3-13-2260/3 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-2260 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus A.R.’i paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Marika Kasak; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A.R. Menetlustoiming

27. oktoobril 2013. a, Tallinnas RESOLUTSIOON Anda luba A.R.’i paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 27. detsembrini 2013. a (k.a). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 26.10.2013 esitas Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse A.R.i paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse. Taotluse kohaselt pidasid PPA Põhja prefektuuri kodakondsusja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse inspektorid kinni Eesti Vabariigis pikaajaliselt ebaseaduslikult viibiva ja PPA poolt 22.08.2012 siseriiklikult tagaotsitavaks kuulutatud Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega isiku A.R.’i (sünd. xx xx xxxx, Venemaal). Eestisse saabus isik enda sõnul 1971. aastal seoses lähetusega tööle Keila Teraviljakombinaadi ehitusele. A.R. viibib Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta alates 12.07.1995 kuni käesoleva ajani, s.o. 18 aastat, 3 kuud ja

13 päeva. Isikule on 25.08.1997 ja 06.03.1998 Eestis ebaseadusliku viibimise eest vormistatud 2 ebaseaduslikult Eesti Vabariigis viibiva välismaalase registreerimisankeeti ja isikut on korduvalt karistatud kriminaalja väärteokorras erinevate rikkumiste eest. A.R. ei ole püüdnud enda Eestis viibimist seadustada ega ole esitanud Eesti Vabariigis elamisloa taotlust. Kuna isik on saanud SA Eesti Migratsioonifondilt 01.01.1996 käskkirjaga nr 408 väljarändetoetust 2000 EEK ja võtnud sellega endale kohustuse Eestist lahkuda Venemaa Föderatsiooni, on olemas alus tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks.

Kuna isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, on ta kuni 48 tunniks kinni peetud ning talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks. A.R. on 06.05.1993 registreerinud ennast Venemaa Föderatsiooni kodanikuna, kuid isiku sõnul käesoleval ajal tal kehtiv Venemaa Föderatsiooni rahvuspass puudub. Kuna reisidokumendi vormistamine, reisiplaani koostamine ja sõidupileti broneerimine võtab

2(2) aega, siis ei ole isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia. PPA palub anda luba A.R.i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda.

2. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. PPA selgitas, et isik ei saa siseriiklikult oma Eesti Vabariigis viibimist seadustada, küll aga on võimalik tal seda taotleda välismaal. Isiku väljasaatmistoimingud võivad võtta vähemalt kuu aega.

A.R. kinnitas, et taotlus on talle arusaadav ega soovinud sellele vastu vaielda. Isik pole taotlenud elamisluba, kuna tal puuduvad dokumendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus A.R.i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on VSS § 2 lõike 1, § 14 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. A.R.il puuduvad välismaalaste seaduse §-s

43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. VSS § 14 lõike 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. PPA tegi A.R.ile 25.10.2013 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning ettekirjutus on vastavalt VSS § 72 lg 2 p-ile 3 koheselt sundtäidetav. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 25.10.2013. Seega kuulub A.R. Eesti Vabariigist väljasaatmisele.

Samas ei ole A.R.i kohene väljasaatmine võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ning lisaks ka põhjusel, et väljasaatmisega seonduvad muud toimingud võtavad aega. VSS § 23 lõikest

1 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia samas seaduses sätestatud tähtaja, s.o 48 tunni jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

4. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud vabaduspõhiõigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. A.R.il ei ole õigust Eestis viibida. Kohtutoimikust puuduvad dokumendid, mis annaksid alust arvata, et isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist oleks perspektiivitu. Isiku kinnipidamiskeskusesse mittepaigutamine raskendaks oluliselt tema väljasaatmist, kuna isiku varasem käitumine – korduv välismaalaste seaduse rikkumine ja Eestis ebaseaduslikult viibimine – näitab, et isik võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Seega võib isiku vabastamine saada takistuseks väljasaatmismenetluse läbiviimisel.

5. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada A.R.i PPA kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o mitte kauem kui 27. detsembrini 2013. a. (k.a).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos