2-11-9129/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1(8)

Tsiviilasi nr 2-11-9129

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2013, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-9129

Tsiviilasi

OÜ Võlaekspert hagi A.P. ja H.P. vastu 3953,40 euro nõudes

Tsiviilasja hind

3770,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Võlaekspert (registrikood 11965634, asukoht Ülikooli

12 51003 Tartu, e-post madis@volaekspert.ee), esindajad Madis

Parts ja Teddi Rull;

kostja I A.P. (isikukood XXX, elukoht XXX);

kostja II H.P. (isikukood XXX, elukoht XXXX);

kostjate esindaja advokaat Ramil Pärdi (Advokaadibüroo Tamme

Otsmann Ruus Vabamets, Tartu mnt 2 10145 Tallinn, e-post

ramil.pardi@torv.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

18. veebruar 2013

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Võlaekspert hagi A.P. ja H.P. vastu osaliselt.

2. Välja mõista solidaarselt A.P. lt ja H.P. lt OÜ Võlaekspert kasuks kulutused 3770 (kolm

tuhat seitsesada seitsekümmend) eurot ja 5 senti.

3. Jätta rahuldamata OÜ Võlaekspert hagi A.P. ja H.P. vastu viivise perioodi 14. juuli 2010

kuni 22. veebruar 2011 eest 183,37 euro nõudes.

4. A.P. l ja H.P. l on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest kuni hageja või T.S. täidab oma

kohustuse taastada XXX Tartus elamu loodekorstna funktsionaalsus, so võimalus kasutada

loodekorstna loodelõõri sihipäraselt suitsu juhtimiseks.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

2(8)

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue (tl 5-7)

Hagiavalduse kohaselt on elamu XXX Tartus kaasomandis ja jaotatud korteriomanditeks. Korter nr 2

(katusekorrus) omanikuks on T.S. ja korteri nr 1 (esimene korrus) omanikuks on A.P. . 1969 lõpus või

1970 algul paigaldati majavalitsuse poolt elamule eterniitkatus. 2010. aastaks oli elamu katus täielikult

amortiseerunud. Katus laskis vihmavett läbi, neelukohad olid läbi roostetanud, tuulekast ja otsalauad

mädanenud ja kohati alla kukkunud. T.S. edastas A.P. abikaasale H.P. le mitmeid hinnapakkumisi

katuse vahetuseks 2007-2009 jooksul. Järelpärimisele vastati, et sellega ei ole kiire ja korteri nr 1

omanikku ja kasutajaid katus ei huvita, kuna kasutavad elamu alumisel korrusel asuvat korterit. 2010

kevadel oli ehitusturg soodne ja T.S. alustas H.P. ga uuesti läbirääkimisi katuse remondiks. H.P. oli

katuse remondiga nõus. Eelnevalt kooskõlastati H.P. ga kõik hinnapakkumised – nii tööraha

(paigaldus) kui katuse materjali maksumus. Hinnapakkumistega ja pakutava teostuslahendusega oli

H.P. nõus. 25. mail 2010 edastas K.S. H.P. le elektrooniliselt teatise, et maja katusematerjalid ja

vihmaveesüsteemid on kohal ja remondimehed (ehitustöid tegi OÜ Kaldenurk) alustasid katusepleki

paigaldamist. Eelnevalt lammutati ja utiliseeriti vana eterniitkatus ja roovitis, paigaldati kilekate,

distantsliistud, roovitis rihiti ja täiendava tööna tuli maja lõunapoolsele otsaseinale laduda juurde kive.

Katuseplekk, vihmaveesüsteem ja kõik remondiks vajaminevad tarvikud osteti ja toimetati kohale K.S.

poolt. 25. mai 2010 teatises märkis K.S. , et töömehed küsisid poole kokkulepitud töötasust, milleks oli

45 000 krooni, seega pool sellest on 22 500 krooni ning et H.P. peaks tasuma 11 250 krooni. Samuti

märkis K.S. , et katuse ja vihmaveesüsteemide eest tuleks kummalgi tasuda 27 908,74 krooni ning et

ostude sooritamist kinnitavad ostutšekid on tema käes ja soovi korral teeb ta neist koopiad. H.P. vastas

nimetatud teatisele elektrooniliselt 27. mail 2010, et ei saa maksenõuet aktsepteerida, kuna

lahendamata on kaks vana probleemi seoses küttelõõri ja reoveeäravooluga. H.P. märkis ka, et

kaasomanikud pidid eelkokkuleppe järgi tegema tasaarvelduse piirdeaia ehitamiskulude arvelt, mida

rahastas H.P. ja et K.S. l tuleks tasuda 1/3 aia maksumusest ehk 100 000 krooni. Seega H.P. leidis, et

peab otstarbekaks tasuda oma osast 50 409 kroonist poole ehk 25 204,50 krooni, millest arvab maha

piirdeaia maksumuse 10 000 krooni ja seega kannab K.S. kontole 15 204,50 krooni.

Ehitustööd lõpetati ja võeti K.S. poolt vastu 10. juunil 2010. 7. juulil 2010 esitas T.S. vahenõude

Anne ja H.P. le summas 46 695 krooni ja 25. oktoobril 2010 võlanõude täpsustuse võlasummas

60 364,59 krooni. Katuseremondi kogusummaks kujunes 123 799,17 krooni (koos käibemaksuga).

Elamu kogupindala on 171,2 m2, millest 102,6 m2 kuulub A.P. le. Seega kuulus A.P. poolt tasumisele

74 192,72 krooni. Tasutud on 15 204,50 krooni, tasumata on 58 988,20 krooni. T.S. palus 7. juuli 2010

esitatud võlanõude likvideerida 14. juuliks 2010. Senini ei ole võlgnevust likvideeritud. 25. oktoobril

2010 loovutas T.S. põhivõla 58 988,20 krooni ja viivise 1376,39 krooni nõude OÜ-le Võlaekspert,

millest teatas Anne ja H.P. le 25. oktoobril 2010.

Neil asjaoludel nõuab OÜ Võlaekspert hagis A.P. vastu AÕS § 72 lg 4, KOS § 13 lg 2 alusel põhivõla

3770,03 eurot (58 988,20 krooni) ja viivise ajaperioodi 14. juuli 2010 – 22. veebruar 2011 eest 183,372

eurot (2869,15 krooni), kokku 3953,40 eurot väljamõistmist.

Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule nõude loovutamise lepingu, 25. oktoobri 2010

võlanõude täpsustuse, võlanõude, AS Tevo Kaup hinnapakkumised, kuluaruande, töövõtulepingu,

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, arved, kassa sissetuleku orderid, maksekviitungid (tl 8-33).

Kohus kaasas 17. novembri 2011 määrusega menetlusse kostjana H.P. (tl 111-112).

3(8)

Kostjate vastuväited (tl 41-48, 166-175)

Kostjad kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud ja palusid selle jätta rahuldamata. Kostjate

vastuväidete kohaselt:

1. katuse renoveerimiseks tehtud kulud ei ole elamu säilimiseks vajalikud kulutused ning kostjatel ei

ole kohustust neid ilma eelneva kokkuleppeta hüvitada;

2. hageja väited katuse halva seisukorra kohta, samuti katuse remondi teemaliste ettepanekute ning

läbirääkimiste ja kokkulepete kohta on tõendamata;

3. hageja nõue summas 1348,54 € (21 100 krooni) on täiesti tõendamata, kulutused summas 3653,15 €

(57 159,30 krooni) on tehtud pärast tööde teostamist ja vastuvõtmist (so pärast 10.06.2010), kulutused

summas 304,82 € (4769,40 krooni) on ebaselged, segased ning ebatäpselt näidatud;

4. juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et hageja kulude hüvitamise nõue tuleb rahuldada mõnel muul

õiguslikul alusel ning kui kohus peaks leidma, et kulud on tõendatud ning need võib kostjatelt hageja

kasuks välja mõista, võivad kostjad keelduda oma väidetava kohustuse täitmisest kuni hageja täidab

oma kohustused: a) taastada loodekorstna funktsionaalsus, st võimalus kasutada loodekorstna

loodelõõri sihipäraselt suitsu juhtimiseks, b) hävitada hageja tegevuse tagajärjel tekkinud majavamm

ning taastada hoone keldri seisukord.

Kohtu põhjendused ja tehtud järeldused; menetluskulude jaotus

1. Kohus leiab, et hagi on tõendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Poolte vahel ei ole vaidlust, et XXX elamu Tartu linnas on T.S. ja A.P. kaasomandis, kusjuures

elamu alumisel korrusel asuv korteriomand (Tartu linna registriosa nr 4579803) kuulub A.P. le

(59,93%) ja elamu ülemisel korrusel asuv korteriomand kuulub T.S. (40,07%). Samuti puudub poolte

vahel vaidlus selles, et kevad-suvel 2010 teostas T.S. elamu katuse renoveerimistööd, milleks kandis

kulutusi. Katuse renoveerimistöödega seotud kulutused on kostjate poolt hüvitatud summas 15 204,50

krooni e 971,74 eurot ja on osaliselt hüvitamata. Elamu XXX tasumata katuse remondikulude ja sellest

tulenev viivise nõue kostjate vastu on loovutatud 25. oktoobri 2010 lepinguga hagejale OÜ-le

Võlaekspert.

Poolte vahel on eelkõige vaidlus kostjate poolt hagejale tasumisele kuuluva summa suuruse üle so

vajalike katuse renoveerimistööde maksumuse üle, aga ka asjaolu üle, kas elamu katuse

renoveerimiseks tehtud kulud on elamu säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused, mille kostjad on

kohustatud hüvitama eelneva kokkuleppeta.

3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke

toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks

vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Sama seisukoht on väljendatud ka

korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-s 2, mille kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi

eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teisele korteriomanikule hüvitama võrdeliselt talle kuuluva

kaasomandi suurusega. TsÜS § 63 p 1 sätestab, et esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega

säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Seega võib kaasomanik nõuda

teistelt kaasomanikelt üksnes vajalike kulutuste hüvitamist, mida ta tegi asja säilitamiseks, kui

kulutused ei välju asja säilitamiseks ja korrashoiuks vajalike kulutuste raamidest. Vajalikud on need

kulutused, millega säilitatakse eset või kaitstakse eset täieliku või osalise hävimise eest.

Hinnangu andmisel tehtud kulutuste vajalikkusele on määrav kulutuste tegemise ajahetk, st kas

konkreetsete kulutuste tegemise ajal olid kulutused eseme säilitamiseks vajalikud ja kas ilma nende

tegemiseta oleks eseme säilitamine sattunud ohtu. Seejuures on oluline hinnata ka, kas vastava kulutuse

tegemine vastavas mahus oli vajalik.

4. Hageja väitel paigaldati XXX elamu eterniitkatus 1969 lõpus või 1970 algul majavalitsuse poolt ning

oli 2010. aastaks täielikult amortiseerunud: katus laskis läbi vihmavett, neelukohad olid läbi

4(8)

roostetanud, tuulekast ja otsalauad mädanenud, kohati alla kukkunud. Ehitusinsener Kuldar Käsperi

hinnangust XXX algupärase katusekatte ekspluatatsiooniea kohta (tl 126) nähtub, et eelmisel sajandil

laialdaselt kasutusel olnud laineliste asbest-tsementplaatide nagu tänapäeval toodetavate laineliste

eterniitplaatide kasutusiga tootjapoolsetel andmetel jääb vahemikku 20-30 aastat. Nimetatud aja

möödudes on katusekate üldjuhul niivõrd amortiseerunud, et katus veekindluse tagamiseks vajab

põhjalikku renoveerimist või väljavahetamist. Katuse renoveerimist teostanud OÜ Kaldenurk

töödejuhataja Tarmo Jõgi vastusest (tl 125) nähtub, et renoveerimistööde käigus eemaldati vanad

eterniitplaadid ja asendati osaliselt veekahjustustega kandekonstruktsioonid ning paigaldati uus

katusekate. Tööde käigus eemaldati mädaniku ja veekahjustusega konstruktsiooni osad ning asendati

uutega. Arvestades vana eterniitkatuse olukorda (eterniitplaadid olid u 40% ulatuses katkised ja

pragudega) oleks järgmise talve jooksul tekkinud katusel mitmeid potentsiaalseid veelekke kohti.

Pooled ei ole taotlenud arvamuse andnud isikute täiendavat ülekuulamist kohtuistungil. Kohus hindab

isikute elektrooniliselt antud arvamusi TsMS § 272 lg 1 alusel dokumentaalsete tõenditena. Katus on

ehitise oluline osa ja selle vee läbilaske korral võib vesi valguda ehitise kandekonstruktsioonide vahele,

seades ohtu elamu säilitamise tervikuna. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et XXX amortiseerunud katuse

vahetamine 2010 oli vajalik elamu säilitamiseks tervikuna, sellega viivitamine oleks põhjustanud

täiendavaid veekahjustusi nii elamu kandekonstruktsioonidele kui ka korter 2 omaniku varale ning

toonud kaasa täiendavaid kulutusi kaasomanikele, mistõttu loeb kohus katuse renoveerimiseks tehtud

kulutused AÕS § 72 lg 4 ja TsÜS § 63 p 1 järgi vajalikeks kulutusteks, mille hüvitamist võib hageja

nõuda kostjatelt ka ilma eelneva kokkuleppeta kaasomandi kulude kandmise suhte alusel.

Kostjad on kohtule esitanud hageja 25. mai 2010 e-kirja (tl 51), milles hageja märgib, et „nagu olen

rääkinud on kokkulepitud töötasuks 45 000 krooni, millega ka Sina nõustusid ja pool remont-

paigaldustöödest on tehtud …“. H.P. on 27. mai 2010 e-kirjaga (tl 52) vastanud, et ei aktsepteeri nõuet

kahel põhjusel, so tuleb korda teha korstna vasakpoolne küttelõõr, lõpetada keldri reostamine ja teha

kelder korda ning osaliselt on tehtud tasaarvestus tänavapoolse piirdeaia ehituskuludega. Viidatud e-

kirjavahetusest nähtub, et ühe ühisomaniku H.P. ga on katusevahetust ja selle kulutusi arutatud,

mistõttu ei ole põhjendatud kostjate vastuväide, et nendega ei ole katuse renoveerimise teemal

läbirääkimisi peetud ega vastavasisulist kokkulepet saavutatud. Kehtinud perekonnaseaduse § 17 lg 1, 2

kohaselt oli abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada ning ühisvaralise

kohustuse eest vastutavad abikaasad nii ühisvaraga kui mõlema abikaasa lahusvaraga. Ühisomanik H.P.

on T.S. 15 204,50 krooni tasunud. Selles poolte vahel vaidlus puudub.

5. Hageja nõuab kostjatelt katuse renoveerimiskulude 58 988,20 krooni e 3770,03 euro ja viiviste

1376,39 krooni e 87,97 euro väljamõistmist. Kostjate väitel on kulutused 1348,54 eurot (21 100 krooni)

tõendamata, kulutustest 3653,15 eurot (57 159,30 krooni) on tehtud pärast tööde lõppu ja vastuvõtmist,

so pärast 10. juunit 2010, kulutustest 304,82 eurot (4769,40 krooni) on ebaselged ja ebatäpselt

näidatud.

Hageja on esitanud tehtud kulutuste tõendamiseks AS Tevo Kaup hinnapakkumised (tl 13, 14),

materjali kuluaruande (tl 15), töövõtulepingu nr 4 ja 10. juuni 2010 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

(tl 16-18), arved, kassa sissetuleku orderid ja kviitungid (tl 19-33). Kohus loeb hageja esitatud

tõenditega tõendatuks järgmised katuse vahetuseks tehtud kulutused. Aluskate 22.04.2010 arve nr

171152 – 1140 kr (tl 31); aluskate 06.05.2010 arve nr 085710 – 1152,80 kr (tl 30); nurgik 50×50×35,

kruvi 5×100, kruvi 6×120, otsik 03.05.2010 arve nr 135143 MS - 319,20 kr (tl 32); puidukruvi 5×100

06.05.2010 arve nr 085316 HN - 531,70 kr (tl 30); roovitis 32×100, distantsliist 50×25, tuulekasti

laudis, otsalauad 140×22 14.05.2010 arve nr 140510 – 17 085,40 kr (tl 33); kruvi 5×90 12.05.2010 arve

nr 160738 – 312,60 kr (tl 28); kruvi 4,5×70 14.05.2010 arve nr 092059 – 150 kr (tl 29); krohvi-

müürisegu korstnale 14.05.2010 arve nr 131901 – 72,70 kr (tl 28); pinotex 12.05.2010 arve nr 161246

– 403,40 kr (tl 28); tellised 11.05.2010 arve nr 091116 EH – 449,20 kr (tl 29); montaaživaht

18.05.2010 arve nr 095400 – 45,40 kr (tl 29); värv villa primer 20.05.2010 arve nr 153003 TR – 249 kr

(tl 27); värv primer akva A 14.05.2010 arve nr 091650 TR – 459 kr (tl 30); kruvi 5×90, 4,2×45

11.05.2010 arve nr 091853 HN – 484,20 kr (tl 27); krohvi-müürisegu 31.05.2010 arve nr 092044 –

5(8)

36,30 kr (tl 26); redeli rent 09.06.2010 arve nr 20020968 - 102 kr (tl 24); K.Isofelx 100PP aluskate

12.05.2010 arve nr 161817 – 249,80 kr (tl 26); kokku 23 242,70 krooni e 1485,48 eurot. Kohus leiab, et

nimetatud materjali kulutus on tõendatud arvetega, tehtud enne tööde vastuvõtmist 10. juunil 2010 ja

ühtib ligikaudselt K.S. poolt 25. mai 2010 e-kirjas näidatud materjali kuluga. 3. mail 2010 OÜ-ga

Kaldenurk sõlmitud töövõtulepinguga (tl 16-17) ja 10. juuni 2010 kassa sissetuleku orderiga nr 10 (tl

23) loeb kohus tõendatuks katuse remonttööde maksumuse 46 000 krooni e 2939,94 eurot. Kostjad ei

ole vaidlustanud, et töövõtulepingus kokkulepitud töid: vana eterniitkatuse ja roovitise lammutamine,

niiskuskile ja distantsliistude paigaldamine, uue roovitise paigaldamine ja rihtimine, katusepleki

paigaldamine, korstnaplekkide paigaldamine, harja- ja viiluplekkide paigaldamine, lumetõkke

paigaldamine, teenindusplatvormi paigaldamine, vihmaveesüsteemi paigaldamine, tuulutuskasti

ehitamine koos laudise kolmekordse värvimisega, ei oleks teostatud. Kohus leiab, et tasu katuse

remonttööde eest tuleb arvata vajalike hüvitatavate kulutuste hulka. Hageja nõuab kostjatelt veel

katusepleki, vihmaveesüsteemide, lumetõkke eest 05.07.2010 arve nr 0700205 (tl 19) alusel 25 000

krooni ja 07.09.2010 arve nr 600900194 (tl 21) alusel 31 000 krooni hüvitamist. Kostjad on esitatud

arved vaidlustanud, leides, et need on esitatud pärast tööde teostamise lõppu ja ei ole tõendatud, et

arvete alusel saadud materjal läks XXX elamu katuse tarbeks. Hageja on selgitanud, et kaubad saadi

kätte järelmaksuga, arved esitati ja tasumine toimus hiljem, kusjuures kviitungeid kõikide kaupade ostu

kohta säilinud ei ole. Kohus nõustub kostjate vastuväidetega. Arved on esitatud pärast tööde

vastuvõtmist K.S. poolt 10. juunil 2010 ja arvetel näidatud materjali koosseis ei ühti AS Tevo Kaup

19. mai 2010 hinnapakkumistes näidatud materjali koosseisuga, mis peaks kuluma Tartu XXX

katuseplekiks koos vihmaveesüsteemi ja lumetõkke paigaldusega. Samuti ei ole tõendatud nimetatud

arvete tasumine K.S. poolt. Kassa sissetuleku order nr 60118 (tl 20) tõendab arve 600700205 tasumist,

millist kohtule esitatud ei ole, ja kassa sissetuleku orderist nr 60208 (tl 22) ei nähtu kes on tasunud ja

mille eest on tasutud. 7. juuni 2010 võlanõudes (tl 11-12) märgib K.S., et kõik remondiks vajaminevad

tarvikud on tema poolt ostetud ja kohale toimetatud, transpordikulud kantud. Samas leiab kohus, et

kuna kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et katuseplekk (214,31 m2) ja vihmaveesüsteem koos

lumetõkkega XXX elamule paigaldati ja nimetatud tööd sisaldusid kõik 3. mai 2010 töövõtulepingus,

tuleb hinnata kulutusi kooskõlas K.S. poolt 25. mai 2010 e-kirjas ja 7. juuni 2010 võlanõudes

nõutuga ning AS Tevo Kaup 19. mai 2010 hinnapakkumistega. 25. mai 2010 e-kirjas märgib K.S. , et

katuse maksumus on 52 202,59 krooni ja vihmaveesüsteemidel 3614,89 krooni (ühtib AS Tevo Kaup

19. mai 2010 hinnapakkumisega), kaup on vastu võetud ja plekki paigaldatakse, asja lahendusega on

kiire ja võimalus on nimetatud summa tasuda, kas tema kaudu või otse tasumisega OÜ-le Kaldenurk ja

AS-le Tevo Kaup. Seega olid 25. mail 2010 summad materjali eest tasumata, töid teostati ja kostjatel

oli võimalus tööde käigu ja materjali kuluga kohapeal tutvuda. H.P. ei ole 27. mai 2010 vastuses (tl

52) nõutava summa suurust vaidlustanud, vaid on viidanud kostjatepoolsetele nõuetele kaasomaniku

vastu ja tasaarvestusõigusele. 7. juuni 2010 võlanõudes märkis K.S. kogu katuse remondi

maksumuseks 123 799,17 krooni e 7912,21 eurot ja esitas H.P. le nõude lõplikult 61 899,50 krooni

tasumiseks (arvestusega kulutused pooleks). Ka 25. oktoobri 2010 võlanõude täpsustus (tl 10) on

koostatud katuse remondi kogumaksumusega 123 799,17 krooni. Kohus, hinnates eeltoodud tõendeid

kogumis, leiab, et on põhjendatud lugeda katuse maksumuseks 50 941,57 krooni e 3255,76 eurot ja

vihmaveesüsteemile 3614,89 krooni e 231,03 eurot. Lõppkokkuvõttes loeb kohus XXX elamu katuse

vahetuse põhjendatud vajalikuks kulutuseks 7912,21 eurot (1485,48+2939,94+3255,76+231,03).

6. Elamu kogupindala on 171,2 m2, millest 102,60 m2 kuulub kostjatele ja 68,60 m2 hageja

õiguseelnejale. Arvestades kaasomanike osade proportsiooni 59,93% ja 40,07% ning lugedes tasutuks

971,74 eurot, kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele XXX elamu katuse vahetuse

põhjendatud vajalikud kulutused 3770,05 eurot. Kohustus muutus sissenõutavaks 14. juulil 2010,

milliseks ajaks nõudis hageja 7. juuni 2010 võlanõudes kohustuse täitmist.

7. Kostjad on esitanud vastuväitena hagile, et võivad keelduda oma rahalise kohustuse täitmisest kuni

hageja täidab oma kohustused: 1. taastada loodekorstna funktsionaalsus, st võimalus kasutada

6(8)

loodekorstna loodelõõri sihipäraselt suitsu juhtimiseks, 2. hävitada hageja tegevuse tagajärjel tekkinud

majavamm ja taastada hoone keldri seisukord.

8. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on

rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt

tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või

võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude

vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid

senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Riigikohus on asunud seisukohale, et seadus (VÕS

§ 171 lg-d 1 ja 3) ei piira võlgnikul vastuväidete esitamist ja tasaarvestuse tegemist üksnes nende

nõuetega, mis tulenevad loovutatud nõuete aluseks olevatest lepingutest. Võlgnik võib

tasaarvestamiseks esitada ka nõudeid, mis tulenevad senise võlausaldajaga sõlmitud teistest lepingutest

(lahend 3-2-1-9-09). Nõude loovutamise tagajärjel ei tohi võlgniku õiguslik seisund halveneda (lahend

3-2-1-96-10).

Kohus leiab, et kuna on tegemist esialgselt kaasomanike vahelise vaidlusega kaasomandi hooldamise,

kasutamise ja kulutuste kandmise üle, esineb nõuete vahel piisav seos, kulutuste kandmise ajal oli

võlgnikul sissenõutavaks muutunud nõue teise kaasomaniku vastu, mistõttu võivad kostjad esitada

vastuväited ka hagejale kui uuele võlausaldajale. Kostjate väitel ei ole T.S. nii korstna

funktsionaalsuse kui keldri taastamise osas oma kohustust täitnud pea 10 aasta jooksul ning on eiranud

kohaliku omavalitsuse korraldusi ja ettekirjutust, ning neil ei ole mitte mingit alust eeldada, et hageja

või T.S. oma kohutused tulevikus kohaselt täidab.

9. Vaidlus puudub selle üle, et XXX elamul on kolm korstnat, milledest kaks on elamu eluosal ning

mis on kasutuses. Vaidlusalune korsten on elamu loodeotsas asuv korsten (tänavalt vaadates

vasakpoolne korsten, edaspidi loodekorsten). Sellel on kolm suitsulõõri (tl 142, 143, 144). Korter 1

kasutas loodekorstna loodelõõri (tänava poolt vaadatuna vasakpoolset lõõri) vastavalt maja projektile

pliidi suitsulõõrina alates ca 1985. aastast, mil elamisse paigaldati Pioneer-pliit koos radiaatoritega,

millega köeti sisuliselt kogu korterit 1 (M.P. 15. veebruari 2011 e-kiri Päästeametile tl 138). Ka

Tartumaa Päästeteenistuse 28. augusti 2000 kirjast (tl 135) nähtub, et A.P. le kuuluva I korruse korteri

1 köögipliit peaks loogiliselt olema ühendatud lähima lõõriga, so et korter 1 suitsulõõriks peab olema

loodelõõr. Nähtuvalt korter 2 omaniku enda kirjast Tartumaa Päästeteenistusele (tl 134) ei ole

loodekorstna keskmist lõõri kostjad kasutanud kunagi kütmiseks ega ventileerimiseks (korstnapühkijad

tundsid korstna otsast vaadates ära, et I ja III kanal on suitsune ja II puhas). 1999. aasta kevad-suvel

ehitas korter 2 kuivkäimla ümber vesiklosetiks ning tõenäoliselt samal ajal rajas ventilatsiooniava

korter 1 kasutuses olnud loodelõõri, misjärel hakkaski korterisse 2 suitsu sisse ajama. 21. septembril

1999 tegi Tartu Tuletõrje- ja Päästeameti tuletõrjejärelevalve T.S. ettekirjutuse (tl 133), millega

kohustati T.S. e sulgema suitsulõõri ehitatud õhutusavad. T.S. kinnitas 30. novembri 1999

avalduses Päästeametile (tl 134), et sulges õhutusavad. Lõuna-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo 14.

veebruari 2001 paikvaatluse protokollist (tl 139), aga nähtub, et loodekorstna loodelõõris on

ventilatsioonirest ehk et seda kasutatakse endiselt ventileerimiseks. 1999 sügisel paigaldas K.S.

loodelõõri tsinkpleki, milline asjaolu on tõendatud T.S. 19. jaanuari 2011 avaldusega Lõuna-Eesti

Päästekeskuse järelevalveteenistusele (tl 68-69). Mõni aeg hiljem valas K.S. samasse loodelõõri

betooni ca poole meetri ulatuses, millise tegevusega muutis korstna loodelõõri kasutuskõlbmatuks

(helisalvestis tl 178-182, 183) ja millise tegevuse tulemusena ei ole võimalik kostjatel kasutada I

korruse köögis asuvat puupliiti. Loodekorstna loodelõõris oleva takistuse olemasolu on tuvastanud ka

Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse töötajad koos Lõuna-Eesti

Päästekeskuse esindajaga 14. veebruaril 2011 XXX elamu küttesüsteemi visuaalse paikvaatlusega (tl

70-71). Kohus määras 20. juuni 2012 määrusega asjas loodekorstna lõõride seisundi kindlaks

tegemiseks ekspertiisi. Ekspert Ivar Feiman on 15. detsembril 2012 kohtule teatanud, et ta ei saanud

kütteseadmete ekspertiisi teha, kuna K.S. ei lubanud teda korterisse. Põhjendamatu ekspertiisiobjekti

ülevaatusest keeldumine viitab kohtu arvates samuti kostjate väidete tõendatusele, et kaasomanik K.S.

on muutnud korstna loodelõõri kasutuskõlbmatuks.

7(8)

Elamu korsten ei ole korteriomandi reaalosa esemeks. AÕS § 72 lg 1 järgi valdavad ja kasutavad

kaasomanikud ühist asja kokkuleppe kohaselt. AÕS § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis oleva asja

otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kohus leiab, et XXX elamu korter 2

omanike tahtliku tegevuse tulemusel on korter 1 omanike nõusolekuta muudetud loodekorstna

loodelõõri kasutamine võimatuks.

10. Vaidlus puudub selle üle, et 1993. aastal Puusepa tänav rekonstrueeriti ning rajati tsentraalne

veevärk ja kanalisatsioon. 1999. aasta sügisel ehitas T.S. korter 2 kuivkäimla ümber vesiklosetiks ning

elamu keldris asuvat II korruse kanalisatsioonitoru kasutab oma reovee ärajuhtimiseks üksnes korter 2.

Seoses nimetatud asjaoluga on K.S. palunud 28. augusti 2000 avalduses AS-le Tartu Veevärk (tl 176)

vähendada kanalisatsioonitasu.

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna 26. aprilli 2002 aktist elamu keldri seisukorra kohta (tl

58-59) nähtub, et keldris on pinnaspõrand niiske ja ühes ruumis on ~8 cm paksune vedelikukiht. Samas

keldris asub ka 30-ndatel aastatel ehitatud puurkaev, mis oli töös kuni 93-94 aastani, mil ühineti

tsentraalse veevarustusega. /.../ hoovis on reovete ja fekaalide kogumiskaevu luuk, mis on mattunud

pinnase alla (luugi asukoht vaevumärgatav; ilmselt pole kaevu viimasel ajal tühjendatud ning keldris

olev vedelik on sealt pärit, sest õhus on tunda tugevat fekaalide lõhna. 20. juuni 2002 Tartu

Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kirjast T.S. (tl 60-61) nähtub, et on ilmne, et reovete

imbumine keldri muldpõrandasse on toimunud endise kuivkäimla kogumiskasti ülevoolu tõttu või on

see amortiseerunud ning kaotanud vee pidavuse. Samas kirjas on Tartu Linnavalitsus teinud T.S.

ettekirjutuse, et arvestades eeltoodut käsitleb kirja osa ettekirjutusena ja kohustab T.S. e XXX korter 2

omanikuna korrastama elamu reostatud keldri põranda hiljemalt 30. septembriks 2002 ja edaspidi mitte

andma põhjust uue reostuse tekkeks ning leidma võimaluse heitvee juhtimiseks linna kanalisatsiooni.

Seda ettekirjutust ei ole T.S. vaidlustanud. 7. juuli 2010 Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA

(EMU) eksperthinnangu (tl 62-67) järelduste kohaselt kattis ülevaatuse ajal õunakeldri pinnast vesi

ning kunagise kuivkäimla toru kõrvalt nirises vett juurde. Keldris oli tugev kanalisatsioonihais. Pinnas

oli tugevalt erodeerunud. Kogu keldris oli kahjustunud puitkonstruktsioone. Seenkahjustuste tekkimise

põhjuseks on puidu kõrge niiskustase keldrisse jooksva vee tõttu. Proovidest leiti majavammi (ld

Serpula lacrymans) niidistik. Nimetatud seen tekitab pruunmädanikku ja on kõige kiirema leviku ning

kahjustusulatusega majaseen Eestis.

Kostjad on taotlenud omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise alusena panna hagejale kohustus

likvideerida tekkinud majavamm ja taastada keldri sanitaarne seisukord. TsMS § 442 lg 5 kohaselt

lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Resolutsioon peab

olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus leiab, et kostjate taotlus, et hageja

likvideeriks tekkinud majavammi ja taastaks keldri sanitaarse seisukorra, tuleb jätta rahuldamata, kuna

kohtule ei ole esitatud andmeid, kas keldris arenenud majavammi täielik likvideerimine on üldse

võimalik. Kohus ei saa tuvastada hagejal täidetamatu kohustuse olemasolu. EMU eksperthinnangus on

selgitatud, et majavamm areneb seal, kus on kõrge niiskuse tase. Üldteada asjaolu on, et keldrites ongi

tavapärasest kõrgem suhteline õhuniiskuse tase. Kord juba arenema hakanud seeneniidistik levib

kiiresti ja jõudsalt, koloniseerides nii anorgaanilisi materjale kui ka kahjustades kuivi puitmaterjale.

Pealegi on seen ka võimeline kasvama suhteliselt kuivades tingimustes. Eksperthinnangus on toodud

soovitavad tegevused majavammi tõrjeks ja vähemalt osa nendest tuleb läbi viia mõlemal

kaasomanikul, nt edaspidi keldris puitmaterjalide kasutamisel töödelda need kemikaaliga, tagada

keldriruumis piisav tuulutus. Hageja väitel on keldri seisukord nüüdseks taastatud. Hageja esitatud

ehitusinsener-ekspert Kuldar Käsperi arvamusest (tl 124) nähtub, et keldri ülevaatusel 1. detsembril

2011 olid keldrist kõik puidust detailid ja ehitusosad eemaldatud, keldriseinad olid üldiselt kuivad (v.a.

tagumine ruum lahtise veevõtukaevuga) ning hallitusseeni visuaalselt tuvastada polnud võimalik.

Keldris esinenud niiskuse võimalike allikatena on spetsialist märkinud: keldri tagaruumis paiknev

algupärane lahtine veevõtukaev, enne keldriakendele valguskastide rajamist lahtistest aknaavadest sisse

voolanud sadevesi, keldriseinte alaosa märgumine kõrge pinnasevee taseme puhul, võimalikud

torustike lekked seina- ja põrandakonstruktsioonides. Seega ei ole keldriruumis majavammi leviku

8(8)

ainupõhjus kaasomanik T.S. kasutuses oleva amortiseerunud reoveetoru leke ja kogumiskaevu ülevool.

Reostuse likvideerimine keldris, selle sanitaarse olukorra taastamine ja edaspidine hoidumine reostuse

tekitamisest, aga ka võimaluse leidmine heitvee juhtimiseks linna kanalisatsiooni on pandud T.S.

ettekirjutuse vormis kohustuseks juba Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kirjaga 20.

juunist 2002 (tl 60-61). Kuna kostjad reovee äravooluks kasutatavat kogumiskaevu ei ole kasutanud,

tuleb selle õigeaegne ja perioodiline tühjendamine tagada T.S. l. Kaasomanik T.S. tegevuse tulemusel

on küll tekkinud olukord, kus elamu kelder on reostatud, kuid on tõendamata, et see oleks majavammi

leviku ainupõhjuseks.

11. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuses täitmise viisi

ja korra. Kohus kohustab VÕS § 110 lg 5 alusel kostjaid täitma oma rahalise kulutuste hüvitamise

kohustuse juhul, kui hageja või T.S. taastab loodekorstna funktsionaalsuse. Kaasomandis oleva asja

otstarbe ja endise olukorra taastamine on selle hävitanud või rikkunud kaasomaniku kohustus ja selle

taastamise kulusid ei ole põhjendatud panna teisele kaasomanikule. Sellise täitedokumendi täitmisele

kohaldatakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 ja § 184 (lahend 3-2-1-168-05, p 14). Kui

tahteavaldus sõltub sissenõudja kohustuse täitmisest, loetakse tahteavaldus TMS § 184 lg 1 teise

lause järgi tehtuks, kui sissenõudja või kohtutäitur on pakkunud võlgnikule kohustuse täitmist.

12. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita

võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse

täitmisest. Kohus, tuvastades kostjatel vastunõude olemasolu ja õiguse keelduda oma kohustuse

täitmisest, jätab rahuldamata hageja nõude viivise perioodi 14. juuli 2010 kuni 22. veebruar 2011 eest

183,37 euro väljamõistmiseks.

13. TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib

kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus,

rahuldades hagi, kuid arvestades kaasomandist tuleneva vaidluse iseloomu ning tuvastades kostjatel

vastunõude olemasolu ja õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest, jätab menetluskulud poolte endi

kanda. Hagejal on õigus taotleda kohtult 22. märtsil 2012 tasutud ekspertiisikulu 100 eurot tagastamist,

kuna ekspertiis asjas jäi tegemata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik