2-13-37677/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-37677 Tsiviilasi Mittetulundusühing XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankrotiavalduse menetluse raugemine Kohtuistungi toimumise aeg 30. september 2013.a Kohtuistungil osalenud isikud Võlgniku seaduslik esindaja XXX Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Mari Männiko RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Mittetulundusühing XXX pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2. Likvideerida Mittetulundusühing XXX ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. 3. Mittetulundusühing XXX likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Mari Männiko. 4. Vabastada ajutine pankrotihaldur Mari Männiko tema ülesannetest pärast Mittetulundusühing XXX kustutamist äriregistrist. 5. Määrata Mittetulundusühing XXX dokumentide hoidjaks XXX (isikukood XXX). 6. Määrata ajutise pankrotihalduri Mari Männiko tasuks 720 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 50 eurot, mis kanda Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX. Riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri Mari Männiko tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ning kanda hüvitis Mari Männiko arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX. 7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

2 Asjaolud Mittetulundusühing XXX esitas 14.08.2013 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevuse eesmärgiks oli hoonete energiasäästualase teabe edastamine erinevate teabeürituste kaudu ja kaasosalemine erinevatel üritustel ja messidel. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik kaubamärgi rikkumise lõpetamise kohtuvaidlusest tekkinud menetluskulude nõude tekkimist. Kuna võlgnik kasumit ei teeni, puudub võimalus nõude rahuldamiseks. Võlgnikul on kohustus summas 2859,68 eurot ning varaks on rahalised vahendid summas 7,72 eurot. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot.

30.08.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 2,56 eurot ning kohustusi on 2 859,68 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastatud. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 720 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 50 eurot, mis kanda Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele. Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning maksta summa välja Mari Männiko arveldusarvele.

30.09.2013 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning selgitas, et maksejõuetus tekkis 2013.a augustis. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega.

02.10.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 02.10.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“

Võlgnikul on vara 2,56 eurot ja kohustusi on 2 859,68 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad tagasivõitmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2013.a augustit.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

3 raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub tasuks määrata 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, ning teostatud kulutuste hüvituseks 50 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud.

Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 720 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Haldur palub välja mõista hüvitise vajalike kulude katteks 50 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

Väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada ajutisele haldurile riigi vahenditest ning kanda summa Mari Männiko arveldusarvele.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXX vastutavale hoiule.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik kohtunik