2-13-32468/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-32468 Lk 1/4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2013. a, Tartu Tsiviilasja number 2-13-32468

Tsiviilasi Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi Miraid Stanko vastu 2 505,86 euro nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (registrikood: 70001975, asukoht: Lembitu 12, 15092 Tallinn Harjumaa)

• Hageja esindaja: Pille Martin (e-post: pille.martin@ensib.ee)

• Kostja Miraid Stanko (isikukood: 36210256010, viibimiskoht Tartu vangla) Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi Miraid Stanko vastu

2 505,86 euro nõudes.

2. Välja mõista Miraid Stanko’lt riigile regressi korras tagastatav kahjuhüvitis 2 505,86 eurot (kaks tuhat viissada viis eurot ja kaheksakümmend kuus eurosenti) Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu kasuks.

3. Väljamõistetud kahjuhüvitis tasuda Sotsiaalkindlustusameti pangakontole nr 1120057958 (Swedbank).

4. Välja Miraid Stanko’lt riigilõiv 225 eurot (kakssada kakskümmend viis eurot) riigi tuludesse. Riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB) või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber mõlema konto puhul 2900078538. Tähtajaks tasumata jätmisel pööratakse nõue täitmisele.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja p 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud Miraid Stanko kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Tsiviilasi nr 2-13-32468 Lk 2/4 Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1. Hageja nõue ja põhjendused

05.07.2013 esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu Tartu Maakohtule hagi Miraid Stanko vastu 2 505,86 euro nõudes. 14.12.2012 Riigikohtu kohtumäärusega jõustunud Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12514 mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver K.V. suri. Vägivallakuriteo ohvri ülalpeetava G.V. seaduslik esindaja Heli Linn esitas Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroole 22.02.2012 ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel taotluse riikliku hüvitise määramiseks. Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 01.03.2012 otsusega nr K00037/2 määrati G.V. le riiklik hüvitis. Sotsiaalkindlustusamet on G.V. igakuuliste väljamaksetena maksnud riiklikku hüvitist ajavahemikul 09.07.2011 – 31.05.2013 summas 2101,66 eurot. Kuriteoohvri matusekulud kandnud isik E.V. esitas 11.11.2011 OAS alusel taotluse kuriteoohvri matusekulude hüvitamiseks. Lõuna Pensioniameti 21.11.2011 otsusega nr k00037 hüvitati matusekukud summas 404,20 eurot. Haginõue kokku on seega 2 505,86 eurot. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.

Hageja leiab, et kostja vastuväited on alusetud ning õiguslikult põhjendamata, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Hageja selgitas täiendavalt, et Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 16.02.2012 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-39561 määrati G.V. ja G.V. eestkostjaks Heli Linn. 22.02.2012 esitas eestkostja Heli Linn eestkostetava G.V. nimel Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti kuriteoohvri surmast tuleneva kahju hüvitamise avalduse. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 01.03.2012 otsusega nr K00037/2 määrati G.V. le riiklik hüvitis. E.V.

on 11.02.2012 avaldusega riiklikust hüvitisest loobunud. Sotsiaalkindlustusametile ei ole laekunud avaldust G.V. kohta, millele kostja viitab. Hageja on seisukohal, et kostja küsimus selle kohta, kas G.V. l ja G.V. l on ühine eestkostja või on eestkostjad erinevad, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.

Sotsiaalkindlustusamet lähtub hüvitise maksmisel OAS §-s 15 sätestatust, mille järgi käesoleva seaduse alusel makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 9590 eurot. Vabariigi Valitsuse 27.02.2004 määruse nr 51 „Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord“ (edaspidi arvutamise kord) § 7 lg 1 järgi ohvri surmast tuleneva ühe kuu kahju arvutamiseks ühele ülalpeetavale korrutatakse ohvri ühe kuu keskmine tulu 75 protsendiga ning sellest lahutatakse OAS § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ülalpeetavale määratud toitjakaotuspension. Arvutamise korra § 7 lg 2 järgi arvutatakse ohvri surmast tulenev ühe kuu kahju kahele ülalpeetavale korrutades ohvri ühe kuu keskmise tulu 85 protsendiga ning sellest lahutatakse kooskõlas OAS § 10 lõikega 2 kõik summad, mida ülalpeetav on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult, sealjuures lahutatakse ka ülalpeetavatele määratud toitjakaotuspensionid. Arvutamise korra § 7 lg 4 sätestab, et kui ülalpeetavad soovivad oma osa eraldamist ühisest hüvitisest, jagatakse ühine hüvitis ülalpeetavate arvuga. Seega hüvitise arvestamisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet tingimustest, millised on soodsamaid hüvitise saajale.

Antud juhul on riikliku hüvitise saajaid kaks, kuid kuna makstavast riiklikust hüvitisest arvestatakse toitjakaotuspension maha, on seetõttu kasulikum esitada taotlus hüvitise saamiseks ohvri ühel ülalpeetaval. Hüvitise määramine kahele või enamale ülalpeetavale ei ole rahaliselt

Tsiviilasi nr 2-13-32468 Lk 3/4 otstarbekas. Hüvitise maksmise otsustab OAS § 18 alusel Sotsiaalkindlustusamet. Seega ei ole kostja pädev isik ettekirjutuste tegemiseks, mitme ülalpeetava hüvitise taotlust oleks pidanud Sotsiaalkindlustusamet vastu võtma. Kostja jaoks ei oma tähtsust asjaolu, kas ohvri ülalpeetavaid on üks või enam, kuna eelnevat arvesse võttes riikliku hüvitise piirmäär ülalpeetavatele ei muutu ning on igal juhul 9590 eurot. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna pensioniameti 01.03.2012 otsus nr K00037/2 on kehtiv haldusakt. Nimetatud haldusakt on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab haldusmenetluse seadusele (HMS). Kostja poolt on asjakohatu viidata tsiviilasjas haldusmenetluse toimingutele ning põhjendamata kahtlustele kehtiva haldusakti kohta, kuna kostja ei ole olnud haldusaktiga reguleeritud üksikjuhtumi puhul menetlusosaline HMS § 11 mõttes. Riigikohus on sarnases tsiviilasjas (vt Riigikohtu 07.11.2012 lahend nr 3-2-1-126-12) asunud seisukohale, et asja arutamise käigus tsiviilkohtumenetluses saab vajadusel anda õigusliku hinnangu haldusaktile, mh kindlaks teha, kas haldusakt kehtib ja kas see on õiguspärane. Kehtivat haldusakti ei saa tsiviilkohtumenetluses aga tunnistada kehtetuks. Hageja on seisukohal, et kostja ettekäänded menetluse lõpetamiseks on paljasõnalised ning põhjendamata. Kostja käest ei ole ohvri ülalpeetavad hüvitist saanud ning kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Seega on haginõude esitamine kostja vastu põhjendatud.

2. Kostja vastuväited ja menetluse käik

Kostja vaidles hagile vastu. Vastavalt OAS § 17 lg-le 3 määratakse ohvri ülalpeetavatele ühine hüvitis. Kostja leiab, et hüvitise taotlus on rahuldatud puudulikke andmeid kasutades. Antud juhul on hüvitise määramise arvestusest jäetud välja G.V.alk, kes on samuti ohvri K.V. ülalpeetav. Ei ole selge, kas G.V. ja G.V. on ühine eestkostja või on eestkostjad erinevad. Hageja ei ole sellekohast tõendit esitanud. Kui hageja esitab tõendid, et hüvitise määramisel on arvestatud ka G.V. huvidega, võtab kostja hagi õigeks. Vastasel juhul kostja leiab, et võimalike arusaamatuste vältimiseks on alust jätta hagi läbi vaatamata ajani, millal selgub G.V. soov ohvriabi hüvitist taotleda või mitte taotleda. 26.08.2013 vastuses kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest on võimalus ka teise ohvriabi hüvitise määramiseks – G.V. nimele – mis on OAS § 17 lg 3 vastane.

30.09.2013 määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ning andis pooltele täiendava tähtaja (14.10.2013) avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud pooled täiendavaid dokumente.

3. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus on tuvastanud, et kostja mõisteti Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 12.06.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12514 süüdi. Antud kuriteo tagajärjel suri vägivallakuriteo ohver K.V. . Kuriteo ohvri ülalpeetava G.V. seaduslik esindaja Heli Linn esitas Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroole 22.02.2012 taotluse riikliku hüvitise määramiseks. Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 01.03.2012 otsusega nr K00037/2 määrati G.V. le riiklik hüvitis ning temale on makstud igakuuliste väljamaksetena riiklikku hüvitist ajavahemikul 09.07.2011– 31.05.2013 summas 2 101,66 eurot. Kuriteoohvri matusekulud kandnud isik E.V. esitas 11.11.2011 taotluse kuriteoohvri matusekulude hüvitamiseks ning Lõuna Pensioniameti 21.11.2011 otsusega nr k00037 hüvitati matusekukud summas 404,20 eurot. Haginõue kokku on seega 2 505,86 eurot. Ohvriabi seadus (OAS) § 31 lg 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem

Tsiviilasi nr 2-13-32468 Lk 4/4 tsiviilhagiga rahuldatud summast. G.V. le ja Ellen Valgule on hüvitatud kuriteoga tekitatud kahju kokku summas 2 505,86 eurot. Kahju hüvitamise nõue on OAS § 31 alusel üle läinud Eesti Vabariigile. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

OAS § 17 lg 3 kohaselt üldjuhul määratakse ülalpeetavatele ühine hüvitis. Ülalpeetava kirjaliku taotluse alusel võib tema osa ühisest hüvitisest eraldada. Kostja vastuväide hagile seisneb selles, et Kermo Valgu ülalpeetavatele ei ole määratud ühist hüvitist. OAS § 17 lg-st 3 ei tulene riigile kohustust määrata ülalpeetavatele ühine hüvitis. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hüvitist taotlenud E.V. ja G.V. Asjaolu, et G.V. le ei ole hüvitist määratud, ei vabasta Miraid Stankot G.V. le väljamakstud hüvitise tasumisest hagejale.

Ellen Valgule makstud hüvitise tasumise osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 12.06.2012 otsusele kriminaalasjas nr 1-11-12514 on kostja tunnistatud süüdi KarS § 114 p-s 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises. Vaidlustamata asjaolude kohaselt jäi Kermo Valgu surma tõttu G.V. ilma ülalpidamiseta.

Seega tekkis kostja teo tagajärjel kahju. Selles osas tuleb eeldada kostja omaksvõttu, kuna ta ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema poolt toime pandud kuriteo tõttu jäi G.V. ilma ülalpidamiseta. Tegu on õigusvastane tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 1. Kuna tegemist oli tahtliku tapmisega, esineb ka deliktilise üldvastutuse kolmas element – süü (VÕS § 1050 lg 1). Kostja esitatud põhjendused ei ole aluseks hagi läbi vaatamata ega rahuldamata jätmiseks. On tõendatud, et kostja on süüdi tunnistatud ohvri surmaga lõppenud kuriteos, kuriteo ohvri ülalpeetavatele on välja makstud hüvitis ning seega tuleb kostjal kuriteo ohvri ülalpeetavale välja makstud hüvitis hagejale tagastada.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks regressi korras tagastatav kahjuhüvitis 2 505,86 eurot.

4. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades seda, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta Miraid Stanko kanda. TsMS § 145 alusel oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest. Riigilõiv summas 225 eurot (s.o riigilõiv hagilt hinnaga 2 505,86 eurot vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1) kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik