3-13-1214/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-13-1214

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtukoosseis

kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2013.a, Jõhvi kohtumaja

Haldusasja number 3-13-1214 Haldusasi A. S´i kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11. september 2013.a, Jõhvi Menetlustoimingud menetlusabi taotluse läbivaatamine, kaebuse käiguta jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A. S´i menetlusabi taotlus ning kohustada teda tasuma riigilõivu 15,00 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest;

2. Jätta A. S´i kaebus käiguta;

3. Edastada määruse ärakiri määruskaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord: määruse punkti 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kätteandmisest halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 2 alusel.

Asjaolud

1. 05.06.2013 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. S´i poolt esitatud kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebusest nähtub, et vangla ei anna kaebajale võimalust töötada sellel tööl, mis talle meeldib ja mida ta saab teha. Kaebaja asub avatud sektoris S-7. Tema väitel pannakse teda ja kambrikaaslast kinni umbsesse kambrisse. Kaebaja kinnitusel kamber, kus ta viibib, on väga kitsas ja ei vasta nõuetele. Seoses kambrisse kinnipanemisega puudub tal võimalus helistada, käia duši all, käia pesu pesemas, käia juuksuris, vaadata ühist televiisorit ja tegeleda spordiga. Kaebaja leiab, et nimetatud tegevusega rikub vangla tema õigusi ning alandab inimväärikust. Samuti taotleb kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist seoses maksejõuetusega.

3-13-1214

Kohtu seisukoht

2. Vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 7 kontrollib kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 104 lg 1 kohaselt kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse ja määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 571 lg 1 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu

15 eurot. Kaebuse esitaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist seoses tema maksejõuetusega.

3. HKMS § 110 lg 1 p 1 näeb ette menetlusabi andmist isikutele, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda riigilõivu. Menetlusabi määramise korral vabastatakse taotleja täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlkekulude kandmisest.

4. Kohus tuvastas, et kaebuse esitaja on kinnipeetav, kes menetlusabi taotluse kohtusse laekumise aja seisuga viibis Viru Vanglas.

5. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekute alusel. RKHK määruse haldusasja nr. 3-7-1-3-61-12 p-s 9 leidis, et kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitleda laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedaste ühekordne kanne kinnipeetava kontole, samuti kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad, sh menetluskulu). Kinnipeetava sissetulekust mahaarvamisele kuuluvad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetud summad ning elektriseadmete kasutamise kulud.

6. Kontrollides A. S´i majanduslikku seisundit, tuvastas kohus, et tal on Viru Vanglas vanglasisene isikuarve ning igakuised laekumised. A. S edastas vanglale kaebuse koos menetlusabi taotlusega 02.06.2013 (t.lk 2). Seega, arvestades HKMS § 68 lg-s 4 sätestatut on taotluse esitaja majandusliku seisundi kontrollitav periood 02.02.2013-01.06.2013. Alates 02.02.2013 kuni 01.06.2013 (ehk taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu jooksul) oli kaebaja sissetulek 275,83 eurot. Samal perioodil on kaebajal maksed nõuete ja vabanemisfondi ning tasu elektriseadmete kasutamise eest kokku 194,32 eurot. Sellest tulenevalt on kaebaja keskmine kahekuine sissetulek ((275,83-194,32)/4x2) 40,76 eurot, mis on rohkem, kui kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot.

7. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata A. S´i menetlusabitaotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustab teda 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest maksma kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15,00 eurot. Riigilõivu tasumiseks kohus edestab kaebajale pangarekvisiidid, kuhu tema saab riigilõivu maksta. Riigilõiv tuleb maksta Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis Tartu Halduskohtu viitenumbriga 2900072770.

3-13-1214

8. Kuna tasumata jäetud riigilõiv takistab kaebuse menetlusse võtmist, siis jätab kohus vastavalt HKMS § 120 lg-le 3 kaebuse käiguta riigilõivu tasumiseni. Kohus teatab, et kui kaebaja jätab määratud tähtajaks kaebuse esitamisel riigilõivu maksmata, siis tagastatakse kaebus selle esitajale HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 punkti 2 alusel.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/