Legislator Case Law & Legislation
3-13-1517/17 AI generated

3-13-1517/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-13-1517/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtu menetluses on V.G.i kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013 08.10.2013 kohtunõudega määras kohus kaebajale menetluskulude esitamise tähtajaks

Legislator headnote

AI generated

3-13-1517/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tallinna Halduskohtu menetluses on V.G.i kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013 08.10.2013 kohtunõudega määras kohus kaebajale menetluskulude esitamise tähtajaks

Keywords

AI generated
arbitration clause restrictions based on price attorney fee assessment meeting the threshold complementary clause fee tail
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2013. a, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1517

Haldusasi

V.G.i kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013 ettekirjutuse

nr 11/2013 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt Jõelähtme

Vallavalitsuse

14.06.2013

ettekirjutuse

nr

11/2013

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: V.G.

Volitatud esindaja: vandeadvokaat Paavo Paal

Vastustaja: Jõelähtme vald

Esindaja: Leho Kure

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada

kaebus

alternatiivselt

esitatud

tühistamisnõudes.

2. Tühistada

Jõelähtme

Vallavalitsuse

14.06.2013

ettekirjutus nr 11/2013.

3. Mõista menetluskuludena Jõelähtme vallalt V.G.i

(isikukood: xxxxxxxxxxx) kasuks välja 1533,75 eurot

(üks tuhat viissada kolmkümmend kolm eurot ja

seitsekümmend viis senti).

4. V.G.il teatada Jõelähtme vallale koos teiste vajalike

andmetega arveldusarve number, kuhu ta soovib

menetluskulude kandmist hiljemalt 5 päeva jooksul

arvates käesoleva otsuse jõustumisest.

5. Jõelähtme vallal tuleb väljamõistetud menetluskulud

kanda V.G.i poolt teatatud arveldusarvele hiljemalt 10

päeva

jooksul

arvates

käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest ehk hiljemalt 28. novembril 2013. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on V.G.i kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013

ettekirjutuse nr 11/2013 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt Jõelähtme Vallavalitsuse

14.06.2013 ettekirjutuse nr 11/2013 tühistamiseks.

2. 07.10.2013 saabus kohtule vastustaja avaldus kaebuse õigeksvõtu kohta.

3. 08.10.2013 kohtunõudega määras kohus kaebajale menetluskulude esitamise tähtajaks

15.10.2013. Ühtlasi teatas kohus, et vastustaja võib soovi korral esitada omapoolse seisukoha

menetluskulude osas hiljemalt 18.10.2013.

4. Kaebaja esitas 15.10.2013 kohtule omapoolse seisukoha, milles palub mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja tema kantud menetluskulud summas 2190 eurot, sh riigilõiv summas 15

eurot. Ühtlasi palub kaebuse esitaja kohustada Jõelähtme valda tasuma kaebajale alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude nõude

tegeliku täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. 17.10.2013 saabus kohtule allkirjastatult kaebaja poolt 15.10.2013 esitatud menetluskulude

hüvitamise taotlus koos menetluskulusid tõendavate dokumentidega (tl 33-46).

6. Vastustaja esitas 18.10.2013 kohtule omapoolse seisukoha kaebaja 15.10.2013 ja

17.10.2013 vastusele, paludes esiteks jätta menetluskulud välja mõistmata, kuna korrektne

(allkirjastatud ja koos lisadega) taotlus menetluskulude hüvitamiseks esitati kohtule

hilinenult. Seejuures ei taotlenud kaebaja kohtult menetluskulude taotluse esitamise tähtaja

pikendamist.

Juhul kui kohus siiski peab võimalikuks kabeaja taotluse rahuldamist, siis palub vastustaja

vähendada menetluskulusid 862,50 euroni õigusabikulude osas.

Vastustaja märgib, et taotlusest nähtuvalt puudutab suurem osa osutatud õigusabikulust

käesolevas haldusasjas kompromissi otsimisega seonduvat. Nagu on märgitud kaebaja

17.10.2013 e-kirjas täiendavate dokumentide edastamisel, on kompromissi otsimine

toimunud vastustaja initsiatiivil. Kompromiss jäi sõlmimata, kuna kaebaja ei soostunud

kasvõi osaliselt loobuma menetluskulude hüvitamise nõudmisest. Kompromissiga seotud

õigusabi esitatud dokumentide kohases mahus ei saa osundatud asjaoludel lugeda vajalikuks

ja põhjendatuks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 6 mõistes.

Samuti oleks osundatud asjaoludel kaebaja taotluse täies ulatuses rahuldamine ning

vastustajalt kompromissiga seotud õigusabi taotletud mahus väljamõistmine vastustaja suhtes

äärmiselt ebaõiglane HKMS § 108 lg 11 mõistes, mistõttu kompromissiga seonduv

õigusabikulu tuleks jätta kaebaja kanda.

Kuigi vaatamata vastustaja initsiatiivile kompromissi sõlmida ei õnnestunud, pidas vastustaja

otstarbekamaks 07.10.2013 avalduses kajastatud kaalutlustel vaidlust selles asjas mitte jätkata

ja kaebus õigeks võtta, hoides kokku vaidluse menetluse jätkumisel paratamatult kaasnevat

menetlusosaliste ja ka kohtu aja-, energia- ning rahakulu. Selline lahendus oli vastustaja

hinnangul otstarbekam ning selgem kui antud haldusasjas menetluse peatamise taotlemine

kuni detailplaneeringu menetluse läbimiseni.

Kaebaja kasuks kaebuse õigeksvõtmisel ei tohiks õigusabikulude väljamõistmine tekitada

olukorda, kus vastustaja eelistab jätkata kompromissi mittesaavutamisel menetlust ning

taotleda koos kaebajaga menetluse pikaajalist peatamist, kuigi lihtsam ning selgem lahendus

oleks kaebuse õigeksvõtmine. Kaebuse õigeksvõtmisel ei tohiks menetluskulu kaebaja jaoks

väljamõistmine mõjuda karistuslikult ning tuleb hinnata selle vajalikkust ja põhjendatust ning

õiglust.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse.

Vastustaja on kaebuse õigeks võtnud selle alternatiivses nõudes tühistada Jõelähtme

Vallavalitsuse 14.06.2013 ettekirjutus nr 11/2013.

HKMS § 41 lg 4 sätestab, et haldusakti tühisuse võib halduskohus teha kindlaks ka

tühistamiskaebuse

alusel.

Halduskohus

võib

haldusakti

tühistada

ka

tühisuse

kindlakstegemiseks esitatud kaebuse alusel, kui see vastab tühistamiskaebusele esitatud

nõuetele.

Kaebuse esitaja soovis kaebuse alternatiivsete nõuetena tuvastada Jõelähtme Vallavalitsuse

14.06.2013 ettekirjutuse nr 11/2013 tühisus või tühistada eelpool nimetatud akt. Kohus leiab,

et võttes arvesse eespool nimetatud regulatsiooni ning asjaolu, et vastustaja on kaebuse

vaidlustatud akti tühistamisnõudes õigeks võtnud, puudub kohtul vajadus menetleda edasi

esmast nõuet ehk tühisuse tuvastamise nõuet. Eeltooduga on nõustunud ka kaebuse esitaja,

nõustudes haldusasja lõpetamisega seoses kaebuse õigeksvõtuga tühistamisnõudes. Kohus

märgib, et sellega on ka kaebuse eesmärk saavutatud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldada alternatiivselt esitatud tühistamisnõude osas

ning kohus tühistab Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013 ettekirjutuse nr 11/2013.

8. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. HKMS § 108 lg 5 sätestab, et kui vastustaja

võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid.

HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

9. Kaebuse esitaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kokku summas 2190 eurot

(koos käibemaksuga), millest lepingulise esindaja kulud on 2175 eurot ja kaebuselt tasutud

riigilõiv 15 eurot. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja koos

menetluskulude kandmist tõendavate dokumentidega (tl 33-46).

10. Vastustaja vaidles kaebuse esitajale vastu ning leidis, et kuna korrektne (allkirjastatud ja

koos lisadega) taotlus menetluskulude hüvitamiseks esitati kohtule hilinenult, siis tuleks jätta

menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Seejuures ei taotlenud kaebaja kohtult

menetluskulude taotluse esitamise tähtaja pikendamist. Juhul, kui kohus siiski peab

võimalikuks kaebaja taotluse rahuldamist, siis palub vastustaja vähendada menetluskulusid

862,50 euroni õigusabikulude osas, kuivõrd suurem osa osutatud õigusabikulust käesolevas

haldusasjas on tekkinud seoses kompromissi otsimisega. Kompromiss jäi sõlmimata, kuna

kaebaja ei soostunud kasvõi osaliselt loobuma menetluskulude hüvitamise nõudmisest.

Kompromissiga seotud õigusabi esitatud dokumentide kohases mahus ei saa osundatud

asjaoludel lugeda vajalikuks ja põhjendatuks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

109 lg 6 mõistes. Samuti ei oleks vastavate kulude väljamõistmine õiglane vastustaja suhtes.

Kaebaja

esitas

25.10.2013

kohtule

oma

seisukoha

vastustaja

väidetele

seoses

menetluskuludega, leides, et menetluskulud kompromissimenetluses on põhjendatud ja palus

kõik menetluskulud täies ulatuses välja mõista.

11. Kohus leiab menetluskulude põhjendatuse hindamisel ja nende väljamõistmisel, et

vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja esitas kohtule allkirjastatud menetluskulude

hüvitamise taotluse ja menetluskulusid tõendavad dokumendid hilinenult. Sellel vaatamata

märgib kohus, et menetluskulude hüvitamise taotlus, kuigi puudustega, oli kohtule esitatud

tähtaegselt. Puudustega taotluse puhul peab kohus andma võimaluse taotluse puudused

kõrvaldada (vt HKMS § 55 lg 1). Antud juhul kõrvaldas kaebaja taotluses esinevad puudused

enne, kui kohus jõudis seaduses sätestatud korras sellele tähelepanu juhtida. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kohtul kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks läbi vaadata ja

lahendada.

12. Kohus ei nõustu taotluse lahendamisel vastustajaga selles, et kompromissiga seotud

õigusabi esitatud dokumentide kohases mahus ei saa osundatud asjaoludel lugeda vajalikuks

ja põhjendatuks HKMS § 109 lg 6 mõistes. Kompromissi arutamise ettevalmistamisele,

kompromissi

arutamisele

vastustaja

juures

ning

vastustaja

poolt

esitatud

kompromissettepanekule vastamiseks kulutatud, samuti kliendiga nõupidamiseks kulutatud

aeg ei ole ebaproportsionaalselt suur, arvestades läbirääkimiste objekti ning seda, et asja

materjalidest nähtub, et kompromiss väljus ka käesoleva vaidluse raamidest ning seda

tulenevalt vastustaja kompromissettepaneku sisust. Vastustaja ei ole eitanud, et kaebaja

esindaja poolt märgitud ajal ja mahus toimus kohtumine, ega näidanud, miks ta leiab, et

kompromissi sõlmimisele kulutatud aeg on põhjendamatu.

Kohus leiab, et arvestades kaebuse mahtu ja asjaolusid, samuti asja keerukuse astet on arvete

nr 13059 ja 13082 alusel tehtud ajakulutused põhjendatud. Küll aga tuleb vastustajaga

nõustuda selles, et kogu kompromissi sõlmimisele kulutatud aja eest menetluskulude

väljamõistmine vastustajalt oleks vastustaja suhtes äärmiselt ebaõiglane, arvestades seda, et

kompromissläbirääkimiste nurjumise järel otsustas vastustaja vaidlustatud ettekirjutuse

tühistamise nõude osas kaebuse õigeks võtta, et vältida haldusasja menetluse peatamist

(seoses detailplaneeringu menetlusega) ning edasiste menetluskulude teket.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11 leiab kohus, et kaebaja poolt

04.10.2013 arve nr 13082 kohaselt kantud menetluskulusid summas 1312,50 eurot tuleb

vähendada poole võrra. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on välja

mõista õigusabikulud summas 1518,75 eurot. Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajale

kaebaja poolt tasutud riigilõiv summas 15 eurot ning õigusabikulud summas 1518,75 eurot,

s.o kokku 1533,75 eurot.

13. HKMS § 246 lg 1 sätestab, et kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Kohus võib

kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

Kaebaja ei ole teatanud, millisele arveldusarvele peab vastustaja kaebajale väljamõistetud

menetluskulud kandma. Kaebajal tuleb vastavad andmed vastustajale teatada hiljemalt 5

päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Vastustajal tuleb väljamõistetud

menetluskulud kanda V.G.i poolt teatatud arveldusarvele hiljemalt 10 päeva jooksul arvates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja taotlus kohustada Jõelähtme valda tasuma kaebajale

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

nõude tegeliku täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtumenetluses on kohtuotsuse täitmise tagamiseks sätestatud

eriregulatsioon (vt HKMS § 248 lg 1) ning seaduses puudub alus kaebaja taotluse

rahuldamiseks.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik