2-13-45157/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-45157 Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2013.a Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi XXX hagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)

Kostja XXX( isikukood XXX, elukoht XXX)

23.10.2013

RESOLUTSIOON 1. Lahutada XXX( isikukood XXX) ja XXX( isikukood XXX) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. sõlmitud abielu , mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. 2. Jätta hagejale abiellumise ajal kantud perekonnanimi X . 3. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 26.09.2013.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja poolte vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu lahutada. Poolte kooselust on sündinud XXX.a. poeg XX X , kes elab ema elukohas.

Poolte abieluline kooselu on lõppenud märtsis 2010.a., pooled elavad lahus ning kostja ei soovi hagejaga kontakteeruda. Kuna abielu ei ole toiminud juba pikemat aega, ei näe hageja võimalust seda säilitada ja kooselu taastada. Hageja soovib abielu lahutada, kuid kostja keeldub abielu lahutamast Perekonnaseisuametis kokkuleppel ning seepärast on hageja sunnitud pöördumas hagiga kohtusse. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde ja selgitab kohtule, et ei ole kostjat näinud ega temaga suhelnud juba kaks aastat. XXX on juba teine elukaaslane.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 65 sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Perekonnaseaduse § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled on elanud lahus rohkem kui kaks aastat. Hageja kinnitas kohtuistungil kohtule, et ta ei soovi kostjaga suhet jätkata. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kirjalikke vastuväiteid hagile ei esitanud.

Kõiki tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kuna on alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.

Nimeseaduse §11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei ole teinud avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi X . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool omas menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik