3-13-1475/18 · Tartu Ringkonnakohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1475 Haldusasi Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus 25.06.2013 esitatud selgitustaotlusele vastamata jätmises seisnenud Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.07.2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.07.2013. a määrus muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 25.06.2013 esitas määruskaebuse esitaja Viru Vanglale venekeelse taotluse (tl 15), milles palub Viru Vanglal selgitada, miks rikutakse tema õigusi helistada tal vanglast oma advokaadile. Viru Vangla jättis 04.07.2013. a vastusega (tl 16) määruskaebuse esitaja 25.06.2013. a taotluse läbi vaatamata, kuna see oli koostatud vene keeles. Vangla selgitas nimetatud vastuses, et vanglale teadaolevalt on määruskaebuse esitajale võimaldatud riigikeele õpet ning ta on ka varasemalt esitanud vanglale pöördumisi eesti keeles.

2. 06.07.2013 esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 3) Viru Vangla toimingu, mis seisnes tema 25.06.2013 vene keeles esitatud taotlusele sisuliselt vastamata jätmises, õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt oleks pidanud vangla tema venekeelse taotluse läbi vaatama, kuna teadis, et määruskaebuse esitaja ei sooritanud eesti keele eksamit edukalt. Määruskaebuse esitaja väidab, et vastav vangla tegevus rikkus tema õigusi ja vabadusi, alandas, piiras, diskrimineeris ja solvas tema inimäärikust ning tekitas nii moraalse kui füüsilise kahju. Määruskaebuse esitaja soovib, et kohus tunnistaks sellest lähtuvalt vangla tegevuse õigusvastaseks, ning väidab, et on võimalik, et ta esitab hiljem kahju hüvitamise kaebuse. Kaebuses esitab määruskaebuse esitaja ka riigilõivust vabastamise taotluse põhjendusega, et tal ei ole raha.

3. Tartu Halduskohus jättis 16.07.2013. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata, kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja kaebuse esitamiseks vajaliku 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Halduskohus on määruses seisukohal, et määruskaebuse esitaja väited ei anna alust eeldada, et tema nõudel oleks erilisi edulootusi ning teda ei ole alust pidada ka maksujõuetuks. Halduskohus leiab, et pärast õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamist võimalikult esitatav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ega saa anda määruskaebuse esitajale õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Hüvituse saab kaasa tuua ainult niisugune väärkohtlemine, mis on olnud piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ning selle tagajärg on reaalne. Selgitustaotlusele sisulise vastuse andmata jätmine on küll ebameeldiv ning võib põhjustada kannatusi ja hingelisi läbielamisi, kuid ilmselgelt ei saa seda käsitleda riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaldamist võimaldava väärkohtlemisena. Halduskohtu hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline ka varalise kahju tekkimise võimalikkus. Seega oleks tulevane hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu ega saa anda õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna kahju hüvitamise nõuet ettevalmistav tuvastamisnõue on iseenesest küll lubatav, kuid ei ole tingimata vajalik, saab järeldada ka seda, et kaebusest selle esitajale tulenev kasu on ebamõistlikult väike võrreldes asja lahendamiseks vajalike eeldatavate kohtumenetluse kuludega. Määruse kohaselt on määruskaebuse esitaja nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist olnud 257 eurot, millest saab seadusest tulenevalt maha arvestada nõuete fondi arvatud 128,49 eurot, vabanemisfondi võetud 51,41 eurot ja elektri eest tasutud 4,11 eurot. Seega on määruskaebuse esitaja kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek 36,49 eurot, mis võimaldab tasuda kaebuse esitamiseks vajalikku 15 euro suurust riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 23.07.2013 esitas A. Streltsov Tartu Halduskohtu 16.07.2013. a määruse peale määruskaebuse (tl 30, tõlge tl 32), milles palub halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus õigusvastane ja põhjendamata. Määruskaebuse esitaja sõnul on halduskohus jätnud ta ilma õigusest seista oma õiguste ja vabaduste eest. Samuti rikub halduskohus seadust, alandab, piirab, diskrimineerib ning solvab määruskaebuse esitajat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb käesoleva määruse põhjendustega täiendada.

6. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et analoogia korras on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12).

7. Halduskohus on määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise otsustamisel hinnanud nii kaebuse eduväljavaateid kui määruskaebuse esitaja majanduslikku võimekust riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus kontrollis HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (06.03.2013−05.07.2013) sissetulekuid ja väljaminekuid ning veendus, et halduskohus on menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid õigesti kohaldanud. Halduskohus on õigesti arvutanud määruskaebuse esitaja kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 36,49 eurot, arvestades õigesti määruskaebuse esitaja sissetulekutest maha kinnipidamised vabanemisja nõuete fondi ning kulutused elektrienergiale. Seega nähtub määruskaebuse esitaja sissetulekutest, et antud juhul esineb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud piirang menetlusabi mitteandmiseks ning määruskaebuse esitaja on võimeline tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

8. Siiski ei nõustu ringkonnakohus täielikult halduskohtu põhjendustega tuvastamiskaebuse eduväljavaadete osas. Halduskohus on tuvastamiskaebuse perspektiivi hindamisel lähtunud sellest, et tuvastamiskaebus on esitatud hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamise eesmärgil. Kuigi määruskaebuse esitaja on kaebuses hilisemale kahjuhüvitise saamise soovile põgusalt viidanud, ei saa siiski jätta tähelepanuta muid tuvastamiskaebusele menetlusseadustikus ette nähtud nõudeid. HKMS § 45 lg 2 esimene lause sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ringkonnakohtu hinnangul oli käesolevas asjas kirjeldatud asjaoludel määruskaebuse esitajal võimalus kaitsta enda õigusi tõhusama vahendiga. Pärast vangla poolt tema 25.06.2013. a venekeelse taotluse läbi vaatamata jätmist oli määruskaebuse esitajal võimalus nõuda vaidemenetluse korras vanglale ettekirjutuse tegemist tema taotluse läbi vaatamiseks (haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3). Juhul, kui vaidemenetluse tulemus ei oleks määruskaebuse esitajat rahuldanud, oleks ta saanud esitada kaebuse halduskohtule vangla kohustamiseks tema 25.06.2013. a taotluse läbivaatamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2). Määruskaebuse esitaja on esitanud tuvastamiskaebuse kohtule juba järgmisel päeval pärast vangla vastuse kättesaamist tema taotluse läbivaatamata jätmise kohta. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et ta oleks enne kohtule tuvastamiskaebuse esitamist proovinud oma õigusi tuvastamiskaebusest efektiivsema vahendiga kaitsta. Kuna antud juhul olid efektiivsemad vahendid määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks olemas, kuid määruskaebuse esitaja on jätnud need vahendid rakendamata, puudub tal tuvastamiskaebuse esitamisel kaebeõigus. Tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 1 võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuna tegemist ei ole imperatiivse alusega kaebuse tagastamiseks, peab kohus nimetatud alusel kaebuse tagastamise üle otsustades kaaluma erinevaid haldusasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Näiteks kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda (vt RKHKm 15.05.2008, nr 3-3-1-9-08, p 15).

9. Halduskohtu mittetäielikud põhjendused tuvastamiskaebuse lubatavuse ning selle eduväljavaadete kohta ei too siiski kaasa halduskohtu määruse tühistamist, kuna antud juhul esineb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirang, mis on iseseisvaks aluseks menetlusabi taotluse mitterahuldamiseks. Seega on halduskohus õigesti jätnud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Tiina Pappel Maili Lokk Madis Ernits