3-13-1517/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtu menetluses on V.G.i kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013 08.10.2013 kohtunõudega määras kohus kaebajale menetluskulude esitamise tähtajaks
Legislator headnote
AI generated3-13-1517/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tallinna Halduskohtu menetluses on V.G.i kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013 08.10.2013 kohtunõudega määras kohus kaebajale menetluskulude esitamise tähtajaks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
E e s t i V a b a r i i g i n i m e l
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2013. a, Tallinn
Haldusasja number
3-13-1517
Haldusasi
V.G.i kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013 ettekirjutuse
nr 11/2013 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt Jõelähtme
Vallavalitsuse
14.06.2013
ettekirjutuse
nr
11/2013
tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: V.G.
Volitatud esindaja: vandeadvokaat Paavo Paal
Vastustaja: Jõelähtme vald
Esindaja: Leho Kure
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada
kaebus
alternatiivselt
esitatud
tühistamisnõudes.
2. Tühistada
Jõelähtme
Vallavalitsuse
14.06.2013
ettekirjutus nr 11/2013.
3. Mõista menetluskuludena Jõelähtme vallalt V.G.i
(isikukood: xxxxxxxxxxx) kasuks välja 1533,75 eurot
(üks tuhat viissada kolmkümmend kolm eurot ja
seitsekümmend viis senti).
4. V.G.il teatada Jõelähtme vallale koos teiste vajalike
andmetega arveldusarve number, kuhu ta soovib
menetluskulude kandmist hiljemalt 5 päeva jooksul
arvates käesoleva otsuse jõustumisest.
5. Jõelähtme vallal tuleb väljamõistetud menetluskulud
kanda V.G.i poolt teatatud arveldusarvele hiljemalt 10
päeva
jooksul
arvates
käesoleva
kohtuotsuse
jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult
teatavakstegemisest ehk hiljemalt 28. novembril 2013. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Halduskohtu menetluses on V.G.i kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013
ettekirjutuse nr 11/2013 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt Jõelähtme Vallavalitsuse
14.06.2013 ettekirjutuse nr 11/2013 tühistamiseks.
2. 07.10.2013 saabus kohtule vastustaja avaldus kaebuse õigeksvõtu kohta.
3. 08.10.2013 kohtunõudega määras kohus kaebajale menetluskulude esitamise tähtajaks
15.10.2013. Ühtlasi teatas kohus, et vastustaja võib soovi korral esitada omapoolse seisukoha
menetluskulude osas hiljemalt 18.10.2013.
4. Kaebaja esitas 15.10.2013 kohtule omapoolse seisukoha, milles palub mõista vastustajalt
kaebaja kasuks välja tema kantud menetluskulud summas 2190 eurot, sh riigilõiv summas 15
eurot. Ühtlasi palub kaebuse esitaja kohustada Jõelähtme valda tasuma kaebajale alates
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude nõude
tegeliku täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
5. 17.10.2013 saabus kohtule allkirjastatult kaebaja poolt 15.10.2013 esitatud menetluskulude
hüvitamise taotlus koos menetluskulusid tõendavate dokumentidega (tl 33-46).
6. Vastustaja esitas 18.10.2013 kohtule omapoolse seisukoha kaebaja 15.10.2013 ja
17.10.2013 vastusele, paludes esiteks jätta menetluskulud välja mõistmata, kuna korrektne
(allkirjastatud ja koos lisadega) taotlus menetluskulude hüvitamiseks esitati kohtule
hilinenult. Seejuures ei taotlenud kaebaja kohtult menetluskulude taotluse esitamise tähtaja
pikendamist.
Juhul kui kohus siiski peab võimalikuks kabeaja taotluse rahuldamist, siis palub vastustaja
vähendada menetluskulusid 862,50 euroni õigusabikulude osas.
Vastustaja märgib, et taotlusest nähtuvalt puudutab suurem osa osutatud õigusabikulust
käesolevas haldusasjas kompromissi otsimisega seonduvat. Nagu on märgitud kaebaja
17.10.2013 e-kirjas täiendavate dokumentide edastamisel, on kompromissi otsimine
toimunud vastustaja initsiatiivil. Kompromiss jäi sõlmimata, kuna kaebaja ei soostunud
kasvõi osaliselt loobuma menetluskulude hüvitamise nõudmisest. Kompromissiga seotud
õigusabi esitatud dokumentide kohases mahus ei saa osundatud asjaoludel lugeda vajalikuks
ja põhjendatuks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 6 mõistes.
Samuti oleks osundatud asjaoludel kaebaja taotluse täies ulatuses rahuldamine ning
vastustajalt kompromissiga seotud õigusabi taotletud mahus väljamõistmine vastustaja suhtes
äärmiselt ebaõiglane HKMS § 108 lg 11 mõistes, mistõttu kompromissiga seonduv
õigusabikulu tuleks jätta kaebaja kanda.
Kuigi vaatamata vastustaja initsiatiivile kompromissi sõlmida ei õnnestunud, pidas vastustaja
otstarbekamaks 07.10.2013 avalduses kajastatud kaalutlustel vaidlust selles asjas mitte jätkata
ja kaebus õigeks võtta, hoides kokku vaidluse menetluse jätkumisel paratamatult kaasnevat
menetlusosaliste ja ka kohtu aja-, energia- ning rahakulu. Selline lahendus oli vastustaja
hinnangul otstarbekam ning selgem kui antud haldusasjas menetluse peatamise taotlemine
kuni detailplaneeringu menetluse läbimiseni.
Kaebaja kasuks kaebuse õigeksvõtmisel ei tohiks õigusabikulude väljamõistmine tekitada
olukorda, kus vastustaja eelistab jätkata kompromissi mittesaavutamisel menetlust ning
taotleda koos kaebajaga menetluse pikaajalist peatamist, kuigi lihtsam ning selgem lahendus
oleks kaebuse õigeksvõtmine. Kaebuse õigeksvõtmisel ei tohiks menetluskulu kaebaja jaoks
väljamõistmine mõjuda karistuslikult ning tuleb hinnata selle vajalikkust ja põhjendatust ning
õiglust.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. HKMS § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud
avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse.
Vastustaja on kaebuse õigeks võtnud selle alternatiivses nõudes tühistada Jõelähtme
Vallavalitsuse 14.06.2013 ettekirjutus nr 11/2013.
HKMS § 41 lg 4 sätestab, et haldusakti tühisuse võib halduskohus teha kindlaks ka
tühistamiskaebuse
alusel.
Halduskohus
võib
haldusakti
tühistada
ka
tühisuse
kindlakstegemiseks esitatud kaebuse alusel, kui see vastab tühistamiskaebusele esitatud
nõuetele.
Kaebuse esitaja soovis kaebuse alternatiivsete nõuetena tuvastada Jõelähtme Vallavalitsuse
14.06.2013 ettekirjutuse nr 11/2013 tühisus või tühistada eelpool nimetatud akt. Kohus leiab,
et võttes arvesse eespool nimetatud regulatsiooni ning asjaolu, et vastustaja on kaebuse
vaidlustatud akti tühistamisnõudes õigeks võtnud, puudub kohtul vajadus menetleda edasi
esmast nõuet ehk tühisuse tuvastamise nõuet. Eeltooduga on nõustunud ka kaebuse esitaja,
nõustudes haldusasja lõpetamisega seoses kaebuse õigeksvõtuga tühistamisnõudes. Kohus
märgib, et sellega on ka kaebuse eesmärk saavutatud.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldada alternatiivselt esitatud tühistamisnõude osas
ning kohus tühistab Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013 ettekirjutuse nr 11/2013.
8. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. HKMS § 108 lg 5 sätestab, et kui vastustaja
võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid.
HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud
menetluskulud. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt
poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,
oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
9. Kaebuse esitaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kokku summas 2190 eurot
(koos käibemaksuga), millest lepingulise esindaja kulud on 2175 eurot ja kaebuselt tasutud
riigilõiv 15 eurot. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja koos
menetluskulude kandmist tõendavate dokumentidega (tl 33-46).
10. Vastustaja vaidles kaebuse esitajale vastu ning leidis, et kuna korrektne (allkirjastatud ja
koos lisadega) taotlus menetluskulude hüvitamiseks esitati kohtule hilinenult, siis tuleks jätta
menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Seejuures ei taotlenud kaebaja kohtult
menetluskulude taotluse esitamise tähtaja pikendamist. Juhul, kui kohus siiski peab
võimalikuks kaebaja taotluse rahuldamist, siis palub vastustaja vähendada menetluskulusid
862,50 euroni õigusabikulude osas, kuivõrd suurem osa osutatud õigusabikulust käesolevas
haldusasjas on tekkinud seoses kompromissi otsimisega. Kompromiss jäi sõlmimata, kuna
kaebaja ei soostunud kasvõi osaliselt loobuma menetluskulude hüvitamise nõudmisest.
Kompromissiga seotud õigusabi esitatud dokumentide kohases mahus ei saa osundatud
asjaoludel lugeda vajalikuks ja põhjendatuks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §
109 lg 6 mõistes. Samuti ei oleks vastavate kulude väljamõistmine õiglane vastustaja suhtes.
Kaebaja
esitas
25.10.2013
kohtule
oma
seisukoha
vastustaja
väidetele
seoses
menetluskuludega, leides, et menetluskulud kompromissimenetluses on põhjendatud ja palus
kõik menetluskulud täies ulatuses välja mõista.
11. Kohus leiab menetluskulude põhjendatuse hindamisel ja nende väljamõistmisel, et
vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja esitas kohtule allkirjastatud menetluskulude
hüvitamise taotluse ja menetluskulusid tõendavad dokumendid hilinenult. Sellel vaatamata
märgib kohus, et menetluskulude hüvitamise taotlus, kuigi puudustega, oli kohtule esitatud
tähtaegselt. Puudustega taotluse puhul peab kohus andma võimaluse taotluse puudused
kõrvaldada (vt HKMS § 55 lg 1). Antud juhul kõrvaldas kaebaja taotluses esinevad puudused
enne, kui kohus jõudis seaduses sätestatud korras sellele tähelepanu juhtida. Eeltoodust
tulenevalt tuleb kohtul kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks läbi vaadata ja
lahendada.
12. Kohus ei nõustu taotluse lahendamisel vastustajaga selles, et kompromissiga seotud
õigusabi esitatud dokumentide kohases mahus ei saa osundatud asjaoludel lugeda vajalikuks
ja põhjendatuks HKMS § 109 lg 6 mõistes. Kompromissi arutamise ettevalmistamisele,
kompromissi
arutamisele
vastustaja
juures
ning
vastustaja
poolt
esitatud
kompromissettepanekule vastamiseks kulutatud, samuti kliendiga nõupidamiseks kulutatud
aeg ei ole ebaproportsionaalselt suur, arvestades läbirääkimiste objekti ning seda, et asja
materjalidest nähtub, et kompromiss väljus ka käesoleva vaidluse raamidest ning seda
tulenevalt vastustaja kompromissettepaneku sisust. Vastustaja ei ole eitanud, et kaebaja
esindaja poolt märgitud ajal ja mahus toimus kohtumine, ega näidanud, miks ta leiab, et
kompromissi sõlmimisele kulutatud aeg on põhjendamatu.
Kohus leiab, et arvestades kaebuse mahtu ja asjaolusid, samuti asja keerukuse astet on arvete
nr 13059 ja 13082 alusel tehtud ajakulutused põhjendatud. Küll aga tuleb vastustajaga
nõustuda selles, et kogu kompromissi sõlmimisele kulutatud aja eest menetluskulude
väljamõistmine vastustajalt oleks vastustaja suhtes äärmiselt ebaõiglane, arvestades seda, et
kompromissläbirääkimiste nurjumise järel otsustas vastustaja vaidlustatud ettekirjutuse
tühistamise nõude osas kaebuse õigeks võtta, et vältida haldusasja menetluse peatamist
(seoses detailplaneeringu menetlusega) ning edasiste menetluskulude teket.
Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11 leiab kohus, et kaebaja poolt
04.10.2013 arve nr 13082 kohaselt kantud menetluskulusid summas 1312,50 eurot tuleb
vähendada poole võrra. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on välja
mõista õigusabikulud summas 1518,75 eurot. Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajale
kaebaja poolt tasutud riigilõiv summas 15 eurot ning õigusabikulud summas 1518,75 eurot,
s.o kokku 1533,75 eurot.
13. HKMS § 246 lg 1 sätestab, et kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Kohus võib
kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
Kaebaja ei ole teatanud, millisele arveldusarvele peab vastustaja kaebajale väljamõistetud
menetluskulud kandma. Kaebajal tuleb vastavad andmed vastustajale teatada hiljemalt 5
päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Vastustajal tuleb väljamõistetud
menetluskulud kanda V.G.i poolt teatatud arveldusarvele hiljemalt 10 päeva jooksul arvates
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja taotlus kohustada Jõelähtme valda tasuma kaebajale
alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude
nõude tegeliku täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tuleb jätta
rahuldamata. Halduskohtumenetluses on kohtuotsuse täitmise tagamiseks sätestatud
eriregulatsioon (vt HKMS § 248 lg 1) ning seaduses puudub alus kaebaja taotluse
rahuldamiseks.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Daimar Liiv
Kohtunik