273,82 743,07 4) Magamistoa komplekt (XXX on lisanud selle vara juurde märkuse, mille kohaselt madrats oli rikutud XXX poolt, seoses millega muutus see täiesti kasutuskõlbmatuks 2009. veebruari kuuks. Samuti oli XXX poolt löödud puruks peegel) 2003 958,67 194,04 5) Poisi toa mööbel

kirjutuslaud 01.02.2003 13,29 1,35 Väike diivan 01.06.2002 85,18 0,00 6) Tüdruku toa mööbel

6 Voodi 12.2006 95,87 55,93 Kirjutuslaud 02.09.2006 27,48 14,19 7) Pesuruum

Rotang kummut 27.12.2006 15,98 10,91 8) Teler Samsung 14 tolli 2004 115,04 39,70 9) teler 01.2009 3834,60 3834,60 10) pesumasin BOSCH 16.01.2002 432,59 0,00 11) muusikakeskus „Tehnikcs“ 2005 223,69 109,17 12) tolmuimeja „Rainbow“ 2005 2236,91 1065,19 13) kohvimasin „Philips“ 2006 1150,41 671,08 14) teekann „Philips“ 2006 70,30 41,01 15) elektritriikraud 2005 51,13 14,48 16) muruniiduk 2006 396,25 191,53 17) sülearvuti 2005 766,94 217,30 18) sülearvuti 2007 1150,41 786,12 19) arvuti 2007 1597,79 1091,82 20) videokaamera SONY 2005 575 162,92 21) KÄRCHER 2008 287,60 254,05 22) videomagnetofon 2005 223,69 63,37 23) pesukuivati 2006 41,54 20,08 24) voodipesu 02.2007 185,34 134,59 25) valgustid 1 komplekt 22.11.2006 372,61 211,15 26) valgustid 1 komplekt 24.11.2006 148,72 84,28 27) Rotang aiamööbli komplekt 23.11.2006 51,07 14,19 28) Aia kiige 04.05.2007 83,02 34,59 29) Aia grill 12.2005 37 0,00 30) Aiatööriistade komplekt 27.12.2005 57,26 21,96 31) Uisud Bauer Supreme

383,47 383,47 32) jalgratas 2003 35,15 0,00 33) käsitööriistad 2006 63,91 40,33 34) vaip 300x400 09.2002 160 15,24 35) vaip 200x300 07.2007 153,38 120,55 36) kardinad 29.12.2006 41,89 24,43 37) kardinad 22.05.2007 99,70 66,46 38) kardinad 29.12.2006 40,25 23,48 39) kardinad 29.12.2006 31,37 18,37 40) kardinad 29.01.2008 54,58 43,66

Vastuhagi

21.02.2013 esitas XXX(edaspidi kostja) vastuhagi. Vastuhagis kinnitab kostja , et poolte abielu sõlmiti XXXja lahutati XXX, samuti, et poolte vahel sõlmiti enne abielu lahutamist 23.12.2008 ühisvara osalise jagamise leping, mille alusel jäi kostjale kinnistu asukohaga XXX/XXX, Tallinn. Vastuhagi ja selle lõpliku täpsustuse kohaselt on kostja avaldanud, et peale maja müüki 24.03.2009 jäi majja kinnistu uuele omanikule vallasvara, mis oli poolte ühisvaraks ja mille jääkväärtus oli 5442,22 eurot. Vara oli järgmine:

Vara nimetus

Soetamise aeg Vara maksumus (eurodes) Vara jääkväärtus seisuga 24.03.2009 (eurodes)

7 1) Köögimööbel – söögilaud ja 4 tooli 27.12.2006 942,76 626,18 2) Tellimuse alusel sisseehitatud köök 11.08.2006 4473,82 3355,37 3) Külmkapp Elektrolux AG 2005 479 233,80 4) 1 diivan 2006 639,91 247 5) Magamistoa komplekt 2003 958,67 194,04 6) Poisi toa mööbel

kirjutuslaud 01.02.2003 13,29 1,35 Väike diivan 01.06.2002 85,18 0,00 7) Tüdruku toa mööbel

Voodi detsember 2006 95,87 55,93 Kirjutuslaud 02.09.2006 27,48 14,19 8) Pesuruum

Rotang kummut suvi 2007 15,98 10,91 9) pesumasin BOSCH 16.01.2002 432,59 0,00 10) valgustid 1 komplekt 24.11.2006 148,72 84,28 11) valgustid 1 komplekt 22.11.2006 376,61 211,15 12) kardinad 29.12.2006 41,89 24,43 13) kardinad 22.05.2007 99,70 66,46 14) kardinad 29.12.2006 40,25 23,48 15) kardinad 29.12.2006 31,37 18,37 16) kardinad 29.01.2008 54,58 43,66 17) käsitööriistad 2006 63,91 40,33 18) vaip 300x400 september 2002 160 0,00 19) vaip 200x300 juuli 2007 153,38 120,55 20) Aia kiik 04.05.2007 83,02 34,59 21) Rotang aiamööbli komplekt 23.11.2006 51,07 14,19 22) Aiatööriistade komplekt 27.12.2005 57.26 21,96

Kostja on seisukohal, et kabineti mööbel, sh nikerdustega kirjutuslaud ning kaks vitriinkappi (suur ja väike), üldhinnaga 2306,44 eurot olid soetatud OÜ XXX poolt ja ei kuulu ühisvara hulka. Samuti on kostja seisukohal, et ühisvara hulka ei kuulu ka sisseehitatud mööbel, mida ei saa eemalda ilma kahjustusteta ning see mööbel on seega kinnisasja lahutamatuks osaks, sh sisseehitatud riiulid panipaigas (soetatud 17.11.2006 hinnaga 7,86 eurot, jääkmaksumusega 6,14 eurot), mullivann Aquator ja dushilift koos segistiga (ostuhinnaga 7800 krooni ehk 498,51 eurot) ning sissehitatud lükandustega kapid poja ja tütre tubade üldhinnaga 520,88 eurot. Kostja väitel lõhkus hageja magamistoa ja tüdruku toa sisseehitatud lükandustega kappide uksed ära, mistõttu on kappide väärtus 0 eurot. Samuti lõhkus hageja 01.01.2009 öösel sööginõud ning söögilaua pealispinna. Poja toas seisnud autokujuline voodi müüdi maha 2008. aasta novembris ning seega 2009. a. veebruaris seda vara enam polnud. Kostja väitel jäi majja ühisvara väärtusega 5442,22 eurot, mistõttu on hagejal selle vara arvelt õigus hüvitisele 50% ulatuses, so 2721,11 eurot. Kostja on täpsustanud viimases seisukohas ka allesoleva ja hagi esitamise seisuga jagamata vara ja selle maksumust. Kostja väidab, et oli sunnitud majast lahkuma 12.02.2009 ning perioodil 12.02.2009-01.04.2009, kui elamu oli hageja kasutuses, viis hageja majast minema osa vara, mille jääkväärtuseks seisuga aprill 2009 oli 8590,02 eurot:

Vara maksumus Vara

8 Vara nimetus Soetamise aeg (eurodes) jääkväärtus seisuga 21.02.2013 (eurodes) 1) teler jaanuar 2009 3834,60 3834,60 2) Muusikakeskus „Technikcs“ 27.06.2005 223,69 109,17 3) Tolmuimeja „Rainbow“ 2005 2236,91 1065,19 4) Kohvimasin „Philips“ detsember 2006 1150,41 671,08 5) Teekann „Philips“ 2006 70,30 41,01 6) elektritriikraud 2005 51,13 14,48 7) Videokaamera SONY 2005 575 162,92 8) muruniiduk 2006 396,25 191,53 9) sülearvuti 2005 766,94 217,30 10) sülearvuti 2007 1150,41 786,12 11) arvuti 2007 1597,79 1091,82 12) KÄRCHER 2008 287,60 254,05 13) Videomagnetofon 2005 223,69 63,37 14) pesukuivati 2006 41,54 20,08 15) voodipesu

67,30

Kostja hinnangul tõendab asjaolu, et hageja hagis esitatud vallasvara aktis puuduvad täielikult elektroonika seadmed, seda et hageja viis majast vara jääkväärtusega 8590,20 eurot. Kostja kinnitab, et peale majast lahkumist on kostja valdusesse jäänud alljärgnev vara jääkmaksumusega 240 eurot:

Vara nimetus

Soetamise aeg Vara maksumus (eurodes) Vara jääkväärtus seisuga 21.02.2013 (eurodes) 1) TV laud/kummut 27.12.2006 186,94 20 2) 2 diivanit 20.12.2006 1273,82 200 3) Köögimööbel: 4 tooli 27.12.2006 24,67x4= 98,68 20 4) Teler Samsung 14 2004 115,04 0 (teler põles ära novembris 2010)

Kostja hinnangul on jäänud seega poolte vahel jagamata ühisvara jääkväärtusega 14272,24 eurot. Kuna hageja valdusesse jäi abielusuhete lõppemisel vara väärtusega 8590,02 eurot ning kostja valdusesse vara väärtusega 5682,22 eurot, peab hageja tasuma kostjale hüvitist summas 1453,90 eurot. 24.09.2013.a istungil täpsustas kostja, et kohvimasin Philips osteti 115 euro eest.

Hageja XXX vastuväited vastuhagile

Hageja väitel ei vasta tõele, et hageja elas peale lahutust XXX/XXX majas ja viis sealt minema osa vallasvara. Poolte abielu lahutati XXX ning juba kuu aega peale lahutust, so

9 XXX, sõlmis kostja abielu XXX ning 24.03.2009 müüs kostja XXX/XXX kinnistu XXX. Nimetatud 24.03.2009 müügilepingus on kostja kinnitanud, et lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elukohana (p 1.3.8), kostja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud kulud (p 1.3.9.) ja XXX on kinnitanud, et on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise (p 1.4.2.) ning mõlemad ühiselt – kostja ja XXX- on kinnitanud, et lepingu ese on nende kaasvalduses (p 4.2). 10.04.2013 üürileping, mis on sõlmitud 01.03.2009, tõendab, et peale lahutust oli hageja sunnitud kolima teise korterisse ja kostja märgitud perioodil elas hageja juba teises kohas.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et nii hagi kui vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.

1.

Asja materjalidest nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud XXX ja lahutatud XXX. Hagiavaldus on kohtule esitatud 22.09.2011.

Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas: 1) XXX sõlmisid pooled abielu. 2) 23.12.2008 sõlmisid pooled ühisvara osalise jagamise lepingu, mille alusel kinnistu asukohaga XXX/XXX, Tallinn jäi lahusvarana kostjale. 3) Poolte vahel on muu vara jagamata. 4) XXX lahutasid pooled abielu. 5) 24.03.2009 müüs kostja kinnistu asukohaga XXX/XXX, Tallinn oma uuele abikaasale XXX. 6) Kostja müüs koos kinnistuga ka kinnistul asunud majas olnud vallasvara 7) Vallasasjad omandati asja materjalide juurde lisatud jääkväärtuste tabelis märgitud ajal (I kd, tlk 144).

Poolte vahel on vaidlus selles, milline vallasvara koos majaga võõrandati, kas üldse ja kui, siis millise osa, varast viis hageja enne kinnistu võõrandamist sealt minema ning milline on sellest tulenevalt ühisvaraks oleva vallasvara koosseis. Samuti seisneb vaidlus ühisvara väärtuses.

2.

01.10.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb see seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkest, kui järgnevates sätetes ei ole nähtud teisiti. PKS § 211 järgi kohaldatakse abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates 01.07.2010 perekonnaseaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Seega tuleb järeldada, et alates 01.07.2010 tuleb ühisvara jagada kehtivas seaduse § 37 alusel. Kuna hagi on kohtule esitatud 22.09.2011 tuleb ühisvara jagada kehtiva PKS sätete järgi.

Seejuures PKS § 210 lg 2 sätestatud erandi kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Seega enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühisvõi lahusvara hulka tuleb

10 kindlaks määrata enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, sest alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduses puudub säte, mille järgi tuleb abikaasade ühisja lahusvara määrata pärast 01.07.2010 eseme omandamise ajast sõltumata kindlaks kehtiva perekonnaseaduse sätete järgi. Sellest tulenevalt tuleb asja kuulumine ühisvara või lahusvara hulka otsustada antud juhul asja omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi.

Nagu eelnevalt märgitud, puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et vaidlusalune vara omandati ajal, mis on märgitud kostja poolt esitatud vara jääkmaksumuse arvestuse tabelis (I kd, tlk 144). Hageja on nimetatut kinnitanud 24.09.2013.a istungil (II kd, tlk 149). Nimetatud tabelist nähtub, et vara omandati perioodil 2002 – 2009. Sellel ajavahemikul kehtinud perekonnaseaduse redaktsioonide § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte abielusuhted lõppesid 2009.a a alguses. Seega tuleb määrata poolte ühisvara kindlaks viidatud PKS sätete järgi.

3. 3.1.

Järgnevalt käsitleb kohus ühisvara koosseisuga seonduvat. Hageja on hagiavaldusele lisatud vara nimekirjas märkinud varana, mille kostja võõrandas koos majaga ja mille arvelt hageja hüvitist soovib, ka kabineti mööbli. Kostja on asja materjalide juurde esitanud tõenditena arved-saatelehed nr 000839 ja 000837 (I köide, tlk 119, 120 ja II köide, tlk 14 ja 5), millelt nähtub, et nimetatud kabineti mööbel (kirjutuslaud ja kapid) on soetatud OÜ XXX poolt. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on tõendatud, et vara ei kuulu poolte ühisvara hulka. Seetõttu ei ole neid võimalik käesolevas vaidluse raames ühisvarana jagada. Kuivõrd asjas ei ole esitatud tõendeid, et pooled ostsid äriühingult hiljem nimetatud esemed välja, siis leiab kohus, et hageja sellesisulised väited on paljasõnalised.

Hageja on uiskude (uisud Bauer Supreme 90) osas selle määramisest ühisvara koosseisu loobunud 28.06.2013 seisukohas ning kostja ei ole viimases seisukohas (13.09.2013) uiske ühisvara nimekirja lisanud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et uisud ühisvara hulka ei kuulu.

Asja materjalidest nähtuvalt ei osanud hageja selgitada, mida ta peab silmas vara nimekirjas märgitud „vesiimur“ all. Kostja on 24.09.2013 toimunud kohtuistungil väljendanud, et temale ei ole sellise vara olemasolu teada. Seega ei teadnud istungil kumbki pool, mis on hageja vara nimekirjas märgitud vara nimetusega vesiimur. Kohus on seisukohal, et vara, mille olemasolu kumbki pool selgitada, seda kirjeldada ei oska, ei saa kuuluda ühisvara hulka. Seega ei ole seda käesolevas asjas võimalik ka jagada.

Lisaks ei loe kohus ühisvara kooseisu kuuluvaks hageja esitatud nimekirjas toodud poisi toa voodit (autokujuline voodi). Kostja väitel müüdi vastav voodi enne abielu suhete lõppemist kuna voodi jäi pojale väikeseks ning hageja ei ole sellele seisukohale veenvaid vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole oma vara nimekirjas toodud poisi toa voodi olemasolu kohta abielu suhete lõppemise ajal esitanud mistahes tõendeid. 2007.a eksperthinnangus (II kd, tlk107) vastavat voodit ei nähtu, kuigi nn poisi toast on foto tehtud. Autokujulise voodi olemasolu nähtub üksnes kostja esitatud fotolt (toimiku I köide lk 139). Fotolt ei ole aga võimalik tuvastada, et see vara oli alles ka abielusuhete lõppemise ajal.

11 Samuti ei ole tõendatud kohtu hinnangul ühisvara koosseisu kuuluvaks hageja hagile lisatud vara nimekirjas nimetatud aiakäru. Nimetatud vara olemasolu ei nähtu mistahes tõenditelt. Sellise vara olemasolu kostja eitab. Kuna vara olemasolu ei ole tõendatud, ei ole võimalik seda jagada.

Kostja on 24.09.2013 istungil kinnitanud, et jalgratas, mis on nimetatud hageja hagile lisatud vara nimekirjas on lapse vanaema juures. Seega on kostja vara olemasolu kinnitanud ning ei ole vaidlustanud seejuures ka selle kuulumist ühisvara koosseisu.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas ühisvarana saab jagada sisseehitatud kappe, köögimööblit ja -tehnikat, mullivanni, dušilifti ja segistit ning panipaiga riiuleid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. TsÜS § 55 lg 1 kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väidet, et sisseehitatud kappide, köögimööbli ja -tehnika, mullivanni, dušilifti ja segisti ning panipaiga riiulite puhul oleks tegemist sellise varaga, mida saaks lugeda ehitise oluliseks osaks TsÜS § 55 lg 1 mõttes (st et nende eraldamine tinginuks ehitise või eraldatava vallasasja olulise kahjustamise) ja seetõttu kuuluvateks kinnisasja juurde. Nimetatu ei nähtu ka asja materjalide juures olevatelt piltidelt. Seejuures ei ole kostja vastava vara olemasolu abielusuhete lõppemise ajal vaidlustanud ning selle vara olemasolu nähtub ka asja materjalide juures olevatelt piltidelt. Seetõttu oli tegemist poolte ühisvaraga. Kuna vastavaid asju ei ole enam alles (müüdi koos majaga), siis ei ole neid enam võimalik jagada asjadena ning ühisvara koosseisu kuuluvaks tuleb lugeda nende asjade väärtus.

Hageja on märkinud hagile lisatud nimekirjas ühisvara koosseisu kuuluvatena 6 vaipa, 1 komplekti valgusteid ning 1 komplekti kardinaid. Seejuures ei ole hageja lisatud tõenditega ega hagi täpsustustes näidanud, milliseid kardinaid, vaipu või valgusteid hageja konkreetselt ühisvaraks loeb. Kostja toonud oma vastuhagis välja 5 komplekti kardinaid, 2 vaipa ning 2 komplekti valgusteid. Kostja on esitanud nende olemasolu tõendamiseks nii pildid kui maksekorraldused. Seetõttu on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud kostja loetelus märgitud valgustid, vaibad ja kardinad, kui ühisvara.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab seega, et hageja nimekirjas toodud muu ühisvara, va kabineti mööbel, uisud, aiakäru ja vesiimur ning kardinad, valgustid ja vaibad, tuleb lugeda ühisvara koosseisu kuulunuks, arvestades muuhulgas asjaolu, et kostja on muu vara olemasolu abielusuhete lõppemise ajal kinnitanud ning selle olemasolu on tõendatud ka muude tõenditega (pildid).

3.2

Käesoleva asja lahendamisel on oluline, et tuvastada tuleb nii poolte ühisvara koosseis abielusuhete lõppemise ajal, kui ka see kas seda vara saab jagada asjadena või tuleb arvestada asja väärtust.

Eeltoodust tulenevalt kuulub poolte ühisvara koosseisu hageja esitatud nimekirjast järgmine vara või selle väärtus (tabelis on esimeses veerus märgitud täpsustusena, kas vara on arvestatud ühisvara koosseisu asjana või rahalise väärtusena; teises veerus on lisatud juurde märkus, kui esimeses veerus nimetatud vara ühtib kostja (märgitud XXX) vara nimekirjas

12 tooduga ning tabeli kolmandas veerus on märgitud viide vara olemasolu kinnitavate asjaolude kohta): Vara nimetus Ühtivus XXXühisvara nimekirjaga Vara olemasolu abielu suhete lõppemise ajal köögimööbel koos tehnikaga – sh nõudepesumasin, õhupuhasti, mikrolaineahi, pliit (köök) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 31, 32, II köide lk 107 Söögilaud (köök) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Pildil (I köide lk 32, II köide lk 107 Toolid (8 tk) (köök) – rahaline väärtus 4 tooli osas ning 4 tooli asjadena ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, 33, II köide lk 107) Külmkapp (köök) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga - Tegelikult on XXXnimetanud külmkapi margina Elektrolux ja XXXkülmkapi margina AEG – asja pildimaterjalidest nähtub aga, et 1 külmkapp oli

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, II köide lk 107 kummut (elutuba) - asjana ühtib XXXvara nimekirjas tooduga (TV-laud/kummut) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, 124, II köide lk 107) diivan 3 (elutuba) - asjana ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, lk 124, II köide lk 107) diivan 2 (elutuba) - asjana ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, lk 124, II köide lk 107) Teler Samsung 14 tolli (elutuba) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 140) Pesumasin BOSCH (pesuruum) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Dušilift koos segistiga (pesuruum) – rahaline väärtus

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 33, II köide lk 108) Mullivann Aquator (pesuruum) – rahaline väärtus

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Pildil I köide lk 29, I köide lk 33, II köide lk 108) magamistoa komplekt (magamistuba) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 33, lk 27, lk 128, II köide lk 108) Lükandustega kapp (poisi tuba) – rahaline väärtus

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled Kirjutuslaud (poisi tuba) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, 132 II köide lk 107) Diivan väike (poisi tuba) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled.

13 Lauaarvuti komplekt (poisi tuba) – rahaline väärtus

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, II köide lk 107) Voodi (tüdruku tuba) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt I köide lk 129, 130 Kirjutuslaud (tüdruku tuba) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt I köide lk 130 Lükandustega kapp KIRENA (tüdruku tuba) – rahaline väärtus

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt I köide lk 129 Riiulite komplekt (panipaik) – rahaline väärtus

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt I köide lk 135 Rotang kummut (pesuruum) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Pildil I köide lk 33, 134 II köide lk 108 Rotang aiamööbli komplekt - rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Vara olemasolu nähtub ka pildilt toimiku I köites lk 143, II köites lk 38 Aia kiige - rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Vara olemasolu nähtub ka pildilt toimiku I köites lk 141, II köites lk 36 Aia grill - rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Vara olemasolu nähtub ka pildilt toimiku I köites lk 26 Aiatööriistade komplekt - rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Jalgratas - asjana

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Käsitööriistad - rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled.

3.3.

Kostja palub vastuhagiga jagada ka vara, mille hageja kostja väidete kohaselt viis majast minema peale abielusuhete lõppemist ja enne maja lukkude vahetamist 01.04.2009. Hageja on osaliselt vastava vara olemasolu abielu suhete lõppemise ajal tunnistanud istungil 24.09.2013. Täpsemalt on hageja esindaja kinnitanud, et majas oli muusikakeskus „ Technics“, 2 telerit ja kohvimasin „Philips“. Sellega loeb kohus tõendatuks, et vastav vara oli majas olemas ja kuulub seega ühisvara koosseisu. Arvutite kohta on hageja 24.09.2013 istungil öelnud, et arvutid olid soetatud ettevõtte nimele. Sellega loeb kohus tõendatuks, et kostja nimekirjas nimetatud arvutid olid olemas abielu suhete lõppemise ajal. Kuna hageja ei ole tõendanud oma väidet, et arvutid soetati ettevõtte nimele, loeb kohus selle vara ühisvara koosseisu. Tunnistaja XXX ütlustega on samuti tõendatud, et majas oli olemas suur televiisor, selle all samuti tehnika, lauaarvuti (arvuti tüdruku toas nähtub ka II kd, tlk 108), kohvimasin, veekeetja. Tunnistaja XXX ütlustega on samuti tõendatud, et vastav vara sh arvuti tüdruku toast oli majast puudu, kui XXX käis koos kostjaga 2009.a algul majas, sest kostja kartis üksi majja minna, kuid soovis saada kätte oma isiklikke asju. XXX andis 24.09.2013 istungil ütlusi

14 ka selle kohta, mida ta vahetult kostjalt majas olles kuulis, kui kostja loetles, mis majast on minema viidud. Tunnistaja loetles vastavalt kostja nimetatud varana kaamera, tolmuimeja, triikraud ja muud pisiasjad. Samuti on XXX ütlustega tõendatud, et pooltel oli survepesur KÄRCHER, muruniiduk, tööriistad, kuid 2009.a poolte kodu külastades neid seal enam ei olnud. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda XXX ütluste usaldusvääruses, kuna tegemist on perekonna tuttavaga, kes on korduvalt perel majas külas käinud ja tunneb pooli aastaid. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et perel oli kasutada kaks autot, sh hageja isiklikus kasutuses 1 auto. Seega oli hagejal kasutada auto, millega vastavat vara ära viia. Asjaolu, et hageja elas 01.03.2009 üürikorteris, ei tähenda, et hagejal poleks olnud võimalust vara ära viia. XXX antud ütlused ei tõenda antud juhul veenvalt, et hageja rohkem kui tunnistajaga majas ei käinud või et tal puudus selleks võimalus. Lisaks osundab kohus, et hageja on 24.09.2013 istungil kinnitanud, et asja materjalide juures olev ja kostja poolt esitatud vara jääkmaksumuse arvestuse tabelis (toimiku I köide lk 144) toodud varade soetamise aastad võivad õiged olla. Sellega on hageja kohtu hinnangul kaudselt aktsepteerinud ka, et vastavas varade arvestuse tabelis nimetatud vara oli olemas. 24.03.2009.a kinnistu müügilepingus on küll kostja ja kinnistu ostja kinnitanud kinnistu valduse olemasolu, kuid see ei tõenda, et valdus oli neil poolte abielusuhete lõppemisest või abielu lahutamisest.

Seega kostja nimetatud vara äraviimist hageja poolt tõendavad järgmised asjaolud kogumis: 1) hageja ei ole vastavat vara oma nimekirjas välja toonud; 2) hagejal oli võimalus kostja nimetatud vara ära viia 3) hageja on osaliselt vara olemasolu abielusuhete lõppemise ajal kinnitanud (muusikakeskus, televiisorid, kohvimasin); 4) Osaliselt nähtub vara, so muruniiduki, muusikakeskuse, arvuti, sülearvuti, teleri, elektritriikraua, olemasolu asja juurde esitatud piltidelt, samuti maksekorraldustelt vara soetamise kohta (teekann, elektritriikraud); 5) hageja on 24.09.2013 istungil kinnitanud, et asja materjalide juures olev ja kostja poolt esitatud vara jääkmaksumuse arvestuse tabelis toodud varade soetamise aastad võivad õiged olla. 6) Tunnistaja XXX ütlused, et pooltel oli suur televiisor ja selle all muu tehnika, lauaarvuti (tüdruku toas), kohvimasin, veekeetja survepesur KÄRCHER, muruniiduk, tööriistad; 7) Tunnistaja XXX ütlused, et p-s 6 nimetatud vara majas ei olnud, kui XXX käis majas koos kostjaga peale kostja majast välja kolimist; 8) XXX ütlused selle kohta, mida ta vahetult kostjalt majas olles kuulis, kui kostja loetles, mis majast on minema viidud. Tunnistaja loetles vastavalt kostja nimetatud varana kaamera, tolmuimeja, triikraud ja muud pisiasjad.

Asjaolu, et hageja ei ole kostja nimetatud vara jagamist taotlenud tõendab kohtu hinnangul eelnimetatud asjaoludest kõige veenvamalt, et hageja vastava vara oma valdusesse võttis. Hageja ei ole vastuhagis nimetatud vara jagamist taotlenud, kuid selle vara olemasolu eitanud ka ei ole. Osaliselt nähtub tehnika olemasolu ka fotodelt. Hageja ei suutnud veenvalt selgitada, miks ta seda vara jagada ei taha. Seega leiab kohus, et poolte ühisvaraks oli ka vastuhagis märgitud vara, mille olemasolu on mõlemad pooled möönnud, mis nähtub asja materjalidele lisatud dokumentaalsetest tõenditest ja tunnistaja ütlustest. Kuna hageja ei ole aga esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et vastav vara on alles, ei saa ka seda vara jagada asjadena. Jagamisele kuulub nende asjade väärtus rahas.

Eeltoodust tulenevalt kuulub poolte ühisvara koosseisu Kostja esitatud nimekirjast alljärgneva vara (teises veerus on toodud märkus, kui vara olemasolu kohta on olemas fotod):

15

Vara nimetus

Pildid vara olemasolu kohta Muusikakeskus „Technics“ Nähtub muuhulgas piltidelt I köide lk 125 ja II köide lk 20 Telerid Nähtub muuhulgas piltidelt I köide lk 32, 107, 125, 140 Tolmuimeja „Rainbow“

Kohvimasin „Philips“ Pilt – II köide lk 107 Teekann „Philips“ Pilt – II köide lk 107 Elektritriikraud Nähtub muuhulgas pildilt toimiku I köites lk 128 ja II köites lk 23 Videokaamera SONY

Muruniiduk Nähtub muuhulgas pildilt I köide lk 140, II köide lk 35 Sülearvuti nähtub pildilt – II köide lk 35 sülearvuti

Arvuti Nähtub muuhulgas pildilt toimiku I köites lk 130 ja II köites lk 25 KÄRCHER survepesur

Videomagnetofon Nähtub pildilt (II köide, tlk 107), teleri all

Lisaks eelnimetatule kuulub ühisvara koosseisu ka kostja 13.09.2013 seisukohas ühisvara kooseisus märgitud ja koos majaga müüdud diivan, mille olemasolu nähtub piltidelt toimiku I köites lk 33 ja II köites lk 108 ning väidetavalt koos majaga müüdud kostja nimekirjas märgitud kardinate (5 komplekti), valgustite (2 komplekti) ning 2 vaiba väärtus. Selle kohta, et see vara oli olemas, on kostja esitanud fotod ja maksekorraldused (valgustid - toimiku II köide lk 28; kardinad – toimiku II köide lk 32-33; vaibad - toimiku II köide lk 34: Lisaks on asja materjalide juures mitmeid pilte kardinate kohta - toimiku I köide lk 31, lk 32, lk 33, II köide lk 107,108).

4.

Eseme väärtuse regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 65, mille kohaselt loetakse üldjuhul eseme väärtuseks selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seejuures on oluline määrata aeg, millise seisuga tuleb eseme väärtus kindlaks määrata.

Korteriomandi väärtuse kindlaksmääramise küsimuses on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-15- 06 leidnud, et ühisvara jagamisel vara kohtuotsusega jätmine ühele abikaasadest, riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale. Seetõttu leidis Riigikohus, et omandist ilma jäänud abikaasale tuleb tema soovi korral tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Ka antud juhul on tuvastanud kohus, et hageja on kaotanud omandi asjadele, mille kostja võõrandas koos majaga ning kostja asjadele, mille hageja viis majast minema peale abielusuhete lõppemist.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et poolte ühisvara väärtus määratakse kindlaks omandi kaotamise aja seisuga (Riigikohtu 12. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, p 15 ning 9. veebruaril 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05 , p 9). Nimetatud otsustest

16 nähtub, et omandi kaotamise ajaks tuleb üldjuhul lugeda abikaasade ühisvara muutumist lahusvaraks (jagamise tulemusel). Seejuures on Riigikohus selgitanud tsiviilasjas 3-2-1-141- 09, et olukorras, kus nõutakse hüvitist asjade eest, mida ei ole vara jagamise ajal enam alles, ei ole rakendatav eelviidatud seisukoht.

Kohus on seisukohal, et ka antud juhul ei saa rakendada üldist seisukohta omandi kaotamise aja hetke kohta ning selle vara osas, mille kostja võõrandas koos majaga, tuleb omandi kaotamise aja hetkeks lugeda kinnisasja müümise aeg. Kostja on ka kohtuistungil 14.05.2013 kinnitanud, et XXX/XXX kinnistul asuvas majas olevad vallasasjad müüdi suulise müügilepingu alusel koos majaga. Kuna hagiavaldusele lisatud kinnistu võõrandamislepinguga on tõendamist leidnud, et Tallinnas XXX/XXXasunud kinnistu müüdi 24.03.2009, tuleb kohtu hinnangul koos kinnistuga müüdud vallasasjade väärtus määrata kindlaks nimetatud kuupäeva seisuga. Käesoleva kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus tuvastanud, et koos kinnisasjaga müüdud vallasasjadeks on köögimööbel koos tehnikaga (sh nõudepesumasin, õhupuhasti, mikrolaineahi, pliit), söögilaud, 4 köögimööbli tooli, külmkapp, pesumasin, dušilift, mullivann, magamistoa komplekt, poisi ja tüdruku toa lükandustega kapid, kirjutuslauad poisi ja tüdruku toas, väike diivan, lauaarvuti komplekt poisi toas, tüdruku toa voodi, panipaiga riiulid, pesuruumi kummut, aiamööbli komplekt, aia kiik, aia gill, aiatööriistade komplekt ja käsitööriistad.

Kuna kohus on lugenud veenvamalt tõendatuks, et vastuhagis märgitud suurem osa varast on hageja poolt minema viidud ning puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et vara oleks vara jagamise seisuga olemas, tuleb selle vara väärtus määrata kindlaks selle aja seisuga, mil hageja vara majast ära viis. Käesolevast asjast nähtuvalt viis hageja vara majast ära perioodil 02.2009 – 03.2009. Seega tuleb selle vara osas lugeda omandi kaotamise ajaks kevad 2009. Kohtuotsuse eelnevatest põhjendustest nähtuvalt on kohus tuvastanud, et hageja viis majast ära järgmised ühisvaraks olnud vallasasjad – muusikakeskus „Technics“, suur teler, tolmuimeja „Rainbow“, kohvimasin „Philips“, teekann „Philips“, elektritriikraud, videokaamera SONY, muruniiduk, 2 sülearvutit, arvuti, survepesur „KÄRCHER“, videomagnetofon.

Kostja on kinnitanud, et tema valduses on ühisvara jagamise ajal järgmine vara – jalgratas (lapse vanaema juures), TV-laud/kummut, 2 diivanit (3-ne ja 2-ne) ning köögimööblist 4 tooli. Selle vara väärtus tuleb õiglase hüvitise määramiseks kindlaks teha võimalikult täpselt vara jagamise seisuga.

Kohus loeb tõendatuks kostja esitatud andmed ühisvara soetusmaksumuse kohta. Hageja on vaidlustanud küll toimiku I köites lk 144 kostja poolt esitatud tabelis toodud vara soetusmaksumused, kuid ei ole seejuures esitanud ise mistahes tõendeid ühisvara soetusmaksumuse tõendamiseks. Seejuures on oluline, et hageja on asjas ise väitnud, et tegelikult ta asjade soetusmaksumust ei tea kuna ostutehingud tegi kostja. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavaldusega esitatud LUKO OÜ hinnang vara maksumuse kohta ei ole usaldusväärne ega veenev, kuna sellest ei nähtu vara soetusmaksumus, amortisatsiooni arvestamine ning väärtuse kindlakstegemisel arvesse võetud muud asjaolud, samuti vara kirjeldus ja/või pildid. Seejuures ilmestab hinnangu mitteusaldusväärsust ka asjaolu, et 07.04.2009 dokumendist endast nähtub, et vara on hinnatud lähtuvalt tellija poolt esitatud informatsioonist, kuid sellist informatsiooni ei ole hindamisakti juures kajastatud. Ka näitab hinnangu mitteusaldusväärsust asjaolu, et see on koostatud sellel märgitu kohaselt 29.08.2011, kuid istungil on hageja esindaja väitnud, et akt on koostatud seisuga veebruar 2009, kui hageja kolis majast ära. Lisaks osundab kohus, et ilmselgelt on hageja esitatud aktis

17 toodud vara väärtus ebamõistlikult suur. Näiteks nähtub kostja esitatud maksekorralduselt toimiku I köites lk 124, et diivanid (2-ne ja 3-ne) soetati maksumusega 19931 krooni, so 1273,82 eurot, kuid hageja esitatud vara aktis on selle vara väärtuseks märgitud kokku 1406,06 eurot ( 13400 EEK+8600 EEK). Sarnaselt on hageja esitatud hindamisaktis märgitud TV laua/kummuti hinnaks 20000 krooni, so 1278,23 eurot, kuid kostja esitatud maksekorralduselt toimiku I köites lk 125 nähtub, et nimetatud vara maksis 2925 EEK, so 186,94 eurot. Samuti on toimiku I köites lk 131 maksekorraldus, millelt nähtub, et poisi toa väike diivan on soetatud 01.06.2002 hinnaga 1332,90 EEK-i, so 85,149 eurot, kuid hageja esitatud vara aktis on vara maksumuseks märgitud 2100 EEK-i, so 134,21 eurot.

Kohtu hinnangul ei tõenda asjade väärtust ka hageja poolt kohtule esitatud väidetav KST Baltic hinnapakkumine. Mitteveenvaks muudab selle hinnapakkumise tervikuna eelkõige asjaolu, et kasutatud mööbli eest pakutakse suuremat hinda kui oli uue mööbli ostuhind näiteks (diivanid), kummut jne, sh kummuti hinnaks pakutakse ligi 8 korda kõrgemat hinda. Kohtu hinnangul, ei ole ka nimetatud hinnapakkumises arvestatud asjade soetamishinnaga ja asjaoluga, et kodusisustuse kasutamisel üldiselt teadaolevalt nende väärtus langeb.

Kostja on vara väärtuse tõendamiseks esitanud vara soetusmaksumuse kohta maksekorraldused ning arvestanud vastuhagis märgitud nimekirjas ka vara kulumisega. Kohtu hinnangul on vara väärtuse kindlakstegemisel selle loomuliku kulumisega arvestamine põhjendatud, kuna on ilmne, et aja jooksul vara kulub ning seetõttu ka vara väärtus väheneb. Kostja esitatud tabelis on arvestatud asjade amortisatsiooniga kohtu hinnangul mõistlikus määras. Seejuures ei ole hageja vaidlustanud kostja tabelis märgitud amortisatsiooni koefitsiente. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks ja õigeks kostja märgitud koefitsiendid vara amortiseerumise kohta.

Kostja on aia grilli, poisi toa diivani, pesumasina, vaiba ning televiisori Samsung väärtuseks märkinud 0 eurot. Kohtu hinnangul ei saa asi olla väärtusetu, st asjal ikkagi on mingi väärtus. Kui tegemist on nt asjaga, mis jäi peale abielusuhete lõppemist ühe poole valdusesse, kuid hiljem hävis, siis, tuleb selle eest õiglase hüvitise määramiseks teha kindlaks selle asja väärtus omandi kaotamise, so asja hävimise aja seisuga. Nii arvestab kohus vastavalt kostja esitatud tabelile, et 2004 soetatud ja 2010 novembris hävinenud teleri (Samsung 14 tolli) väärtus oli hävimise ajal 39,70 eurot. 2002. aastal soetatud diivan, vaip ja pesumasin ning 2005 a soetatud aiagrill olid kostja andmete kohaselt täielikult amortiseerunud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud kostja väited, et asjad olid amortiseerunud. Kuivõrd need olid kasutuses poolte elukohas, siis oli neil ka väärtus. Kostja ei ole väitnud näiteks, et asjad olid ladustatud utiliseerimiseks. Kohus leiab, et diivani, vaiba ja pesumasina väärtuse väljaselgitamiseks tuleb rakendada amortisatsiooni koefitsienti 70 % so keskmiselt 10 % iga aasta kohta, kuivõrd nimetatud vara oli poolte kasutuses olnud kõige pikemat aega. Aia grill soetati 2005 ja arvestada tuleb tabelis samal ajal soetatud aiatööriistadele rakendatud amortisatsiooni koefitsienti 61,65. Seega loeb kohus aia grilli väärtuseks 14,19 eurot, diivani väärtuseks 25,55 eurot, vaiba väärtuseks 48 eurot ja pesumasina väärtuseks 129,78 eurot. Muus osas loeb kohus vastuhagis esitatud andmed vara soetusmaksumuse ja jääkväärtuse kohta õigeks. Kuigi kardinate puhul on kostja arvestanud väärtust eelkõige soetatud materjalide järgi, leiab kohus, et kardinate väärtus on märgitud õiglaselt. Arvestada tuleb lisaks esemete vananemisele ka selle asjaoluga, et kardinad valmistati mõõtudelt spetsiaalselt sellele kodule..

Mullivanni maksumuse kohta on kostja andnud istungil ütlused, mille kohaselt soetati vann 2006. aastal hinnaga 12000 krooni, so 766,94 eurot. Seejuures hageja istungil nimetatud asjaolu ei vaidlustanud. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et vanni ostutehingu tegi

18 kostja. Seega loeb kohus tõendatuks, et mullivann soetati hinnaga 12000 krooni. Kuna hageja esitatud hindamisaktis ületab märgitud vanni maksumus (so 28640,00 krooni) soetusmaksumust, ei saa kohus nimetatud aktis märgitud hinnaga vanni väärtuse kindlakstegemisel arvestada. Kuna ka kostja ei ole esitanud omapoolset seisukohta vanni väärtuse kohta, tuleb kohtul vanni väärtus määrata arvestades poolte esitatud andmeid. Arvestades kulumist koefitsiendiga 14,3% aastas (so kõige väiksem koefitsiendi protsent kostja esitatud tabelis), oli vanni väärtus maja võõrandamisel 437,93 eurot. Lükandustega kappide ning duši-lifti maksumuse kohta on kostja esitanud andmed vastuhagis. Lükandustega kappide soetusmaksumust ja amortisatsiooni koefitsienti (14,3%aastas) arvestades, oli kappide väärtus nende võõrandamise ajal vastavalt poisi toa kapp 182,53 eurot ning tüdruku toa kapp 189,39 eurot. Sarnaselt loeb kohus dušilifti väärtuseks selle võõrandamise ajal 284,64 eurot. Kohus ei loe tõendatuks kostja väiteid, et hageja lõhkus kapi uksed tüdruku toas. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et kappide uksed olid lõhutud magamistoas. Seejuures ka asja materjalidest nähtub, et lükandustega kapid asusid ka magamistoas, mida aga ei ole kumbki pool vara nimekirjas märkinud.

Hageja ei ole esitanud andmeid hagile lisatud aktis märgitud jalgratta ja lauaarvuti maksumuse kohta. Ka kostja ei ole esitanud andmeid jalgratta ja lauaarvuti maksumuse ega ka väärtuse kohta. Kuna kostja ei ole konkreetselt jalgratta ja lauaarvuti väärtust vaidlustanud, siis loeb kohus jalgratta ja lauaarvuti komplekti väärtuseks hageja märgitud väärtuse, so jalgratta väärtuseks 1420 krooni ehk 90,75 eurot ja lauaarvuti väärtuseks 12000 krooni ehk 766,94 eurot.

Seega loeb kohus asjade soetusmaksumuse ja väärtuse tõendatuks järgmises tabelis esitatud suurustes:

Vara nimetus

Soetamise aeg Vara maksumus (eurodes) Vara jääkväärtus seisuga 24.03.2009 (eurodes) 1) Köögimööbel – söögilaud ja 4 tooli 27.12.2006 942,76 626,18 2) Tellimuse alusel sisseehitatud köök 11.08.2006 4473,82 3355,37 3) Külmkapp Elektrolux AG 2005 479 233,80

4) Magamistoa komplekt 2003 958,67 194,04 5) TV laud/kummut 12.27.2006 186,94 131,30 6) Poisi toa kirjutuslaud 01.02.2003 13,29 1,35 7) Poisi toa väike diivan 01.06.2002 85,18 25,55 8) Poisi toa lükandustega kapp 11.06.2007 255,65 182,53 9) Lauaarvuti komplekt

766,94 10) Tüdruku toa voodi detsember 2006 95,87 55,93 11) Tüdruku toa kirjutuslaud 02.09.2006 27,48 14,19 12) Tüdruku toa lükandustega kapp KIRENA

16.05.2007

265,23

189,39 13) Panipaiga riiulite komplekt 17.11.2006 7,86 6,14 14) Pesuruumi Rotang kummut suvi 2007 15,98 10,91 15) pesumasin BOSCH 16.01.2002 432,59 129,78 16) dušilift koos segistiga 2006 498,51 284,64 17) mullivann Aquator 2006 766,94 437,93 18) valgustid 1 komplekt 24.11.2006 148,72 84,28 19) valgustid 1 komplekt 22.11.2006 372,61 211,15 20) kardinad 29.12.2006 41,89 24,43 21) kardinad 22.05.2007 99,70 66,46

19 22) kardinad 29.12.2006 40,25 23,48 23) kardinad 29.12.2006 31,37 18,37 24) kardinad 29.01.2008 54,58 43,66 25) käsitööriistad 2006 63,91 40,33 26) vaip 300x400 september 2002 160 48 27) vaip 200x300 juuli 2007 153,38 120,55 28) Aia kiik 04.05.2007 83,02 34,59 29) Rotang aiamööbli komplekt 23.11.2006 51,07 14,19 30) Aia grill 12.2005 37 14,19 31) Aiatööriistade komplekt 27.12.2005 57,26 21,96

Vara nimetus

Soetamise aeg

Vara maksumus (eurodes)

Vara jääkväärtus seisuga kevad 2009 (eurodes) 1) teler jaanuar 2009 3834,60 3834,60 2) Muusikakeskus „Technikcs“ 27.06.2005 223,69 109,17 3) Tolmuimeja „Rainbow“ 2005 2236,91 1065,19 4) Kohvimasin „Philips“ detsember 2006 115 64,20 5) Teekann „Philips“ 2006 70,30 41,01 6) elektritriikraud 2005 51,13 14,48 7) Videokaamera SONY 2005 575 162,92 8) muruniiduk 2006 396,25 191,53 9) sülearvuti 2005 766,94 217,30 10) sülearvuti 2007 1150,41 786,12 11) arvuti 2007 1597,79 1091,82 12) KÄRCHER 2008 287,60 254,05 13) Videomagnetofon 2005 223,69 63,37

Vara nimetus

Soetamise aeg Vara maksumus (eurodes) Vara jääkväärtus seisuga 21.02.2013 (eurodes) 5) TV laud/kummut 27.12.2006 186,94 20 6) 2 diivanit 20.12.2006 1273,82 200 7) Köögimööbel: 4 tooli 27.12.2006 24,67x4= 98,68 20 8) Jalgratas

90,75

Vara nimetus

Soetamise aeg Vara maksumus (eurodes) Vara jääkväärtus seisuga 2010 (eurodes) 9) Teler Samsung 14 2004 115,04 39,70

5.

Eelnevast nähtub, et kohus on tuvastanud, et ühisvara tuleb antud juhul jagada kehtiva PkS sätete alusel.

Kehtiva PkS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtus kaasomandi lõpetamise korral saab kohus vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätetele hageja nõudel jagada asju kaasomanike vahel reaalosades, anda asju üle ühele kaasomanikule, pannes talle

20 kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Nagu kaasomandi lõpetamisel tuleb ka ühisomandi lõpetamisel arvestada ühisomanike huve võimalikult suures ulatuses ja ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem.

Kohtu hinnangul tuleb jagada kostja omandisse vara, mis on kostja valduses vara jagamise ajal, so jalgratas väärtusega 90,75 eurot, TV-laud/kummut väärtusega 20 eurot, 2 diivanit väärtusega 200 eurot ja köögimööbli 4 tooli väärtusega 20 eurot (arvestades seejuures, et kostja on seni vastavaid asju hoidnud oma valduses ja neid kasutanud), so asjad koguväärtusega 330,75 eurot. Samuti tuleb kostja omandisse jagada ka selle vara rahaline väärtus, mille kostja võõrandas koos XXX/XXX kinnistuga, kuna kohtu hinnangul ei saa jagada asjadena vara, mida enam ei ole alles. Nimetatud varaks on köögimööbel koos tehnikaga (sh nõudepesumasin, õhupuhasti, mikrolaineahi, pliit) väärtusega 3355,37 eurot, söögilaud ja 4 köögimööbli tooli väärtusega 626,18 eurot, külmkapp väärtusega 233,80 eurot, pesumasin väärtusega 129,78 eurot, dušilift väärtusega 284,64 eurot, mullivann väärtusega 437,93 eurot, magamistoa komplekt väärtusega 194,04 eurot, poisi ja tüdruku toa lükandustega kapid väärtusega 182,53 eurot ja 189,39 eurot, kirjutuslauad poisi ja tüdruku toas väärtusega 1,35 eurot ja 14,19 eurot, väike diivan väärtusega 25,55 euro, lauaarvuti komplekt väärtusega 766,94 eurot, tüdruku toa voodi väärtusega 55,93 eurot, panipaiga riiulid väärtusega 6,14 eurot, pesuruumi kummut väärtusega 10,91 eurot, aiamööbli komplekt väärtusega 14,19, aia kiik väärtusega 34,59 eurot, aia grill väärtusega 14,19 eurot, aiatööriistade komplekt 21,96 eurot, käsitööriistad väärtusega 40,33 eurot, vaibad, kardinad ja valgustid kokku summas 640,38 eurot, televiisor Samsung 39,70 eurot. Kokku vara rahalise väärtusega kogusummas eurot. Seega jagab kohus kostja omandisse lisaks asjadele väärtusega 330,75 eurot ka majaga müüdud vallasasjade varalise väärtuse kogusummas 7320,01 eurot.

Hageja valdusesse tuleb kohtu hinnangul jagada nende vallasasjade rahaline väärtus, mille osas kohus on lugenud tõendatuks nende äraviimise hageja poolt perioodil 02.2009 – 03.2009. Nendeks asjadeks on teler väärtusega 3834,60 eurot, muusikakeskus „Technikcs“ väärtusega 109,17 eurot, tolmuimeja „Rainbow“ väärtusega 1065,19 eurot, kohvimasin „Philips“ väärtusega 64,20 eurot, teekann „Philips“ väärtusega 41,01 eurot, elektritriikraud väärtusega 14.48 eurot, videokaamera SONY väärtusega 162,92 eurot, muruniiduk väärtusega 191,53 eurot, sülearvuti väärtusega 217,30 eurot, sülearvuti väärtusega 786,12 eurot, arvuti väärtusega 1091,82 eurot, survepesur „KÄRCHER“ väärtusega 254,05 eurot, videomagnetofon väärtusega 63,37 eurot. Hageja omandisse jagatavate vallasasjade varaline väärtus on kokku 7895,76 eurot

Sellest tulenevalt on hageja. omandisse jagatud asjade rahaline väärtus 7895,76 eurot ning kostja omandisse jagatud asjade väärtus ja majaga võõrandatud vallasasjade väärtus kokku 7650,76 eurot. Seega peaks hageja tasuma kostjale seoses omandist ilmajäämisega hüvitist summas 3 947,88 eurot ning kostja peaks tasuma hagejale hüvitist summas 3 825,38 eurot. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu mõista hagejalt kostja kasuks enam saadud vara (väärtuse) arvelt välja hüvitis summas 122,50 eurot (3947,88-3825,38)

Menetluskulude jaotamine. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Tsiviilasja hind.

21 Juhindudes hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 126 lg-st 21, on käesoleva tsiviilasja hind 1696,29 eurot (530 600.- krooni). Juhindudes vastuhagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg-st 11 ja lg 4 p-st 5 on vastuhagi hind 3500 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik