3-13-1674/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-13-1674 Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 03.06.2013 käskkirja nr 6-2/797 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kohtuistungil 22.10.2013 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 29.oktoobrist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 28. novembril 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 03.06.2013 käskkirjaga nr 6-2/797 (tl 3) määrati kinnipeetav XXX distsiplinaarkaristus 5 (viieks) ööpäevaks kartserisse paigutamist, mille täitmisele pööramine lükati edasi 3 (kolme) kuulise katseajaga vangistusseaduse (VangS) § 67 p

1 ja Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. XXX distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 04.05.2013 kella 16.15, 16.20 ja 20.35 ajal ei allunud ta vanglateenistuse ametnike korraldustele vahetada nimesildi nöör ning 04.05.2013 kella 16.20 paiku kasutas ta vanglateenistuse ametniku Viljar Mürgiga suheldes ebatsensuurseid väljendeid, hõigates kõval häälel „idi nahhui“.

2. 01.07.2013 esitas XXX Tartu Vanglale vaide (tl 4), milles taotles distsiplinaarkaristuse käskkirja kehtetuks tunnistamist, kuna ei nõustunud distsiplinaarkaristusega. Vaides leidis XXX, et ta ei ole mitte mingisugust rikkumist toime pannud. Ta ei saa aru, milliseid seaduslikke korraldusi eiras ning et tegemist on vanglaametniku V. Mürgi poolt loodud kunstliku probleemiga, sest eesti keeles ei ole kasutusel sõnu „idi“ ja „nahhui“.

3. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi K. Timmuski 24.07.2013 vaideotsusega nr 1-11/311-2 (tl 6) jäeti XXX vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on XXX distsiplinaarsüüteod toime pannud ning teinud seda süüliselt.

4. 08.08.2013 laekus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Tartu Vangla 03.06.2013 käskkirja nr 6-2/797 tühistamise nõudes. Tartu Halduskohtu 15.08.2013 kohtumäärusega vabastas kohus XXX riigilõivu tasumisest, võttis tema kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

KAEBAJA VÄITED

5. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla ametnikud XXX suhtes jämedalt rikkunud VangS § 41, mille kohaselt tuleb kinnipeetavat vanglas kohelda inimväärikust austavalt ning tema õigusi järgides. Nimetatud rikkumine puudutab nimesilti ning selle kandmist. Veel märgib kaebaja, et tema ei ole vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid tarvitanud, see on ametniku enda fantaasia ega ole tänaseni ühegi asjaga kinnitust leidnud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb oma 24.07.2013 vaideotsuses nr 1-11/311-2 toodud seisukohtade ning põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Nii distsiplinaarmenetluses antud seletuses kui ka vanglale esitatud vaides otsib kaebaja pigem õigustusi ja vabandusi, miks ta nimesilti nõuetekohaselt ei kanna või kanda ei saa. Kaebaja esitatud vabandusi ei saa aga pidada mõjuvateks põhjusteks, mida võiks käsitleda karistamist välistavate asjaoludena. Pigem on tegemist otsitud ettekäändega, mille eesmärgiks on vabaneda vastutusest teadlikult toimepandud teo eest.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

7. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebuse esitaja väited ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.

8. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada teiste isikutega suhtlemisel mh ebatsensuurseid väljendeid. Tartu Vangla kodukorra punktid 4.9 ja 4.9.3 sätestavad, et kinnipeetav on kohustatud nimesilti kandma kaelas nähtavalt ja loetavalt vangla poolt väljastatud paela või kinnitusvahendiga.

9. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja keeldus 04.05.2013 kella 16.15, 16.20 ja 20.35 ajal täitmast vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi – vahetada oma nimesildi nöör ja panna nimesilt kaela. Nimetatud asjaolu selgub nii distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 23-26), ametnike ettekannetest (tl 27-28) kui ka lisaseletustest (tl 30-32). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja kordagi eitanud, et tema nimesilt ei vastanud Tartu Vangla kodukorras ettenähtud nõuetele ega sellele, et ta ei kandnud seda kodukorras nõutud viisil. Kaebaja väide, et talle on varasemalt julgeolekutöötaja poolt antud luba kanda nimesilti vastavalt tema soovile, on paljasõnaline ja ei leidnud kohtus tõendamist Kaebaja väited, et talle on lapsepõlves tekitatud raske psüühiline trauma ning sellest ajast alates ei kanna ta kaelas paelu ega ka mingeid muid sidemeid, ei ole kohtule usutavad ja veenvad. Kohus ei kahtle selles, et lapsepõlves võib olla kaebajale tekitatud raske trauma seoses kaelaskantavate paelade või sidemetega, kuid asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja isiklike asjade hulgas laos kaks valgest metallist vägagi arvestatava raskuse ning suurusega kaelaketti (tl 37). Kohtu arvates ei saa ilmselgelt inimene, kes on lapsepõlves saanud raske trauma, mille tõttu ta ei saa kanda kaelas paelaga nimesilti, kanda kaelas kaebajal isiklike asjade hulgas olevaid kaelakette, mis oma välimuse järgi lubavad väita, et need ei ole kergelt purunevad ning võivad kuhugi kinni jäädes tekitada kaebajale raskeid vigastusi.

10. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka Tartu Vangla psühhiaatri kinnitust (tl 36), et kaebaja on küll varem psühhiaatri vastuvõtul viibinud, kuid sellist kaebust, et ta ei saaks nimesilti kaelas kanda, ta esitanud ei ole. Seega ei saa kohus kaebuse esitaja väidet, et ta pole võimeline nimesilti kaelas kandma, arvestada süüd välistava asjaoluna. Kohus on seisukohal, et kaebaja rikkus VangS § 67 p 1 sätet, mille kohaselt peab kinnipeetav täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

11. Mis puutub kaebaja väitesse, et ta ei ole vanglaametniku V. Mürgi suhtes ebatsensuurseid sõnu kasutanud, siis nõustub kohus siin vastustajaga, et need on asjakohatud, kuna kaebajat ei karistatud mitte ametniku solvamise, vaid asja materjalidest nähtuvalt vanglateenistujaga suhtlemisel ebatsensuursete sõnade kasutamise eest. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kasutas ebatsensuurset väljendit „idi nahhui“. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kuna tegemist ei ole eestikeelsete sõnadega, siis ei saa teda selle eest karistada. Kohtu arvates ei ole oluline, et antud juhul ei ole tegemist eestikeelsete sõnadega, vaid venekeelse väljendiga, sest ka venekeelsete ebatsensuursete väljendite kasutamine on keelatud. Kohus on seisukohal, et kaebaja rikkus Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 sätet, mis keelab kinnipeetaval suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid väljendeid.

12. Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik