Puudutatud isik I alaealine laps XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ene Ahas (Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO, e-post: ene.ahas@ahas.ee )

Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Eestkosteasutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsus, pohja@tallinnlv.ee )

Menetlustoiming

R E S O L U T S I O O N

Ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudes lõpplahend Avaldaja ja puudutatud isiku ärakuulamine 24.10.2013

konfidentsiaalne

2-13-37181

1. Rahuldada avaldus ja lõpetada XXX vanemate XXX ja XXX(X ) ühine hooldusõigus.

2. Anda lapse XXXhooldusõigus, so alaealise isikuhooldusõigus, varahooldusõigus ja otsustusõigus täielikult üle alaealise emale XXX .

3. Isikuhooldusõigus seisneb õiguses ja kohustuses alaealist kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, samuti alaealise ülalpidamiskohustus. Varahooldusõigus seisneb õiguses ja kohustuses valitseda alaealise vara. Otsustusõiguse all tuleb mõista õigust otsustada alaealise igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis alaealise arengut püsivalt ei mõjuta.

4. Kohtumäärus tunnistada viivitamatult täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Jätta XXX menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda, muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

XXX esitas 09.08.2013 Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse XXXsuhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale (st lapse emale). Samas esitas avaldaja lapse nimel nõude suurendada elatisraha, mida XXXoli kohustatud maksma vastavalt 25.09.2012 kohtumäärusele tsiviilasjas 2-11- 18599. Elatise suurendamise nõudes tegi kohus 04.10.2013 tagaseljaotsuse. Kohus võttis hagita asjana esitatud avalduse menetlusse 10.09.2013 määrusega, kaasas menetlusse eestkosteasutuse Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu), määras lapsele menetluse ajaks riigi õigusabi korras esindaja ja kohustas esitama kohtule arvamuse avalduse osas. Advokatuur nimetas XXX riigi õigusabi korras esindama vandeadvokaadi Ene Ahas, kes esitas 24.09.2013 kohtule oma seisukoha. Põhja-Tallinna Valitsus edastas kohtule 26.09.2013 Tallinna linna seisukoha. Kohus kuulas XXX ja XXX vahetult ära 24.10.2013 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas. Avaldus on puudutatud isikule XXX kätte toimetatud 16.09.2013. Avaldus XXX vanemad on avaldaja XXX ja puudutatud isik XXX . Avaldaja soovib lapse ühise

konfidentsiaalne

2-13-37181

3 hooldusõiguse lõpetamist ning taotleb osalise hooldusõiguse üleandmist isikuhooldusõiguse osas temale. Lapse isa ei tunne huvi ega hoolitse lapse eest. Samas on lapse elus vaja vastu võtta tema igapäevaelus vajalikke otsuseid, mis võib vanemate ühise hooldusõiguse puhul osutuda raskendatuks või muutuda võimatuks.

Lapsele määratud esindaja arvamus

Vandeadvokaat Ene Ahas on kohtule esitatud seisukohas leidnud järgmist. XXX (edaspidi nimetatud ka ema) ja XXX (edaspidi nimetatud ka isa, koos edaspidi ka vanemad) kooselust sündis XXX laps XXX (edaspidi nimetatud laps). Vanemate kooselu lõppes oktoobris 2010, mil lapse isa XXX lahkus perekonna ühisest elukohast. Laps oli vanemate lahkumineku ajal 6 kuune ning saab lugeda, et vaikimisi leppisid vanemad kokku, et laps jääb oma ema XXX juurde elama ja kasvatada. Ka edaspidi ei ole vanemate vahel olnud erimeelsusi selles osas, et laps elab ema XXX juures, kes otsustab ainuisikuliselt kõik lapsega seotud küsimused - nii jooksvad igapäevaelu puudutavad küsimused kui ka kõik muud lapse hariduse-, tervise kui ka kasvatusküsimused.

Erimeelsused on olnud üksnes selle üle, kumma vanema perekonnanimi saab olema lapsel, kas lapse sünniakti teha kanne tema isa kohta või mitte ning elatise tasumise osas. Lapse isa XXX vastuseis oli tingitud eelkõige põhjusel, et tegemist ei olnud abielust sündinud lapsega. Kuna XXX ei andnud nõusolekut enda lapse isana sünniakti kandmiseks, siis lapse sünni registreerimisel isa kohta kannet ei tehtud ja lapse perekonnanimeks sai tema ema perekonnanimi. Isa kohta tehti kanne lapse sünniakti Harju Maakohtu 25.09.2012 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-11-18599.

Nimetatud kohtuotsusega tuvastati, et 24.aprillil 2010 sündinud XXX (isikukood XXX, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX , akt nr XXX ) põlvneb XXX ist (isikukood XXX). Sama kohtulahendiga kinnitati ka vanematevaheline kompromiss elatise nõudes, mille kohaselt lapse isa XXX tasub lapsele elatist 50 eurot kuus. Enne kõnesoleva kohtulahendiga kinnitatud kompromissi saavutamist toimus elatise tasumine ebaregulaarselt. Alates oktoobrist 2012 on XXX tasunud elatist aga vastavuses kompromissiga 50 eurot kuus. Lapse isa XXX on põhjendanud elatise tasumist alla seaduses sätestatud alammäära asjaoluga, et ta on kohustatud elatist tasuma ka teisele lapsele ning ka temale endale peab jääma vahendeid elamiseks.

Lapse isa XXX avaldas, et esitab pärast juristiga konsulteerimist ise kõik vastavad tõendid kohtule, mis takistavad temal tasumast elatist lapsele suuremas summas kui 50 eurot. Käesoleval ajal elab laps oma ema XXX aadressil XXX. Tegemist on ühiselamutüüpi elamuga, kus XXX kasutuses on üks tuba koos vannitoa ja tualettruumiga, st tualett ja vannituba ei asu koridoris, vaid on XXX ja tema lapse ainukasutuses. Lapse esindaja on kohtunud lapsega tema ema juuresolekul 19.09.2013 kodukülastuse raames. Lapse ema XXX on taganud lapsele kõik lapse arenguks vajalikud tingimused.

Vaatamata sellele, et eluruumiks on üks tuba, mille koosseisus on ka kööginurk, on lapsel oma voodi. Lapsel on eakohased ja arendavad mänguasjad ning lapse ja tema ema vaheline suhe on väga hea. Laps käib lasteaias. Lisaks kohtus advokaat nii lapse ema XXX kui ka lapse isa XXX iga eraldi ilma lapse juuresolekuta (XXX 13.09.2013 ja 23.09.2013 ning XXX iga 23.09.2013). Lapse ema XXX avaldas 13.09.2013 toimunud kohtumisel, et mõistab täielikult, et lapse isa

konfidentsiaalne

2-13-37181

4 XXX ei ole võimalik kohustada lapsega regulaarselt suhtlema ja kohtuma, kui lapse isal XXX selleks kas siis tahe või suure töökoormuse tõttu võimalused puuduvad. Sellest tulenevalt ei ole lapse ema XXX taotlenud kohtu korras lapse ja isa vahelise suhtluskorra määramist. Viimati kohtus laps oma isa XXX märtsis 2013. Kohtumine toimus juhuslikult tänaval. Laps tundis isa ära ja oli rõõmus. Kohtumine kestis ca 15 minutit. Lapse ema XXX selgituste kohaselt ongi kõik kohtumised pärast kooselu lõppemist olnud juhuslikku laadi ja toimunud tänaval. Kuna lapse ema XXX ja lapse isa XXX elavad samas piirkonnas, siis paratamatult siiski kohtutakse. Lapse ema XXX sõnul ei tule lapse isa XXX mitte alati nende juurde, vaid teeb näo nagu ei märkaks neid. Koos lapsega mööda tänavaid lapse isa taga ajada ei ole lapse ema XXX pidanud õigeks. Lapse ema XXX ütluste kohaselt on tema püüdnud korraldada regulaarseid kohtumisi, kuid siiani ei ole see õnnestunud. Ka lapse isa XXX ei ole ise tagasi helistanud ega teada andnud, millal on temal tööst tulenevalt võimalik lapsega kohtuda ja suhelda. Lapse ema XXX on leppinud sellega, et ka tulevikus võib jääda temast mitteolenevatel põhjustel lapse ja tema isa vaheline suhtlus ebaregulaarseks.

Lapse isa XXX avaldas 23.09.2013 toimunud kohtumisel, et temal ei ole lapse ema XXX suhtes pretensioone, mis seonduvad lapse kasvatamisega ja lapse eest hoolitsemisega. Samuti ei oma lapse isa XXX vastuväiteid selles osas, et lapse hooldusõigus anda täielikult üle lapse emale, kellel oleks sellisel juhul ka juriidiliselt õigus ainuisikuliselt otsustada kõiki lapsega seonduvaid küsimusi ning puuduks otsene tarvidus lapsega seotud küsimustes tema poole pöörduda. Lapse ja isa vahel ei ole toimunud kohtumisi ja suhtlust isa suure töökoormuse tõttu. Lapse isa XXX on aga jätkuvalt kategooriliselt selle vastu, et lapse perekonnanime muuta ning leiab, et lapse perekonnanimi peab jääma samaks. Kuna laps ei sündinud abielust, siis peab lapse isa XXX õigeks, et tema perekonnanime kannaksid need lapsed, kes on sündinud abielust. Samuti ei ole lapse isa nõus tasuma suuremas summas elatist kui 50 eurot kuus, kuna temale endale ei jäävat pärast mõlema lapse elatise tasumise järgselt enam üldse elatusvahendeid. Lapse ema XXX avaldas 23.09.2013 toimunud kohtumisel, et tõepoolest peab jätkuvalt õigeks, et laps kannaks oma isa perekonnanime. Kohtule avalduse esitamine ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja temale üleandmiseks aga ei ole ajendatud lapse perekonnanime muutmise soovist, vaid eelkõige põhjusel, et lapse ema ei tule toime kõigi lapse ülalpidamiskulude kandmisega kui lapse isa osalus on üksnes 50 eurot kuus. Koos elatise suurendamise nõude esitamisega soovitati esitada ära ka lapse ühise hooldusõiguse lõpetamise nõue, et ühe korraga lahendada kohtu kaudu kõik küsimused, mis lapsega seonduvalt võivad üles tõusetuda ka edaspidi. Lapse esindaja selgitas lapse emale, et vanematel tuleb lapse perekonnanimes kokkuleppele jõuda ning lapse perekonnanime muutmine vastuolus lapse isa tahtega ei ole kohane. Lapse ema XXX mõistab, et lapse perekonnanimi võib jääda muutmata lapse isa vastuseisu tõttu. Lapse ema XXX kinnitas, et avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole esitatud eesmärgist mitte lapse perekonnanime muuta vastu lapse isa tahtmist, vaid on kantud soovist koos elatise suurendamise nõudega ära lahendada ka lapse hooldusõigusega seonduvad küsimused vältimaks tulevikus uute kohtuasjade algatamist, mis võivad kaasneda lapse isaga suhtluse ja kontakti puudumisest. Lapse esindaja leiab, et olukorras kus laps on kolmeaastane, ei oma lapse seisukohast

konfidentsiaalne

2-13-37181

5 mingit tähtsust see, kas lapsel on ema või isa perekonnanimi. Nimeseaduse (edaspidi NS) §

8 lg 1 p 2 järgi antakse elusalt sündinud lapsele erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui nad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse. NS § 81 lg kohaselt kui lapse vanemad ei ole abielus ja isa võtab lapse omaks pärast sünni registreerimist, võib lapsele anda isa perekonnanime. Lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus võib kohus anda lapsele uue perekonnanime (NS § 8 lg 2). Seega peab lapse perekonnanime muutmiseks olema mõlema vanema nõusolek, va juhul kui kohus vastavuses NS § 8 lg 2 sätetega otsustab anda lapse põlvnemisasja lahendamisel lapsele uue perekonnanime või eraldiseisvalt vanema taotlusel otsustab anda nõusoleku, millega asendatakse teise vanema vastav tahteavaldus. Lapse ema XXX ei taotlenud põlvnemisasjas (tsiviilasi nr 2-11-18599) lapse perekonnanime muutmist ning aktsepteeris lapse perekonnanimena lapse sünnijärgset perekonnanime. Juhul kui lapsel tekib soov kanda isa perekonnanime, siis NS § 171 lg 1 p 1 järgi on lapsel endal võimalik täiskasvanuks saades taotleda perekonnanime muutmist ning sellisel juhul ei ole lapse isa nõusolekut nime muutmiseks tarvis.

Käesoleval juhul puudub vanemate vahel vaidlus selle üle, et lapse ema XXX on sobiv lapsevanem ning ka lapse isa XXX peab õigeks, et XXX saaks eraldiseisvalt ja ilma tema nõusolekuta otsustada kõik lapsega seotud küsimused, va lapse perekonnanime muutmine.

PKS § 138 lg 1 kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama.

Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt tuleb käesolevas vaidluses lähtuda eelkõige lapse XXX huvidest. Lapse huviks on õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule (LaKS § 8). Lapse huviks on, et temaga seotud küsimusi otsustaksid vanemad, kes tunnevad last ning sellest tulenevalt oskavad ka lapsega seonduvate otsuste tegemisel arvestada lapse huvidega. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et lapse ja isa vaheline kontakt on olnud lapsega väga vähene ning lapse isa ei tunne last. Laps on elanud sünnist saati emaga ja olnud ema kasvatada, kes vaatamata majanduslikele raskustele tuleb väga edukalt toime lapse kasvatamisega. Seetõttu peab ka lapse isa XXX õigeks, et lapse huvides on senise elukorralduse jätkumine ning avaldas, et ei vaidle avaldusele vastu.

Eeltoodust tulenevalt ei oma lapse esindaja vastuväiteid lapse ema XXX avalduse rahuldamise osas ja XXX ja XXX ühise hooldusõiguse lõpetamiseks nende ühise lapse XXX suhtes ning hooldusõiguse täielikult üleandmiseks XXX . Lapse huvides on senise elukorralduse jätkumine.

Ärakuulamiste ja asja materjalidega tutvumise järel on lapsele kohtumenetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusel, et vaatamata sellele, et käesoleval ajal ei ole

konfidentsiaalne

2-13-37181

6 lapse isal väidetavalt suure töökoormuse tõttu võimalik lapsega kohtuda, avaneb siiski loodetavasti tulevikus lapse isal võimalus regulaarselt lapsega suhelda ja kohtuda. Lapsel on keeruline mõista, miks isa temaga nii harva suhtleb, kui samal ajal teiste laste isad pidevalt lastega koos aega veedavad. Samuti miks tema isa ei osale ühelgi lapse sünnipäeval ega üritusel lasteaias. PKS § 25 lg 1 järgi on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Vanematel on õigus saada selleks tasuta konsultatsiooni sotsiaaltalituselt. Eelnimetatud lapse tundmaõppimise kohustus on ka siis, kui lapse hooldusõigus kuulub teisele vanemale. Lapse ja lahuselava vanema suhtlemise õigus tuleneb seadusest (PKS § 143). Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ja säilitada lahuselava vanemaga lähedane kontakt. Suhtlemine lahuselava vanemaga peab toimuma eelkõige lapse huve esikohale seades.

Eestkosteasutuste arvamus

Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu edastas 30.09.2013 eestkosteasutuse seisukoha hooldusõiguse teostamise kohta XXXsuhtes. Sellest nähtub järgmine. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse peaspetsialist on tutvunud tsiviilasja materjalidega ning vestelnud mõlema vanemaga. XXX (X) ja XXX il (X ) on ühine tütar, XXX sündinud XXX. XXXja XXXelavad lahus alates 2010 lõpust. XXXpõlvnemine XXX ist on tuvastatud Harju Maakohtu 25.09.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-18599. XXXon siiani vastutanud lapse igapäevase hoolitsemise, järelevalve ja arendamise eest ning on loonud lapsele turvalise kodu. XXX püüab hoida sidet lapse ja isa vahel, kuid isa tihedast töögraafikust tulenevalt on kohtumised harvad. Hooldusõiguse üleandmise vajadust põhjendab XXX asjaoluga, et isa elab eemal ning ei osale igapäevaselt aktiivselt lapse elus. Samas võib ette tulla olukordi, kus on vaja kiirelt vastu võtta otsuseid ning ühine hooldusõigus võib olla selles osas takistuseks. XXX avaldas ka soovi muuta lapse perekonnanime ning anda lapsele isa perekonnanimi. Lapse isa perekonnanime muutmisega nõus ei ole, hooldusõiguse üleandmisel avaldajale, oleks viimasel aga võimalus lapse nime muuta. XXX ei ole vastu XXX ja XXX suhtlemisele ning tema arvates võiks suhtlemine olla tihedam. XXX suhtleb tütrega harva, kuna tema enda sõnul ei võimalda töögraafik tihedamat suhtlemist, samuti on XXXavaldanud, et ta ei soovi sekkuda XXX igapäevaellu. XXXoli vestlusel Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse peaspetsialistiga seisukohal, et arvestades kujunenud olukorda on ta nõus XXXühise hooldusõiguse lõpetamisega ja hooldusõiguse täieliku üleandmisega XXX , välja arvatud XXXnime muutmise õiguses. XXXei pea õigeks, et XXXsoovib lapsele anda isa perekonnanime.

Arvestades asjaolu, et XXXelab oma ema XXX ning lapse isa, XXX , elab eraldi ja suhtleb tütrega harva, on lapse ema avaldus õigustatud. XXXon avaldanud nõusolekut lapse hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks XXX last puudutavates olulistes küsimustes nagu tervis, haridus ja elukoha/viibimiskoha määramine, välja arvatud lapse nime muutmise õiguse osas. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et lapse isa ei osale lapse igapäevaelus, XXXja XXXvaheline suhtlus on vähene ja viimane on selgelt väljendanud, et ei soovi ka

konfidentsiaalne

2-13-37181

7 edaspidi lapse igapäevaelus osaleda ning nõustub hooldusõiguse täieliku üleandmisega avaldajale. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituse spetsialistid on seisukohal, et nime muutmine on lapse elukorraldust ja turvalisust silmas pidades ebaoluline tegur. On lapse huvides, et ühine hooldusõigus lõpetataks ning lapse isikuja varahooldusõigust hakkab edaspidi teostama XXXainuisikuliselt. Lapse hooldusõiguse täieliku üleandmise korral on XXX endiselt õigus lapsega suhelda ning soovi korral taotleda ka suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Tulenevalt eeltoodust toetab Põhja-Tallinna Valitsus XXX avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja täielikult XXX üleandmiseks.

Lapse vanemate ärakuulamine

Kohus kuulas lapse vanemad ära 24.10.2013 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas. XXX kinnitas kohtule, et ta ei soovi lapse perekonnanime muuta, kuid soovib, et kohus lõpetaks vanemate ühise hooldusõiguse ning annaks temale üle XXX ainuhooldusõiguse tervikuna. Lapse isa kohtumised tütrega on toimunud väga harva ning isa ei osale lapse eest hoolitsemises ega tema kasvatamises. Avaldaja jääb avalduse juurde ja palub see rahuldada. XXX kinnitas, et ta on nõus avalduse rahuldamisega ja ühise hooldusõiguse lõpetamisega ning XXX hooldusõiguse avaldajale täielikult üle andmisega.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse lapse hooldusõiguse, otsustusõiguse ja lapsega suhtlemise vaidlusi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt, hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust, seda ka siis, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Lähtuvalt TsMS § 5 lg 3 selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama põhimõte on sätestatud ka TsMS § 230 lg 3, mille kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

Riigikohus on 07.06.2011 lahendis 3-2-1-45-11 toonitanud, et perekonnaseaduse (PKS) § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel üldjuhul oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse

konfidentsiaalne

2-13-37181

8 eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi muuhulgas vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab muuhulgas ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks.

Vanema õiguste ja kohustuste maht sõltub sellest, kas vanemale kuulub lapse suhtes hooldusõigus või mitte. PKS § 117 järgi tekib vanematel lapse sünni järel lapse suhtes ühine hooldusõigus.

PKS § 214 lg 1 kohaselt loetakse vanema hooldusõigus alates 1. juulist 2010 kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust PKS § 118 lg 1 järgi omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale, piirates vajadusel tema otsustusõiguse teostamist või pannes talle lisakohustusi. Seega otsustavad vanemad lapse elu puudutavaid küsimusi ühise hooldusõiguse korral üldjuhul ühiselt. Vanemate üksmeele puudumise korral võib kohus vanema taotlusel anda lapse elu puudutava küsimuse otsustamise õiguse üle ühele vanematest.

PKS § 119 lg 1 järgi ei otsusta kohus ise lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, so ilma teise vanemata. Seejuures peab kohus seda otsustust tehes lähtuma PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Riigikohus on 07.06.2011 lahendis 3-2-1-45-11 rõhutanud, et iseenesest säilib vanemate ühine hooldusõigus ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda.

PKS § 120 lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ka ühine esindusõigus. Käesoleval hetkel kuulub XXX mõlemale vanemale (XXX ja XXX ) lapse ühine hooldusõigus. PKS § 120 lg 2 p 2 sätestab, et vanem esindab last üksinda, kui talle on selles asjas käesoleva seaduse § 119 kohaselt otsustusõigus üle antud.

konfidentsiaalne

2-13-37181

TsMS § 558 lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. TsMS § 477 lg 4 kohaselt, isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.

XXX esitas kohtule nõudena avalduse alaealise lapse XXX suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse avaldajale üleandmiseks. Seda ja elatise suurendamise nõuet kohus tsiviilasja nr 2-13-37181 raames ka menetles. Elatise nõudes tegi kohus 04.10.2013 tagaseljaotsuse ja hagita menetluses menetletavas nõudes selgitas välja kõik nõudega seonduvad asjaolud.

PKS § 137 lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt tuleb käesolevas vaidluses lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vaieldamatult on laste huvideks õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule (LaKS § 8). Kuid samuti tuleb arvestada LaKS § 9 sätestatud laste ainumääratletuse õiguse koosseisu kuuluvat õigust vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. Samuti on tulenevalt LaKS § 24 laste arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond.

LaKS § 27 on esitatud alused, millise olemasolul võib last kodust ja perekonnast eraldada. Last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend.

Kohus menetleb asja eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kohus asub seisukohale, et käesoleva asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kohus on selgitanud asja lahendamiseks välja kõik vajalikud asjaolud ning kuulanud ära lapse vanemad. Kohus on välja selgitanud lapsele menetluses määratud esindaja ja

konfidentsiaalne

2-13-37181

10 eestkosteasutuse seisukohad. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha lahend tuginedes tsiviilasja materjalidele.

Kohus asub seisukohale, et menetluses esitatud ja kogutud tõenditega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud:

1. alaealise lapse XXX(sündinud XXX) vanemad XXX(avaldaja) ja XXX(puudutatud isik) elavad lahus.

2. laps on elanud alates 2010 oktoobrikuust koos emaga;

3. lapse vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et laps jääb ka edaspidi elama koos emaga;

4. lapse vanemate omavaheline suhtlus ja isa ning lapse vaheline suhtlemine on minimaalne;

5. lapse isa on nõus, et XXXvanemate ühine hooldusõigus lõpetatakse ja antakse tervikuna üle lapse emale.

Kohus asub seisukohale, et XXX avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks on põhjendatud. Kohus leiab, et lapse huvides on tulenevalt vanemate omavaheliste suhete puudumisest ning lapse ja isa täielikult võõrdumise tõttu ühe elukoha olemasolu, millega on nõustunud mõlemad vanemad. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega on leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks lõpetama XXX hooldusõiguse lapse suhtes täielikult. Samuti on kohtule saanud selgeks, et isa ei soovi edaspidi aktiivselt oma tütrega tegeleda. Kohus leiab, et XXX avaldus on võimalik rahuldada ja anda lapse hooldusõigus täielikult üle emale. Avalduse rahuldamisega märgitud ulatuses on 24.10.2013 ärakuulamisel nõustunud täielikult ka lapse isa. Lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. Käesoleval juhul elavad vanemad lahus ja laps on oma isaga kohtunud üliharva, viimati juhuslikult tänaval märtsis 2013. See süvendab vaieldamatult lapse võõrdumist oma isast ega mõju soodsalt lapse hingeelule. XXX ei ole oma lapse XXXelukorralduses ja hoolitsuses osalenud. Hingeline seos lapse ja tema ema vahel on tugev ja ainuke, kuna lapse ema tegeleb lapse kasvatamisega üksi. Lapse tervis, areng, huvid ja igakülgne heaolu on prioriteediks ning lapse ema on lapse kasvatamisele täielikult pühendunud. Seetõttu on põhjendatud lapse XXX suhtes hooldusõiguse üleandmine lapse emale, et tegelik olukord viia vastavusse ka õiguslikult ja tagada selles asjas selgus. Avaldaja põhjenduste kohaselt on ainuhooldusõigust tegelikkuses teostanud avaldaja. Avaldajal on hingeline seotus lapsega ja ta on võimeline last edasi kasvatama olukorras, kus lapse isa lapse vastu huvi ei tunne. PKS § 137 lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud soovi, et ei soovi hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Kohus, andes hinnangut uuritud tõenditele, nõustub avaldaja ja lapse huvide kaitseks menetluses määratud esindaja ja eestkosteasutuse argumenteeritud seisukohaga, mis kinnitab lapse vanemate ärakuulamisel saadud teavet. Menetluses kogutud teave veenab kohut, et käesoleval ajal on põhjendatud, et laps elab ema juures. Kohus leiab, et puuduvad andmed selle kinnituseks, et lapse XXX isa oleks tegutsenud selle nimel, et oma lapsega kohtuda või temaga suhelda või üldse tema kasvatuses lahuselava vanemana

konfidentsiaalne

2-13-37181

11 osaleda. XXXon kohtule kinnitanud, et ei ole last näinud kaua, sest tema eluja töökorraldus ei ole seda võimaldanud. XXXon nõustunud sellega, et laps jääb elama koos emaga. Seoses asjaoluga, et kohus peab põhjendatuks lõpetada lapse vanemate ühine hooldusõigus, on siitpeale alaealise XXXainsaks seaduslikuks esindajaks avaldaja (st alaealise ema XXX, kellele kuulub nii lapse XXXisikuhooldusõiguskui ka varahooldusõigus ja otsustusõigus. Niisuguse otsustuse tegemisel lähtub kohus menetluses väljaselgitatud asjaolude kogumist, eeskätt eestkosteasutuse, lapse esindaja ja ka lapse vanemate ärakuulamisel avaldatud seisukohtadest. Kohtu veendumus on just niisugusele alusele rajatud. Lapse huvides on, et hooldusõigust teostatakse parimal võimalikul viisil ja et senise elukorralduse muutus ei tooks kaasa lapsele kahjulikke tagajärgi. Kohus leiab, et lapse senise elukorralduse jätkamine on lapse huvides. Avaldaja on olnud pühendunud lapse eest hoolitsemisele, kasvatab ja peab last üleval, on lapse eest igapäevaselt hoolitsedes temaga hingeliselt seotud ja lapse elamistingimused on head. Ühishooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud. Avaldaja on selleks soovi avaldanud ja asjaoludest nähtuvalt ei ole üksmeelt (PKS § 118 lg 1) ühishooldusõiguse teostamisel varasemalt saavutatud, kuna XXXoma lapse käekäigu vastu huvi tegelikult ei tunne. Hooldusõiguse üleandmine avaldajale võimaldab avaldajal otsustada operatiivselt lapsele olulisi asju ja reisida koos lapsega ka näiteks välismaal, ilma selleks lapse isalt nõusolekut küsimata. Hooldusõiguse täielik üleandmine avaldajale on tervikuna põhjendatud ka seetõttu, et jätkuks lapse senine elukorraldus ning et lapse jaoks tähtsad otsused saaksid vastu võetud õigel ajal ja vanema poolt, kes on lapse käekäiguga üksikasjadeni kursis.

Kohus selgitab XXX , et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei lõpeta tema õigust lapsega suhelda, sest PKS § 143 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. LaKS § 28 määratleb lapse suhtlemist lahus elavate vanematega. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see LaKS § 29 kohaselt on lapsel õigus saada teavet puuduva vanema kohta, kui see ei kahjusta lapse heaolu ja arengut või lapsendamissaladust.

Vastavalt PKS § 138 lg-le 1 kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.

Käesoleva kohtulahendi tunnistab kohus viivitamata täidetavaks, tuginedes seejuures TsMS § 467 lg 1, lg 5 ja § 478 lg 4. Viimati nimetatud sätte kohaselt hakkab hagita menetluses tehtav määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule

konfidentsiaalne

2-13-37181

12 on tehtud.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. TsMS § 172 lg 3 kohaselt, hagita perekonnaasja menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd lapsele esindaja määramise kohustus tuleneb tsiviilkohtumenetluse seadustikust, tuleb lapse esindaja kulud jätta TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula

konfidentsiaalne

2-13-37181

2-13-37181/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text