2-13-28732/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-28732

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 28.oktoober 2013.a Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-13-28732 Tsiviilasi XXX ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse avaldajale üleandmiseks Menetlustoiming Lõpplahendi kuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isikud:

1. XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Raivo Bergson (Advokaadibüroo Kunila & Ko, e-post raivo@bergson.ee)

2. XXX (isikukood XXX, elukoht elukoht XXX) Eestkosteasutus: Tallinna Linnavalitsus Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (e-post pohja@tallinnlv.ee) Kirjalik menetlus ja kohtuistung

RESOLUTSIOON Kohus määras: Jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud XXX kanda.

Edasikaebekord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.

Avalduse sisu XXX esitas 07.06.2013.a kohtule avalduse, milles palub lõpetada tema ja XXX ühine hooldusõigus lapse XXX suhtes. Avalduse kohaselt osaleb isa lapse kasvatamises lapse emaga võrdselt, laps on isa juures 3 päeva nädalas ja 4 kuud aastas. Lapse ema ei hoolitse lapse eest, ema juurest tulles on laps must ja näljane. Lapse emal on alkoholiprobleemid. Iga kord, kui isa või vanaema võtvad lapse enda juurde või viivad tagasi, on ema joobes. Avaldaja kardab lapse heaolu pärast. Lapse ema majanduslik olukord on nõrk. Lapse ema ja isa vahel on kohtus ühisvara jagamise vaidlus. Kui

2-13-28732

2(3) ühisvaraks olev korter müüakse, ei ole emal raha korteri üürimiseks ja lapsel pole elukohta. Lapse ema ei suuda lapse heaolu tagada. Avaldaja kohtuistungil seletas, et laps on rääkinud, et kodus juuakse. Laps on öelnud, et ei taha koju minna, tahab olla koos isaga. Avaldajal puudub alaline elukoht, ta elab oma ema juures.

Menetlusosaliste seisukohad XXX on 7-aastane. TsMS § 552’ lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas menetluses ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt kohus last ei küsitle. XXX vastas avaldusele kirjalikult, et laps on alati hooldatud, lapse ema ei liigtarvita alkoholi, avaldus ei ole põhjendatud. XXX seletas kohtuistungil, et lahus elatakse alates 2010.a, laps jäi ema kasvatada. Lapsega on kõik korras ja isa võib selles veenduda. Lapsele riigi poolt määratud esindaja andis arvamuse, et XXX avaldus ei ole põhjendatud.

Lapse ja ema kodu on väga puhas ja korras, eeskujuliku sisustusega ja vajaliku hulga mänguasjadega. Tuba on kaunistatud lapsepäraste piltidega seintel ja voodiotsal. Kodus on lemmikloomad koer ja rott. Lapse esindaja ei märganud midagi, mis viitaks ema alkoholilembusele. XXX on rõõmsameelne ja suhtlemisaldis, rääkis meelsasti nii isast kui emast, isaga kohtus viimati kaks nädalat tagasi, suhtleb palju isapoolsete sugulastega, ema ei tee selleks mingeid takistusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole lapse huvides, mõlemad vanemad hoolivad lapsest ja soovivad lapse elus osaleda.

Lapse eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Põhja Linnaosa Valitsuse kaudu andis arvamuse selles, et isa avaldus ei ole põhjendatud. XXXelab koos emaga, tunneb ennast kodus turvaliselt ja väljendab selget soovi koos emaga elada. Lapsel on kodus oma tuba, mis on väga kena ja vastab lapse vajadustele. Laps õpib XXX 2.klassis. Klassijuhataja sõnul on laps sõbralik, rõõmsameelne, kohusetundlik, alati puhas ja hoolitsetud, korrektne ja abivalmis. Ema teeb kooliga koostööd, osaleb üritustel, koosolekutel ja lapse arenguvestlustel. Isa on koolis käinud vaid korra ja rohkem koolil isaga kontakti pole olnud.

Lasteaiast „X“ saadud informatsiooni kohaselt, kus laps enne kooli käis, tõi last lasteaeda ja viis koju peamiselt ema. Kasvataja sõnul oli ema väga hoolitsev, osales üritustel, aitas vajadusel rühmas, laps oli hooldatud ja rõõmsameelne. Vestlusest lapse emaga selgus, et kuigi vanemate vahel ei ole kokku lepitud kindlat suhtluskorda, veedab X suure osa vabast ajast isa või isapoolse vanaemaga, ema ei ole selleks takistusi teinud. Lapse sõnul veedab ta palju aega vanaemaga, kuna isa on tööl. Laps ütles, et nii isa kui ka vanaemaga on tal head suhted.

XXX kinnitas, et igapäevaselt ta alkoholi ei tarbi ja XXX avalduses nimetatud sõiduki ebakaines olekus juhtimine oli erandlik. Lapse klassijuhataja ja lasteaia õpetaja kinnitasid, et ei ole kunagi näinud ema ebakaines olekus. XXX elab koos ema, õe ja vennaga 4-toalises korteris X. Õde ja vend viibivad töö tõttu sageli eemal. Korter on kõigi mugavustega, kena ja puhas. Lapsel korteris oma tuba ei ole, ta saab kasutada oma tädi tuba, kui tädi viibib eemal. Korteris on lapse mänguasjad ja piisavalt ruumi vaba aja veetmiseks. XXX sõnul on laps korduvalt väitnud, et ei taha koju minna, soovib elada isa juures.

Kui XXX on tööga hõivatud, tegeleb lapsega isa kodus oleku ajal lapse vanaema. XXX avalduses märgitud põhjendus hooldusõiguse üleandmiseks seoses ema nõrga majandusliku olukorraga ja ühisvara jagamisega kohtus on pigem pahatahtlik ja ei arvesta lapse huvisid. Eestkosteasutus on seisukohal, et lapse praegune elukorraldus on turvaline ja lapse huvidega kooskõlas. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse isale üleandmine ei vasta lapse huvidele.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

2-13-28732

3(3) Perekonnaseaduse (PkS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PkS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

PkS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PkS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PkS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

XXX sündis XXX.a. Tema vanemad on XXX ja XXX. Vanemad elavad lahus alates 2010.a. Peale lahkukolimist jäi laps ema kasvatada ja on kogu aeg regulaarselt suhelnud ka isaga. Lapse isa on soovinud ühine hooldusõigus lõpetada ja hooldusõiguse ainult isale üle anda seoses väidetega, et ema tarbib alkoholi, laps on hooldamata ja laps soovib elada koos isaga. Menetluse käigus ei ole tõendamist leidnud ükski isa väide. Eestkosteasutus ja lapse esindaja on andnud arvamuse, et lapse ema ei tarvita alkoholi. Samuti ei ole tõendamist leidnud ema poolt lapse hooldamata jätmine.

Vastupidi, eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamusest nähtub, et lapse ema on lapse eest väga hästi hoolitsenud. Laps on rõõmus, hooldatud ja puhas, tema arenguks on kodus olemas kõik tingimused. Laps ise on avaldanud soovi elada koos emaga. Menetluse käigus on ilmnenud, et lapse isa on sageli tööl ja isa tööl olles tegeleb lapse isa juures viibimise ajal lapsega tema isapoolne vanaema. Samuti puudub isal isiklik elukoht, ta elab oma ema juures. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud avaldus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tavapäraselt jätab kohus lapse esindamise kulud riigi kanda. Kuna ükski avaldaja esitatuid väide ei leidnud kohtus tõendamist, on tegemist olukorraga, kus menetlusosaline esitas põhjendamatud väited. Seega jätab kohus menetluskulud, kaasa arvatud lapse esindamise kulud, avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik