2-13-24865/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-13-24865

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Keelduda Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi D. K. vastu 487,43 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes menetlusse võtmisest.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.

ASJAOLUD

Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 22.05.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. K. vastu 487,43 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Avalduses on võlgniku elukohaks märgitud: xxx. 26.06.2013 tegi kohus makseettepaneku, mida ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 15.10.2013.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2.

Kohtuasja number 2-13-24865 Määruse tegemise aeg ja koht

24 oktoober 2013, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi D. K. vastu 487,43 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja: Era Liisingu Inkassoteenused AS (RK xxx, Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn)

Lea Sarv (lepinguline esindaja, e-post: lea@erainkasso.ee)

D. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

TsMS § 75 lg 1 kohaselt, avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see ei allu Eesti kohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

Õigusabilepingu (Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades) art 40 p 1 kohaselt kahju hüvitamise kohustused, välja arvatud lepingutest ja muudest õiguspärastest tegudest tulenevad kohustused, määratakse selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks.

Kohus selgitab, et antud artikkel reguleerib selliste nõuete kohtualluvust, mis on tekkinud õigusvastastest tegudest. Antud juhul ei ole tegemist kostja õigusvastase teoga, mille tagajärjel hagejal võiks tekkida kahju. Antud artiklit pole võimalik kohaldada ka analoogia korras alusetu rikastumisele, sest alusetu rikastumise elemendiks ei ole õigusvastasus. Artikkel 40 ei reguleeri kõikidest lepinguvälistest suhetest tulenevate nõuete kohtualluvust, vaid piirdub õigusvastaste tegudega.

Kohus juhib hageja tähelepanu ka asjaolule, et antud juhul pole tegemist alusetu rikastumisega. Kui hageja osutab teenuseid kostjale ja nende vahel pole lepingut sõlmitud ning hageja tegevus ei tulene seadusest, on sel juhul tegemist käsundita asjaajamisega. Kuna õigusabileping ei reguleeri eraldi käsundita asjaajamist ja käsundita asjaajamise puhul on kostja tegude õigusvastasus selgelt välistatud, tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda üldreeglist. Õigusabilepingu art 21 p 1 alusel kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostja elukoha järgi.

Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagi ei allu Eesti kohtule.

TsMS § 372 lg 4 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja TsMS § 463 lg 1, § 465 sätestatud õiguslikel alustel.

Olev Mihkelson Kohtunik

Digitaalselt allkirjastatud