2-12-49076/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-49076 Tsiviilasi AS-i SEB Pank hagi XXX ja XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252, asukoht Tornimäe 2, TALLINN) Hageja lepinguline esindaja: Martin X (e-post: XXX) Kostja 1: XXX(pankrotis, isikukood: XXX, viibib XXX) Kostja 2: XXX(isikukood: XXX, elukoht kohtule teadmata) Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i SEB Pank hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused AS SEB Pank esitas 23.11.2012 hagi XXX ja XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 28.10.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-32579 on välja kuulutatud XXX pankrot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Lähtudes eeltoodust jätab kohus AS-i SEB Pank hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 43 lg-s 3 sätestatule taastab kohus hageja avalduse alusel hagimenetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

Vastavalt PankrS §-le 44 võib AS-il SEB Pank esitada oma nõude XXX (pankrotis) pankrotimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Eeltoodu alusel on kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna kostja 1 kulude väljamõistmine hagejalt oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik