1-13-8851/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 08.oktoober 2013.a, Tallinnas Kriminaalasja number 1 – 13 – 8851 (13230200595) Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Liilia Kesküla Tõlk Natalija Mehh Prokuröri abi Kairi Kaldoja Kriminaalasi T.G süüdistuses KarS § 329 järgi lühimenetluses Süüdistatav T.G

Isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht: XXX OÜ; elukoht: XXX;

varem väärteokorras karistatud korduvalt, kriminaalkorras 2-l korral Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Kristina Suvalova

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada T.G KarS § 329 järgi ning karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.08. – 17.08.2013, s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuulub 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust T.G-le Harju Maakohtu 23.07.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud ja 15 päeva vangistust – võrra

2

ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 3 (kolm) päeva.

Karistuse kandmise aja algust lugeda reaalsest karistuse kandmisele asumisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava T.G suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista T.G-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot

- tasu riigi õigusabi osutamise eest – 144.00 eurot

- kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud – 0.45 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu

jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või

333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „T.G, 1 – 13 – 8851, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks

kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Süüdistuse sisu

T.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kelle suhtes on jõustunud 25.04.2013.a

tehtud Harju Maakohtu otsus nr 1-13-3571, millega temale mõisteti lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks, ei täitnud kohtuotsust ja juhtis 16.08.2013.a kella 23.47 ajal Harjumaal Harkus XXX asuva maja juures mootorsõidukit Ford registreerimismärgiga XXX.

Seega pani T.G toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav T.G tunnistas ennast süüdi ning kahetses tehtut.

Kaitsja Kristina Suvalova märkis kohtuistungil, et T.G-le KarS § 329 järgi esitatud süüdistus on põhjendatud, kuritegu on tõendatud ja tegu on õigesti kvalifitseeritud.

3 Maakohtu seisukoht

Kohus leiab, et süüdistatava T.G süü temale KarS § 329 järgi esitatud süüdistuses on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud.

KarS § 329 näeb ette vastutuse kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumise või täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest.

Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et T.G juhtis

16.08.2013.a kella 23.47 ajal Harjumaal, Harku vallas, Harkus, XXXasuva maja juures

mootorsõidukit Ford Mondeo, registreerimismärgiga XXX. Juhtides eelpool märgitud ajal ja

kohas mootorsõidukit hoidis T.G kõrvale jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Nimelt Harju Maakohus karistas T.G 25.04.2013.a KarS § 424 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemise eest kokkuleppemenetluses

4 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata, kui T.G ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täitab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisakaristusena võeti T.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6-ks kuuks (tlk 28-29).

Süüdistatava poolt kohtus antud ütluste kohaselt juhtis ta 16.08.2013.a XXX juures sõidukit

Ford, kuna tühjenenud auto aku tõttu olid autouksed lahti läinud ja ta ei saanud autot valgustamata garaažide juurde jätta. Auto aku oli tühjaks saanud, kuna oli 2-3 kuud seisnud. Kui

aku läheb tühjaks, siis kõik kesklukud lakkavad töötamast. Laadis akut ja otsustas auto transportida 200 m eemale kodu juurde valgustatud kohta. Garaažide juures ei ole lahtiste ustega

autot turvaline hoida, kuna seal toimub palju vargusi. Tal ei olnud plaanis sõidukit juhtida. Teadis, et mootorsõiduki juhtimisõigus on ära võetud, kuid vara kaitsmise instinkt hakkas tööle.

Eelmise kohtuotsuse tegemisel selgitati, et uue kuriteo toimepanemisel ähvardab teda reaalne vangistus.

Asjaolu, et T.G puudus 16.08.2013.a juhtimisõigus, tõendab kohtule esitatud Maanteeameti vastus päringule, mille kohaselt on 25.04.2013.a Harju Maakohtu otsus 1-13-3571 täitmisele pööratud 14.05.2013.a, kui sisestati kohtuotsuse andmed liiklusregistrisse ning T.G-lt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud alates 11.05.2013.a kuni 10.11.2013.a (tlk

11). Dokumentaalne tõend, Maanteeameti vastus päringule, tõendab, et ajal kui T.G

juhtis 16.08.2013.a mootorsõidukit, oli Harju Maakohtu 25.04.2013.a kohtuotsus jõustumise

järel KrMS § 421 lg 1 järgi täitmisele pööratud. Samuti tõendab süüdistataval juhtimisõiguse

puudumist teo toimepanemise hetkel, s.o 16.08.2013.a, kohtus avaldatud väljatrükk juhiloa

andmete kohta (tlk 18), millest nähtub, et T.G-lt on juhtimisõigus ära võetud 11.05.2013.a kuni 10.11.2013.a. Seega on kohtule esiatud tõendid selle kohta, et T.G

juhtis mootorsõidukit lisakaristuse kehtivuse ajal ja hoidus sellega kõrvale KarS § 50 lg 1 p 1 alusel süüteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest.

Kohtus avaldatud tunnistaja Niilo Saarma ütlustest nähtub, et 16.08.2013.a kella 23.37 ajal teostas ta koos patrullpolitseinik Raido Valtiniga liiklusjärelevalvet Harku vallas, Harkus, Pikk tänav 9, kui neile sõitis vastu suunaga XXX poole, Ford Mondeo, registreerimismärgiga XXX, mille sõidustiil oli ebakindel (vingerdas teel). Mootorsõiduki peatamisel ja kontrollimisel selgus, et mootorsõidukit juhtis T.G, kelle suust oli tunda alkoholilõhna Raido Valtin tuvastas . tõendusliku alkomeetriga T.G alkoholijoobe (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus

0,13 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,05, lõplik tulemus 0,08 mg/l). Samuti selgus, et T.G-lt

on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Autol Ford puudus kehtiv tehnoülevaatus ning alates 11.04.2013.a oli sõlmimata kohustuslik liikluskindlustuse leping (tlk 6 pöördel,7).

4

Tunnistaja Niilo Saarma ütlusi kinnitab ka T.G kahtlustatavana kinnipidamise

protokoll, mis tõendab teo toimepanemise aega ja kohta, samuti tegu toimepannud isikut. Nimetatud protokolli kohaselt on T.G kinni peetud 16.08.2013.a kell 23.47 Harjumaal, Harkus, XXXjuures (tlk 4 pöördel).

Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav T.G väide, et ta juhtis mootorsõidukit vaid seetõttu, et autot ei olnud turvaline lahtiste uste tõttu garaaži juures hoida. Kohtus antud ütluste kohaselt laadis ta auto akut enne autoga kodu juurde sõitmist. Kohtu hinnangul puudus vajadus auto transportimiseks teise kohta, kuivõrd peale auto aku laadimist, mida süüdistatav enda väitel tegi, hakkab tööle ka kesklukustussüsteem, mis tähendab, et auto uksed oleks saanud lukustada

ka kohalpeal garaaži juures. Seega puudus T.G vähimgi vajadus mootorsõidkui juhtimiseks, kuivõrd auto oleks saanud lukustatud ustega jätta turvaliselt samasse kohta, kus see esialgu seisis. Põhjendades oma tegu vara kaitsmise instinktiga ning väites, et sõitis vaid 200

meetrit, püüab T.G kohtu arvates vähendada oma süüd. Kuriteo toimepanemise seisukohast ei ole ka oluline kui pikka maad süüdistatav sõites läbis.

Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et T.G juhtis 16.08.2013 kella 23.47 ajal Harjumaal Harkus XXX asuva maja juures mootorsõidukit Ford registreerimismärgiga XXX ajal, mil temalt oli 25.04.2013.a tehtud Harju Maakohtu otsusega lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse ära võetud ning nimetatud otsus oli ka täitmisele pööratud. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et T.G tegevuses on tõendatud objektiivne külg. Kohus on seisukohal, et T.G tegevuses on tõendatud ka subjektiivne külg. KarS § 329 koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. T.G teadis, et temalt on juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud ning kinnitas seda ka kohtus. Seega juhtis süüdistatav T.G mootorsõidukit olles teadlik lisakaristuse kehtivusest, mis tähendab, et ta pani teo toime otsese tahtlusega.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja

mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub

õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on

objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd

süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb

süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav T.G on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud T.G poolt KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning T.G tuleb süüdi mõista KarS § 329 järgi.

Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

5

Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Prokurör taotles süüdistatava karistamist vangistusega. Kaitsja ja süüdistatav palusid kohtul määrata rahaline karistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab

karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo

toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kohus

ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid.

Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtus avaldatud puhtsüdamlikku

kahetsust. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult

olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik

mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).

Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et vaatamata töökoha olemasolule puudub süüdistataval igakuine sissetulek. T.G ütluste kohaselt on ta ehitustöödega tegeleva

äriühingu juhatuse liige ning loodab käesoleva aasta lõpus välja võtta dividendid. Samuti on T.G saanud Eesti Vabariigilt hüvitist aprillisündmuste ajal saadud vigastuse eest ning

see tagab äraelamise aasta lõpuni. Kohus asub seisukohale, et kuna käesoleval ajal puuduvad

isikul regulaarsed sissetulekud ning aasta lõpus dividendide maksmine on vaid oletuslikku

laadi, siis on süüdistatava T.G suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud.

Süüdistatav esitas kohtule maksekorraldused näitamaks, et temale varasemalt määratud

rahatrahvid on tasutud. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on süüdistatav täitnud kohustusi, mis pärinevad aastatest 2009-2013 (tlk 43-49). Kohus möönab, et käesolevaks ajaks on tõepoolest suurem osa varasemaid trahve makstud, kuid karistusregistri teatise kohaselt oli

registris andmeid uuendatud 17.08.2013.a ning 17.08.2013.a seisuga olid alates 01.12.2010 tehtud otsused kõik täitama (tlk 25-26). Seega on kohtule esitatud maksekorraldused tehtud peale

17.08.2013.a. Kohus järeldab, et T.G asus tasuma varasemaid rahatrahve ja täitma kohustusi käesolevas asjas võimaliku mõistetava karistuse - vangistuse - hirmus ning lootuses end näidata kohtule maksejõulisena. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul ei ole rahalise karistuse kohaldamine T.G-le põhjendatud, kuna see oleks vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

T.G on 25.04.2013.a Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3571 süüdi

tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud, mis jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaolu, et T.G pani käesolevas kriminaalasjas arutatava kuriteo toime ajal, mil ta oli kohustatud

tegema üldkasulikku tööd. Karistusregistri andmete kohaselt karistati T.G 23.07.2013.a Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-13-6669 KarS § 329 järgi vangistusega 2 kuud, mõistes liitkaristuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 354

6 tunni ulatuses. Nimetatud otsus jõustus 31.07.2013.a (tlk 24). Seisuga 03.10.2013.a on T.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 330 tundi üldkasulikku tööd (tlk 69).

Seega ei ole T.G mõjutanud hoiduma kuritegude toimepanemisest senised karistused,

millest T.G on erinevatel seaduslikel alustel vabastatud või mis on asendatud. Varasemad korduvad raskemaliigilised karistused ei ole olnud süüdistatavale mõjusad. Seetõttu ei ole võimalik kergemaliigilist karistust, so rahaline karistus, mõista ning on põhjendatud isiku karistamine vabadust piirava karistusega. Süüdistatavat on KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistatud 23.07.2013.a, kuid ta ei ole teinud temale mõistetud karistusest järeldusi, sest vaid vähem kui 1 kuu hiljem paneb ta toime täpselt samasuguse kuriteo. Isikule antakse üldkasuliku töö määramisel sisuliselt võimalus

korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt täitmisele pööramise. On isiku

sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja

millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. T.G sellises käitumises, kus ta paneb uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal,

väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab

üheselt, et T.G ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest.

Varasem karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni

tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, T.G pani temale inkrimineeritava kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega kriminaalhooldaja järelvalve all uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav T.G on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Süüdistatava sõnul oli talle eelmise kohtuotsuse

tegemise ajal selgitatud, et järgmise kuriteo toimepanemise korral ähvardab teda reaalne

vangistus. Kohtule näitab see üheselt, et T.G ei suuda isegi mõistetud karistuse

võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest, mistõttu tuleb talle mõista reaalne vangistus. Kohus, arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist, milleks on süüdistatava T.G

puhtsüdamlik kahetsus ning teo toimepanemise kohta ja aega ning sellega kaasnenud väga väikest liiklustihedust, võib karistus olla alla sanktsiooni keskmise määra, so 4 kuud, millest 1/3 maha arvatakse. Uue kuriteo eest mõistetud karistust tuleb suurendada KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse

ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

T.G esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate

menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema

kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele.

Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et T.G-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1- 10-15032.

Seega tuleb T.G-lt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel

riigituludesse sundraha summas 480.00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4, 5; § 180 lg 1 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0.45 senti ja tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 144.00 eurot.

7

Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t

määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. On ilmselge, et

vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p-dest 4, 5, 9; 180 lg 1, 2, 3; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 313.

Kohtunik