3-13-2081/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2013, Jõhvi

Kohtuasja number

3-13-2081

Kohtuasi

Pjotr Godžitašvili kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

30.09.2013 lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise

otsuse nr 1020460294 õigusvastaseks ja tühiseks

tunnistamiseks, tühistamiseks ning hüvitise

väljamõistmiseks.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Pjotr Godžitašvili kaebus.

2. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus.

Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 30.09.2013 koostati Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuris otsus nr 1020460294, millega

pikendati Pjotr Godžitašvilile Eestist vabatahtlikuks lahkumiseks antud lahkumiskohustuse tähtaega

30 päeva võrra ehk kuni 30.10.2013. Otsust põhjendati väitega, et arvesse on võetud isiku

kodakondsusetust, Eestis viibimise kestust ja muid tähtsust omavaid asjaolusid.

03.10.2013 koostas Pjotr Godžitašvili kaebuse, milles palub tunnistada lahkumisettekirjutuse

täitmise pikendamise kohta tehtud otsus õigusvastaseks ja tühiseks, tühistada see ja määrata talle

õiglane kompensatsioon. Ühtlasi soovib ta saada ka riigi kulul õigusabi ja enda vabastamist

riigilõivu tasumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab kohus kaebuse

saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded

ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 2

kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebajal pole kaebusega võimalik selle eesmärki

saavutada.

Pjotr Godžitašvili on esitanud tühistamisnõude, tuvastamisnõude ja hüvitamisnõude. Seega tuleb

kohtul kontrollida, kas need on lubatavad ja võimaldavad kaebaja poolt väidetud eesmärke

saavutada või tuleb kaebus tagasi lükata.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg-st 1 tulenevalt võib halduskohtusse pöörduda üksnes

oma rikutud õiguste kaitseks.

Pjotr Godžitašvili vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri kodakondsus- ja

migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse otsust, millega pikendati väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse § 72 lg 5 alusel talle Eestist lahkumise kohta tehtud kohustava ettekirjutuse

vabatahtliku täitmise tähtaega. Nimetatud sätte kohaselt võib lahkumisettekirjutuses määratud

vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmise tähtaega pikendada korraga kuni 30 päeva võrra, kui

välismaalase jaoks osutub ebaproportsionaalselt koormavaks lahkumisettekirjutuse täitmine selles

sätestatud tähtaja jooksul. Tegemist on puudutatud isiku suhtes soodsa otsustusega, sest selle tõttu

saab ta täiendavat aega Eestist lahkumise kohta tehtud ettekirjutuse täitmiseks. Seega ei saa

niisugune otsus üldjuhul ka oma adressaadi õigusi rikkuda ega õigustada kohtusse pöördumist.

4. Haldusmenetluse seaduse § 60 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ainult kehtiv haldusakt. Sama

seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni selle kehtivusaja lõppemiseni. Käesoleval juhul

pole kaebajal võimalik lahkumiskohustuse pikendamise otsustuse vaidlustamise abil oma õigustele

kaitset saada veel ka seetõttu, et niisugune otsus on väga lühikese kehtivusajaga, kohtumenetlus aga

võtab paratamatult aega. Seega on ilmselge, et kohtuotsuse tegemise hetkeks oleks vaidlustatud

otsus oma kehtivuse kaotanud ja selle sisu ei avalda kaebaja õigustele enam mingit mõju. Kohus ei

saa kuidagi tühistada haldusakti, mis ei enam kehti. Selle õigusvastaseks või tühiseks tunnistamine

ei ole samuti kaebaja huvides. Vastava nõude rahuldamine tähendaks, et tema Eestis viibimine on

olnud otsuses märgitud ajavahemiku jooksul üldse ilma igasuguse seadusliku aluseta. Niisugune

lahend ei tekita Politsei- ja Piirivalveametile kohustust kaebaja Eestis viibimise legaliseerimiseks ja

võib kaasa tuua hoopis selle, et lahkumisettekirjutus sundtäidetakse pärast vabatahtliku täitmise

tähtaja saabumist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 73 lg 1 ja 2 alusel.

Kohtute infosüsteemi andmetel on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses haldusasi nr 3-12-173.

Selles vaidlustas Pjotr Godžitašvili Politsei- ja Piirivalveameti 20.01.2012 otsuse, millega keelduti

pikendamast tema tähtajalist elamisluba. Eestis viibimise saab ta seega seadustada vaid juhul, kui

vastav otsus tühistatakse ning elamisluba pikendatakse või esitab ta uue taotluse viisa või elamisloa

saamiseks ja see rahuldatakse.

5. Pjotr Godžitašvili kaebuse väited on vastuolulised ja seetõttu raskesti mõistetavad. Neist saab

siiski järeldada, et ta pole rahul sellega, et talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja

sunnitakse seda täitma. Samaaegselt pahandab ta ka selle üle, et tema siinviibimist ei legaliseerita,

teda ei saadeta Eestist välja, ei tunnistata väljasaatmist perspektiivituks ega anta vahendeid siin

elamiseks. Vaidlustatud otsust ei pea ta endale soodsaks ja leiab, et sellega seatakse tema elu

reaalsesse ohtu, kuna ilma võimaluseta toidule, elukohale, arstiabile, sotsiaalsetele garantiidele ja

muule sarnasele ei ole tal võimalik eksisteerida ega lahkumist teostada. Seejuures pole ta aga

ilmselgelt aru saanud, et lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise pikendamise kohta tehtud otsus ei

sunni teda Eestis viibima, vaid annab üksnes vastava võimaluse. Olenemata otsusest on tal õigus

vabatahtlikult lahkumisettekirjutus ära täita ja seega on vaatamata tema enda teistsugusele

arvamusele, siiski tegemist talle soodsa otsustusega, millega ei rikuta ühtegi tema seadusest

tulenevat õigust, vaid antakse lihtsalt lisaaega nende realiseerimisega seonduva korraldamiseks.

Kaebaja õigusi saab rikkuda Politsei- ja Piirivalveametis 08.02.2012 tehtud lahkumisettekirjutus.

Selle on Pjotr Godžitašvili kohtus vaidlustanud ja tema vastav kaebus on haldusasjana nr 3-12-301

praegusel ajal Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Lahkumisettekirjutuse negatiivseid tagajärjed oma

õigustele ja vabadustele on tal võimalik kõrvaldada nimetatud haldusasja raamides. Kuna kaebaja

on lahkumisettekirjutuse ise vaidlustanud, ei ole tõsiseltvõetavad tema väited selle kohta, et

tegelikult tahaks ta siit hoopis lahkuda, kuid ametnikud ei võimalda seda.

6. Lisaks tühistamis- ja tuvastamisnõuetele on Pjotr Godžitašvili esitanud ka hüvitamisnõude. Seda

põhjendab ta väitega, et otsuse tühiseks ja õigusvastaseks tunnistamise korral on Politsei- ja

Piirivalveamet kohustatud maksma talle kompensatsiooni. Selle suuruse tuvastamise jätab ta kohtu

äranägemisele.

Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused sisalduvad

riigivastutuse seaduses. Varalise kahju hüvitamist käsitleb selle seaduse § 8 lg 1, mis näeb ette, et

varalise kahju rahas hüvitamisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks, kui tema õigusi ei

oleks rikutud. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seaduse § 9 lg 1, mille

kohaselt on rahalist hüvitist võimalik saada ainult süüliselt väärikuse alandamise, kodu või eraelu

puutumatuse, tervise kahjustamise, sõnumi saladuse rikkumise, vabaduse võtmise, au või hea nime

teotamise korral. Eelnevalt on kohus juba põhjendanud, miks on vaidlusalune otsus kaebaja huvides

ega saa rikkuda tema seadusest tulenevaid õigusi. Samadel põhjustel ei saa sellest otsusest tuleneda

ka riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju ning kaebaja vastav eesmärk ei ole

saavutatav.

7. Elamisloa pikendamise ja lahkumisettekirjutuse kohtuasjades puuduvad praegu veel jõustunud

kohtulahendid. Seega oleks ennatlik teha kaebajale ettepanek kaebuse muutmiseks ja soovitada tal

paluda, et Politsei- ja Piirivalveametit kohustataks tunnistama tema väljasaatmine perspektiivituks

või teda koheselt Eesti Vabariigist välja saatma. Kaebaja ise avaldab oma väidetes rahulolematust

mõlema vastava tegevusetuse osas. Väljasaatmise perspektiivikust hinnatakse tähtajalise elamisloa

pikendamisega seonduva kohtuasja käigus. Kohese väljasaatmise soovi aga ei luba kaebaja muud

väited kuidagi ei tõsiseltvõetavaks ega ka tema huvidest lähtuvaks pidada.

Seaduseandja pole üheski õigusaktis ette näinud, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise

tähtaja pikendamisel tuleb vastavale isikule tagada Eestis jätkuvat viibimist võimaldavad rahalised

vahendid ja sotsiaalsed garantiid. Seega ei ole kellelgi vastavat nõudeõigust ning kohtul pole

vajadust teha kaebajale ettepanekut ka selleks, et ta esitaks taotluse niisuguste vahendite ja

garantiide võimaldamisele kohustava ettekirjutuse tegemiseks.

8. Eeltoodud kohaselt pole Pjotr Godžitašvilil võimalik oma kaebusega ühtegi selles kirjeldatud

eesmärki saavutada. Tartu Halduskohus ei pea tema kaebust menetlusse võtma ja võib selle koos

mõlema menetlusabi taotlustega halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 2 nimetatud alusel

läbivaatamatult tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane