2-13-22801/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-22801

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

624 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223,

asukoht

Ahtri

6,

Tallinn,

e-post

info@krediidikaitsegrupp.ee), seaduslik esindaja Valdis

Kald

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXX(isikukood XXX) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood

11693223) kasuks XXXOÜ ja kostja vahel 11.01.2011 sõlmitud laenulepingust nr

XXX tulenev tagastamata põhivõlgnevus 170 eurot, intress 24,86 eurot,

krediidireitingu analüüsi tasu 54 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 295,14 eurot, kokku 544 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta XXXkanda.

4. Välja mõista XXXKrediidikaitse Grupp OÜ kasuks menetluskuluna hagi esitamisel

tasutud riigilõiv 100 eurot, millest 45 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt ja 55 eurot hagi esitamisel.

5. Välja mõista XXX OÜ kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue

Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 30.07.2013 hagi XXXvastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks. Hageja nõude aluseks on kostja ja XXXOÜ vahel 11.01.2011 sõlmitud

laenuleping nr XXX. Nimetatud laenulepingust tuleneva nõude loovutas XXXOÜ 02.03.2011

nõude loovutamise lepinguga nr XXX hagejale.

Hagiavalduse kohaselt sai kostja 11.01.2011 eelnimetatud laenulepingu alusel laenu 320 eurot,

mille kohustus tagastama 10.02.2011. Laenulepingu põhitingimustes leppisid pooled kokku

laenu intressis 24,86 eurot 30 päeva kohta. Hageja saatis 02.03.2011 kostjale võlateatise, milles

andis kostjale täiendava tähtaja võlakohustuse täitmiseks.

Kostja on tasunud endisele võlausaldajale ajavahemikul 14.08.2011-23.07.2013 kokku 170

eurot. Kuna maksed tegi kostja ajal, mil nõue oli juba sissenõudmiseks antud hagejale, siis

arvestas hageja nimetatud summast võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste katteks 100

eurot ja ülejäänud 70 eurot põhikohustuse katteks.

Hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõlga 250 eurot, intressi 24,86 eurot, krediidireitingu

analüüsi tasu 54 eurot ja viivist summas 295,14 eurot, kokku 624 eurot. Hageja on viivist

arvutanud perioodi eest 10.02.2011-23.07.2013 lepingus kokku lepitud intressimääraga 0,26%

päevas.

Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi

esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise

menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Kostja vastuväited

Kostja palub tsiviilasja lahendada kirjalikus menetluses arvestades ajavahemikul 03.08.2013-

20.09.2013 võlgnevuse katteks tehtud makseid kogusummas 80 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja XXXOÜ vahel 11.01.2011 sõlmitud laenulepingu

nr XXX alusel sai kostja laenu 320 eurot tagasimakse tähtajaga 10.02.2011. Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et kostja on laenuandjale perioodil 14.08.2011 kuni 23.07.2013 tasunud 170

eurot ning pärast hagi esitamist perioodil 03.08.2013- 20.09.2013 täiendavalt 80 eurot. Rohkem

tagasimakseid ei ole kostja teinud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud nõude loovutamist

hagejale.

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja sai laenu 320 eurot ning on tagasi maksnud

kokku 250 eurot. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud kostja poolt tehtud maksed

VÕS § 415 lg 2 p 1 ja laenulepingu üldtingimuste p 4.7 alusel võla sissenõudmiseks tehtud

kulutuste katteks. Tulenevalt eelnevast on hageja põhinõue 250 eurot põhjendatud. Kuna kostja

on pärast hagi esitamist tasunud veel 80 eurot, siis on põhivõla jääk 170 eurot.

VÕS § 397 lg kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Laenulepingus on pooled kokku leppinud intressis 24,86 eurot 30 päeva kohta, s.o 0,26%

päevas.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS §

415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva

seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et laenu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 10.02.2011.

Hageja on arvestanud viivist perioodi 10.02.2013 kuni 23.07.2013 eest. Viivise määraks on

hageja arvestanud 0,26% päevas, s.o laenulepingujärgse intressimäära. Arvestades seda, et

hageja nõuab kostjalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud intressimäära (0,26% päevas)

alusel, viivise suurus on piiratud kuni põhinõude suuruseni, ei ole nõutav viivis ebamõistlikult

suur. Nõutav viivise määr ei ole ebatavaliselt suur võrreldes tagatiseta tarbijakrediidile

tavapäraselt rakendatavate viivise määradega. Tulenevalt eeloodust on põhjendatud ka hageja

intressi ja viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 24,86 eurot ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 295,14 eurot.

Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõista võlgnevus 624 eurot, millest tuleb maha arvata

pärast hagi esitamist kostja poolt täiendavalt tasutud 80 eurot, kokku 544 eurot.

Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS

138 lg 1 ja 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

100 eurot. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskuludelt TsMS

§ 177 lg-s 2 sätestatud viivis välja mõistmata.

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann

Kohtunik