1-13-9619/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-13-9619

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2013.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-9619 (13250102137) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Prokurör Allar Nisu Kriminaalasi H.T süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav H.T

Eluvõi asukoht ja aadress: x

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Kodakondsus: x

Haridus: x

Emakeel:

x

Töökoht või õppeasutus:

x

Karistatus:

karistamata

Tõkend:

ei kohaldatud Kaitsja Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada H.T KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui H.T ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Välja mõista H.T-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 lg 2 alusel riigituludesse menetluskuludena sundraha 240 € ning tasu riigi õigusabi eest 120 €.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 10 kuu jooksul, igakuiselt mitte vähem kui

36 €, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606

Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „H.T , 1-13-9619 menetluskulud“

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-13-9619

2 (3)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

H.T (H.T) süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, juhtis 25.10.2013 kella 15.35 ajal Pärnu linnas Tallinna mnt 4 maja läheduses suunaga J. V. Jannseni tänava poole motorollerit Kymco Agility City 50 (reg nr xxx). H.T väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi ühe liitri kohta vähemalt 0,97 mg, mis on alkoholijoobeks liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 kohaselt.

Seega pani H.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Prokurör taotles H.T süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ning karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui H.T ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja §

180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 240 € ja tasu riigi õigusabi eest 120 €. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 96 €.

Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 20 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 4 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 24 €.

Eesti Advokatuuri juhatuse 18.06.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üldvõi lihtmenetluse istungil osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi

1-13-9619

3 (3)

protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada.

Rubo Kikerpill kohtunik