4-13-3316/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.2013 Tallinnas Väärteoasja number 4-13-3316 (2316,13,002798) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi

P.K kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Terle Keskküla 30.04.2013.a. otsuse väärteoasjas nr 2316,13,002798 tühistamiseks.

Kaebaja P.K isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX ; töökoht: OÜ XXX, elektrik. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond;

asukoht: Kolde pst. 65 Tallinn 10321; kohtuistungil osalesid volitatud esindajad Terle Keskküla ja Liisi Närep. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 1 kohus o t s u s t a s:

1. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse 30.04.2013 otsus väärteoasjas nr 2316,13,002798 muutmata ja P.K kaebus rahuldamata.

2. P.K peab talle määratud rahatrahvi tasuma kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse, mis on pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis kättesaadav 30.10.2013 alates kella 15:00.

Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud:

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse

06.04.2013 poolt koostatud väärteoprotokolli nr AB1344486 kohaselt P.K viibides

06.04.2013.a. kella 18:05 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Tööstuse 101 asuvas kaupluses Säästumarket, möödus tahtlikult kassarivist tasumata kaubaga (viin „Beloff), mille maksumus oli 4,49 eurot, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, s.o KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

30.04.2013 Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Terle Keskküla 30.04.2013.a. otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2316,13,002798 alusel määrati P.K-le KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 40,00 EUR. Kohtuvälise menetleja hinnagul P.K karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

19.04.2013.a. esitas menetlusalune isik vastulause, milles palus end õigeks mõista. Kohtuväline menetleja vastulauses esitatud ei arvestanud, kuna vastulause oli põhjendamata ning ei sisaldanud süüd välistavat asjaolu.

Kaebaja seisukoht ja taotlus:

22.05.2013.a. saabus Harju Maakohtusse P.K kaebus, milles kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses.

Kaebaja märgib kaebuses, et tema ei ole 06.04.2013.a. Tööstuse tänaval asuvast Säästumarketi kauplusest vargust toime pannud, tõendid tema kohta puuduvad. Kaupluse juhataja käsu tõttu on turvamehed teda läbi otsinud ning alusetult süüdistanud. Ka varasemalt on tahetud teda süüdi mõista viina varguse eest, kuid see tõendamist ei leidnud. Kaupluse töötajad tunnevad ta kaupluses olles ära tööriiete tõttu ning seetõttu käib pidev norimine.

Kaebaja jäi kohtuistungil kaebuse juurde. Tunnistas, et käis 06.04.2013.a. Säästumarketi kaupluses saia, piima ning õlut ostmas, kaasas oli tal tööriistakohver. Viinapudelit ta poest võtnud ei ole. Seetõttu palus kohtuvälise menetleja otsuse tühistada.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus:

Kohuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja 30.04.2013.a. otsuse muutmata. Isiku süü on tõendamist leidnud kogutud tõenditega, tunnistajate ütlustega. Tunnistajate ütlustes ei ole alust kahelda, kuna nad mäletavad sündmust hästi.

Kohtule esitatud tõendid: Kohtuistungil andis ütlusi kaebaja, tunnistajad XXX, XXX ja XXX, kohtuistungil avaldati ja uuriti järgmisi väärteoasjas kogutud materjale:

- 06.04.2013.a.väärteoprotokoll;

- 30.04.2013.a. otsus;

- tunnistaja Riivo Kedarsi ülekuulamise protokoll;

- avaldus;

- õigusvastase teo toimepanemise akt;

- P.K karistusregistri õiend.

Kohtu seisukoht: V™S § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; V™S § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Vastavalt KrMS§ 60 lõikele 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Kaebajat on karistatud KarS § 218 lg 1 rikkumise eest. Kaebuse esitaja oma süüd ei tunnistanud, leidis, et tema kohta anti valeütlusi.

KarS § 218 lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri-või ajalooväärtusega eseme varguse või süstemaatilise varguse eest karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

Nii kriminaal-kui väärteomenetluses on tõendiks kohtuistungil vahetult, suuliselt üle kuulatud tunnistaja ütlused ning eelmenetluses antud ütlusi reeglina arvesse ei võeta. Tunnistaja mälu võimaliku värskendamise osas on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-105-06 märkinud, et „kriminaalmenetluse seadustiku § 14 lg 1 sätestatu kohaselt täidavad kohtumenetluses süüdistus-ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. See tähendab muuhulgas kohtulikul arutamisel võib kohus lähtuda eeldusest, et nii prokurör kui kaitsja on kohtuistungi eelselt hoolitsenud selle eest, et tunnistajatel, kelle ülekuulamist kohtuistungil nad on taotlenud, on olnud võimalus meenutada sündmusi, mille kohta on nad varem ütlusi andnud ja et kohtuistungil ei teki üldjuhul küsimust sellest, et kohtusse kutsutud tunnistaja tajutud faktilisi asjaolusid ei mäleta.“ Tunnistaja Riivo Kedarsil puudus võimalus tutvuda eeluurimisel antud ütlustega. Kohtuistungil antud ütlused ühitvad täielikult eeluurimisel antud ütlustega. Seega puudub kohtul alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses.

Kohtuistungil mäletas tunnistaja XXXtäpselt, millised riided olid 06.04.2013.a. kaebuse esitaja seljas ning mis oli tema käes. Andis ütlusi, et 06.04.2013.a. kella 18:40 ajal möödus kaebuse esitaja

Säästumarketi kaupluse kassadest (aadressil Tööstuse 101 Tallinn), jättes maksmata ühe pudeli viina eest, mis oli käes, kaablirulli taga. Teab kaebuse esitajat, kuna ka varasemalt on tema suhtes probleeme olnud. Tunnistaja XXXväitis kohtuistungil, et kaebuse esitaja oli poes vindises olekus. Ka samaseid ütlusi andis kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXX, kes seletas, et intsidendi ajal, kui kaebuse esitaja möödus kassadest, jättes maksmata ühe pudeli viina eest, ei olnud kaebuse esitaja kaine, kuna tundis suust alkoholi lõhna. Kaebuse esitaja on seda aga eitanud.

Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et kohtul on oluline muu hulgas ka hinnata isikute ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust.“ Kohus leiab, et tunnisajate usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, kuna tunnistajate ütlused on ühesed ning neid on ka nii eeluurimisel kui ka kohtus hoiatatud valeütluste andmise eest ning kohus ei näe põhjust, miks oleks pidanud tunnistajad andma kaebuse esitaja kohta valeütlusi. Kohtuistungil väitisid tunnistajad, et kaebuse esitaja suhtes neil vihavaenu ei ole.

Kuna KarS § 218 on viiteline koosseis, siis antud juhul tuleb kontrollida teo toimepanemist KarS §

199 järgi. KarS § 199 lg 1 kohaselt karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

P.K poolt Rimi Eesti Food AS Tööstuse Säästumarketi kaupluse kassast väljumine tasumata viin „Beloff“ eest, on tõendatud lisaks tunnistajate ütlustega ka:

Rimi avaldusega, millest nähtub, et 06.04.2013.a. peeti aadressil Tööstuse 101 Tallinn kaupluses Säästumarket kinni meesterahvas, kes möödus Säästumarketi kassadest jättes kauba, viin „Beloff“, eest tasumata. Kaup, väärtusega 4,49, on tagastatud kauplusele rikkumata.

Õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt pidas XXXkinni 06.04.2013.a. meesterahva aadressil Tööstuse 101 Tallinn asuvas kaupluses, kes läbis kassaliini, jättes tasumata 1 pudeli viina „Belof“ eest.

Kaupluses olev kaup oli kaupluseomaniku valduses, seega oli viin „Beloff“ P.K jaoks võõras vallasasi.

Kauba väärtus oli kokku 4,49 eurot, seega on tegemist vähevääärtusliku asjaga KarS § 218 mõttes. KarS § 218 lg 2 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-de 203,204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 3,20 eurot.

P.K poolt kassast ostmata kauba läbiminekuga murdis ta kaupluseomaniku senise valduse ning kehtestas uue ilma senise valdaja nõusolekuta, mida tõendab Rimi Eesti Food AS avaldus

P.K teo kohta-seega ei olnud omaniku nõusolekut kauba võtmiseks. Riigikohus on otsuses 3-1-1-71-01 leidnud, et vargus on lõpule viidud (valduse üleminek toimunud) valdaja kontrolli all olevast ruumist väljumisega, selvekaupluses turvavärava kaudu müügisaalist väljumisega. Enne seda on isikul võimalus kuriteost vabatahtlikult loobuda. P.K ei loobunud viinast, vaid ta peeti kinni kassast väljudes.

Seega on täidetud KarS §-s 199 lõikes 1 sätestatud objektiivne koosseis.

P.K teadis, et viina on tema jaoks võõras vallasasi. Kuna ta plaanis viina enda kasuks realiseerida selle eest maksmata, oli P.K viina ebaseadusliku omastamise suhtes kavatsetus.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Väheväärtusliku asja või õiguse vastu toimepandud süüteo toimepanemise eest näeb KarS § 218 lg

1 ette karistusena rahatrahv või arest. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suuruseks on neli eurot.

Kohtu hinnagul on kohtuvälise menetleja 30.04.2013.a. otsuses P.K-le määratud karistus-

10 trahviühiku ulatuses-kohane ja vastab isiku süü suurusele.

P.K ei ole oma süüd

tunnistanud. Seega on menetleja põhjendatult märkinud, et kaebaja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada puudutatud isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja süü suur, varastatud kaup on tagastatud kauplusele rikkumata. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel võtnud ka arvesse asjaolu, et P.K ei ole varem samalaadsete süütegude eest karistatud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole eksinud KarS § 56 lg 1 järgi karistuse mõistmise põhimõtete vastu, mis annaksid aluse kohtul karistust muuta.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et P.K-le kohtuvälise menetleja poolt KarS

§ 218 lg 1 järgi määratud rahatrahv, mis jääb väärteo eest mõistetava karistusraami alammäära lähedale, on vastavuses isiku süüga ja võtnud arvesse, et varalist kahju ei tekitatud. Kohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv on piisav motiveerima P.K edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu tuleb jätta P.K kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtunik: /allkiri//pitsat/