4-13-7074/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Harju Maakohus

29.oktoobril 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number

4-13-7074

Kohtukoosseis

Tõlk

Kohtunik Katre Poljakova

Natalia Senkevitš

Väärteoasi

V.H väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2, 203 ja 207

järgi

Menetlusalune isik

V.H ,

isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, ei tööta, elukoht: XXX,;

Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

menetlusteenistuse esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada V.H Liiklusseaduse § 201

lg 2, 203 ja § 207 järgi nimg mõista temale KarS § 63

lg 1 kohaldamisel LS § 201 lg 2 alusel karistuseks

arest 16 (kuusteist) päeva.

2. Aresti kandmise aja algust lugeda alates V.H

kinnipidamisest s.o 29.10.2013.a kell 03.25

3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri

arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

võib

edasi

kaevata

Tallinna

Ringkonnakohtule,

teatades

kirjalikult

apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Kaja Rand on 12.10.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1208470 selle kohta, et V.H 12.10.2013.a kella 02.10 ajal Harjumaal, Tallinnas, Läänemere tee 30 juures, liikudes Mustakivi tee suunas juhtis mootorsõidukit Audi Coupe reg nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.

Samuti on Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Jaanika Kulešas on 29.10.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1265354 selle kohta, et Eduard Nizov 29.10.2013.a kella 03:25 ajal Harjumaal, Tallinnas, Narva maantee ja Smuuli tee ristmiku juures, liikudes Meeliku tn suunas juhtis mootorsõidukit Audi Coupe reg nr XXX juhtis mootorsõidukit omamata vastava B kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Juhtis mootorsõidukit, mis ei ole kehtestatud korras ümberregistreeritud. Juhtis mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Oma sellise tegevusega rikkus V.H Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3, 76 lg 1 ja 73 lg 2 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2; 203 ja 207 järgi. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtunik Katre Poljakova määrusega 29.oktoobrist 2013.a on nimetatud väärteoasjad ühendatud ühisesse menetlusse. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab menetlusaluse isiku isikusamasuse, teeb teatavaks kohtukoosseisu.

Kohus selgitab menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused ja kohustused olid menetlusalusele isikule arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik V.H tunnistas end Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 29.10.2013.a toimunud kohtuistungil temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, märkides, et tal ei ole juhtimisõigust, kuid oli kahel korral politsei poolt tabatud autoroolis.

Sõiduki on ta ostnud augustis, leping on sõlmitud, raha on makstud, kuid auto on ümbervormistamata. Ülevaatus on läbimata. Kahetseb juhtunut, palub võimalusel asendada arest üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et V.H tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga kokku 25 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates kinnipidamisest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – V.H inkrimineeritud väärtegu LS §

201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et mõlemal korral – nii 12.10.2013.a kui ka 28.10.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, isikul kehtivaid juhilubasid ei ole. Liiklusregistri andmetel kuulub nimetatud sõiduk XXX, samuti nähtub liiklusregistri õiendist ja sõiduki registreerimistunnistuse koopiast, et sõiduk ei ole läbinud korralist tehnoülevaatust, viimane tehnoülevaatus pidi toimuma juunis 2013.a, kuid seda ei ole tehtud. Menetlusalune isik V.H on kinnitanud ülekuulamise käigus, et tema on sõiduki omanik, kuid ei ole registrisse kantud.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2, 203 ja 207 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – V.H teab, et tal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus V.H kahel korral - 12.10.2013.a kui ka 28.10.2013.a mootorsõidukit juhtima. Kohus märgib, et V.H karistati samalaadsete väärtegude toimepanemise eest Harju Maakohtu poolt arestiga 11.03.2013.a. 22.01.2013.a ja 30.08.2013.a.

Samuti on sõiduk nõuetekohaselt ümber registreerimata ning läbimata on tehnoülevaatus. Käesolev väärteo episood on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt kohtus antud ütlustega, maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega millistest nähtub, et V.H tema juhtis 12.10.2013.a ja 28.10.2013.a mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, menetlusalusele isikul kehtivad juhiload puuduvad ning et ta on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud V.H käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, isikule mootorsõiduki juhtimisõigust omistatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval hetkel asub kohus seisukohale, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, sõiduk oli nõuetekohaselt ümberregistreerimata ning läbimata oli tehnoülevaatus.

Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Kohus asub seisukohale, et V.H ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid siis ei pea kohus võimalikuks V.H karistada LS § 201 lg 2, 203 ja 207 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga.

Kohtule ei ole vähetähtis teadmine, et menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete liiklusalaste väärtegude eest karistatud arestiga, viimati 30.08.2013.a arestiga 15 päeva. Seega ei ole V.H hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2, 203, 207 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest.

Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/